4-08-7914\1

4-08-7914 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-7914 (2302,08,021041) Kohtunik Märt Toming Sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Liiklusseaduse § 741 lg 1; 7415 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Vladimir Garanin (ik: 36611140261, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON
3. Vladimir Garanin süüdi tunnistada LS § 741 lg 1, 7415 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 4 (neli) päeva.
4. Vladimir Garaninile määratud arest 4 (neli) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.12.
5. Juhul kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav selle tegemisest, so alates 07.11.
6. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 10.07.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1024118 selles, et samal päeval kella 09.20 ajal Õismäe tee 8 maja juures suunaga Õismäe tee 10A poole Tallinnas peatati sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx, mida juhtis Vladimir Garanin, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes sõitis reguleeritud 1 ülekäigurajale keelava fooritule ajal, millega rikkus menetlusalune isik LE § 70 p 1, 2; § 52 sätteid, pannes toime LS § 741 lg 1; 7415 ettenähtud väärteo. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et juhiluba tal ei ole, nädala pärast on tal eksam. Sõitis foori kollase tulega et vältida märjal teel järsku pidurdamist. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kutse oli kätte saanud tema elukaaslane, mistõttu asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on kohtuistungi ajast ja kohast teadlik ning ta ei ole esitanud taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks. Seetõttu peab kohus võimalikuks väärteoasja arutada menetlusaluse isiku kohalolekuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku ütluste kui ka väärteoasja kirjalike materjalidega, millistest nähtub, et menetlusalusel isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Peale selle sõitis menetlusalune isik foori keelava tule ajal reguleeritud ülekäigurajale. Menetlusalust isikut on liiklusalaste väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega, kuid see ei ole mõju avaldanud ja rahatrahvid on tasumata. Seetõttu tuleks menetlusalusele isikule määrata arest arest. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust, väärteoasja kirjalikke materjale, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies ulatuses. Menetlusalusel isikul puudus väärteo toimepanemise ajal juhtimisõigus ja ta sõitis foori keelava tule ajal reguleeritud ülekäigurajale. Menetlusalust isikut on korduvalt kinni peetud mootorsõiduki juhtimiselt ning ta on teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Pärast iga kinnipidamist on teda uuesti kinni peetud samalaadse rikkumise eest ning teda on taas kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Samas jätkab ta järjekindlalt mootorsõiduki juhtimist isikuna, kellel puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetlusalune isik on teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ja teda on korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ta järjekindlalt jätkab mootorsõiduki juhtimist, on menetluslune isik temale LS § 741 lg 1 järgi inkrimineeritud teo toime pannud ja kohtuvälisel menetlusel on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg 1 ettenähtud väärteona, so mootorsõiduki juhtimisena vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt. Kuivõrd menetlusalune isik sõitis reguleeritud ülekäigurajale foori keelava tule ajal, siis on menetlusalune isik toime pannud ka LS § 7415 ettenähtud väärteo. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem põhiliselt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega enam kui 18 000 krooni ulatuses, millised trahvid on täies ulatuses tasumata. Määratud rahatrahvidele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist ning teda ei sunni oma käitumist muutma ka järjestikused kinnipidamised väärtegude toimepanemisel. Seega ei avaldanud senised rahatrahvid sellist mõju, millise tõttu oleks menetlusalune isik loobunud väärtegude toimepanemisest edaspidi. Tasumata trahvid näitavad seda, et menetlusalusel isikul puudub piisab sissetulek ja soov trahve tasuda, mistõttu asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusalusele isikule tuleb määrata karistuseks arest. Arvestades seda, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes võib kohaldada lühemaajalist aresti, mis peaks välistama menetlusaluse isiku poolt uute samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Märt Toming kohtunik 2