) §-st 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused
lg 2 kohaselt rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus.
lg 1 kohaselt kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel tekkinud küsimused on lahendatavad menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. Kohtutäituri esitatud asjaoludest ja põhjendustest lähtuvalt lahendab kohus avalduse ilma avaldaja, võlgniku ja sissenõudja osavõtuta. 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb kohtutäituri esitatud asjaoludest tulenevalt lahendada võlgnikult (süüdlaselt) tasumata rahatrahvi sissenõudmise võimalikkus täitemenetluses. Täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 202 lg 1). Lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud (
Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest (KarS § 82 lg 2 p 3). 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kehtiva TMS § 200 lg 1 kohaselt juhul, kui rahatrahvi tasumist ei ole määratud ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna ja selleks annab kohtutäitur võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. TMS § 201 lg-s 1 sätestatu kohaselt, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse kohtule rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt KarS §-s 72 sätestatule. Nähtuvalt kohtutäituri esitatud asjaoludest ei ole TMS § 200 lg 1 ja § 201 lg 1 sätestatud regulatsioon praktiliselt täitemenetluses trahvitu suhtes toiminud. Sissenõudja taotlust asenduskaristuse kohaldamiseks kohtu andmetel kohtutäiturile esitatud ei ole. Süüdlast on külla karistatud kuid reaalselt on ta jäänud seaduses sätestatud tähtaja jooksul karistamata. Kohtutäitur on nimetanud täitetoimingud, millised ta on kohtuvälise menetleja otsuse täitmiseks läbi viinud. Otsuste täitmisel väärteoasjades on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Avalduse lahendamisel aegumise kohaldamise otsustamiseks ei ole kohtul vajalik anda hinnangut kohtutäituri esitatud täitetoimingutes, nende piisavuses ja vajalikkuses, tulenevalt sissenõudmise pööramise järjekorrast; samuti selles, kuivõrd intensiivne on täitemenetlus selle senist kestvust arvestades võlgniku (süüdlase) suhtes olnud. Avalduse lahendamisel on oluline
-s, KarS-s ja TMS-s sätestatu, mis käsitleb väärteootsuse täitmise ajalist kulgu.
S § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. TMS § 202 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahv ei olnud sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (sama on sätestatud ka 1. jaanuarist 2006 kehtetuks tunnistatud TMS § 804). Eeltoodud sätetest järeldub, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte 2 üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb
S § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud 18-kuulise tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Kuna kohtuvälise menetleja jõustunud otsusest on möödunud 18 kuud tuleb kohtutäituri avaldus rahuldada ja lõpetada aegumise tõttu TMS § 202 lg 1 alusel kohtuvälise menetleja otsusega Els-Maris Metsale määratud tasumata rahatrahvi täitmise sissenõue 2 300 krooni. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. 2.4. Edasikaebe kord ja määruse edastamine Vastavalt
§-le 189 võib määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud
kohaselt.
kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kirjalikus menetluse tehtud kohtumäärusele võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (
). Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab (
Toomas Lillsaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.