4-08-10093\1

(08009451)Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Erling Tammisto seadusliku esindaja H Tammisto kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori R Helenurme 07.10.2008 otsusele nr 08009451 Erling Tammisto karistamises 7 Ühistranspordiseaduse § 54 lg 1 alusel rahatrahviga 7 trahviühiku ulatuses, so 420 krooni. Kohtuväline menetleja: Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet Menetluses osalenud isikud Kaebuse esitanud isik: H T , ik:, elukoht: xxx RESOLUTSIOON Menetlusalune isik: Erling Tammisto, IK: 39211040293, elukoht: xxx VTMS § 120 korras kirjalik menetlus

1. Rahuldada Erling Tammisto seadusliku esindaja H T kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori R Helenurme 07.10.2008 otsusele nr 08009451 Erling Tammisto karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 7 trahviühiku ulatuses, so 420 krooni määratud karistuse osas.
2. Jätta Erling Tammisto seadusliku esindaja H T kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori R Helenurme 07.10.2008 otsusele nr 08009451 Erling Tammisto karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 7 trahviühiku ulatuses, so 420 krooni VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise osas rahuldamata.
3. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori R Helenurme 07.10.2008 otsus nr 08009451 Erling Tammisto karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 7 trahviühiku ulatuses, so 420 krooni määratud karistuse osas.
4. Teha uus otsus ning kergendades määratud karistust, määrata Erling Tammistole Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 3 (kolm) trahviühiku ulatuses, so 180 (ükssada kaheksakümmend) krooni.
5. Määratud rahatrahv summas 180 krooni tuleb 30 päevase edasikaebe tähtaja jooksul 1 tasuda Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvele nr 10220064421013 SEB Eesti Ühispangas, märkides viitenumbriks 9284008009451000 ja selgituseks väärteoasja number
6. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori R Helenurme 07.10.2008 otsusega nr 08009451 karistati Erling Tammistot Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 7 trahviühiku ulatuses, so 420 krooni selles, et Erling Tammistol puudus 09.09.2008 kell 14.06 Vääna-Tähetorni peatuste vahel kontrollimise hetkel Tallinna ühistranspordi bussiliinil nr 10/351 kehtiv sõidupilet või muu sõiduõigust tõendav dokument. Otsusele esitas menetlusaluse isiku esindaja kaebuse, milles vaidlustati otsus rahatrahvi suuruse osas ja paluti lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi või rahatrahvi vähendada miinimummäärani, so 3le trahviühikule. 09.09.2008 väärteoprotokolli koostaja A –K Vaisanen vastas kaebuse esitanud isiku alaealisele pojale, et temale määratakse rahatrahv kahesaja krooni ringis, kui tal ei ole olnud varem rikkumisi ühistranspordis piletita sõitmise eest. Kuna olid selle otsusega nõus, siis ei hakanud vastulauset esitama. Otsusele järele minnes 09.10.2008 aga selgus, et otsuses märgitud trahvisumma oli üle kahe korra suurem. Tekib küsimus, kas kohtuväline menetleja ei kontrolli isikute karistusi ja väärteoprotokollis märgitud isikute andmeid. Kohtuväline menetleja leidis oma kirjalikus vastuses kaebusele, et kuivõrd menetlusalune isik tunnistas ülekuulamisprotokollis, et tal puudus ühistranspordis sõiduõigust tõendav dokument, siis on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku käitumises nõutav subjektiivne koosseis. Kaebuses on väidetud, et väärteoprotokolli koostaja olla menetlusalusele isikule teatanud, et menetlusalusele isikule määratakse minimaalne rahatrahv kui tal ei ole varasemaid rikkumisi. Kaebaja sellise väitega ei saa nõustuda, sest protokolli koostajal puudub õigus teha siduvat eelotsust. Kuivõrd menetlusalusel isikul puudus 09.09.2008 ühistranspordis sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimise ajal sõiduõigust tõendav dokument, siis on tuvastatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Samuti puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Menetlusalune isik ei sattunud ühistransporti juhuslikult, vaid sisenes sinna teadlikult sooviga kasutada ühistransporditeenust, omamata seejuures ühissõiduki kasutamiseks sõiduõigust tõendavat dokumenti, millega menetlusalune isik pani toime ÜTS § 547 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 10 trahviühikut, so kuni 600 krooni. Arvestades seda, et menetlusalune isik on väitnud, et kuna roller ei käivitunud ja rutuga ei jõudnud pileti jaoks raha võtta, siis teadis menetlusalune isik, et tal puudub vastav sõiduõigust tõendav dokument, kuid sellele vaatamata jätkas ühistranspordi kasutamist. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik pani talle süüks arvatud teo toime otsese tahtlusega, sest ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu või vähemalt möönis seda. Seetõttu asub kohtuväline menetleja seisukohale, et menetlusaluse isiku teos on täidetud süüteokoosseis ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ÜTS § 547 lg 1 järgi ning kohtuväline menetleja on järginud väärteo menetlemisel väärteomenetlusõigust. 2 Menetlusaluse isiku puhul ei ole kohtuväline menetleja otsuse koostamisel tuvastanud karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid. Kuid arvestades asjaolu, et menetlusalune isik pani ÜTS § 547 lg 1 ettenähtud rikkumise toime esmakordselt ning arvestades süüdlase isikut ning KarS § 56 lg 1 sätestatud põhimõtteid, asub kohtuväline menetleja seisukohale, et on põhjendatud määratud tahatrahvi vähendada sanktsiooni keskmise määrani. Seega eeltoodust lähtudes on kohtuväline menetleja nõus sellega, et kohus vähendab määratud rahatrahvi 5 trahviühikuni, so 300 kroonini. Kindlasti ei ole kohtuväline menetleja nõus väärteomenetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Kuna piletita sõitmise puhul on tegemist ühiskonnas levinud õiguserikkumisega, ei saa viidata avaliku menetlushuvi puudumisele. Kohus, tutvunud kaebuses esitatud väidetega, kohtuvälise menetleja kirjaliku arvamusega ning väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaebusest nähtuvalt ei vaidlusta kaebuse esitaja menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemist ning menetlusalune isik on väärteo toimepanemist ka tunnistanud. Peale selle on väärteoasja kirjalikest materjalidest näha, et menetlualusel isikul puudus 09.09.2008 IDpilet ning tal puudus ka komposteeritud talong ja ta ei olnud raha puudumisel ostnud piletit ühistranspordivahendi juhilt. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises on tõendatud ning menetlusalusele isikule inkrimineeritud süütegu on õigesti kvalifitseeritud ÜTS § 547 lg 1 ettenähtud väärteona. Kaebuses on taotletud kas määratud karistuse kergendamist või väärteomenetluse lõpetamist otsrabekuse kaalutlusel. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga väärteomenetluse lõpetamise võimatuse osas otstarbekuse kaalutlusel, kuivõrd tegemist on massiliselt toime pandava õiguserikkumisega, mille toimepanemisest ja selle eest määratavatest karistustest on regulaarselt kajastatud eriliigilises meedias, mistõttu teab iga isik, kel tekib soov kasutada ühistranspordi teenust, et see teenus on tasuline ning teenuse eest tasumata jätmisele järgneb üldjuhul karistus. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks väärteomenetlust lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Mis puudutab määratud karistuse määra, siis asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsusega määratud karistusmäär ei vasta üldisele karistuste määramise põhimõttele, mille kohaselt üldjuhul määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude tuvastamisel vastavalt siis kas kergendatakse või raskendatakse karistust. Samas peab lähtuma ka KarS § 56 lg 1 muudest põhimõtetest, so õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut varem samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud ning tegemist on gümnaasiumi õpilasega, kellel puudub iseseisev sissetulek. Kohus asub seisukohale, et esmakordselt väärteo toimepanemiselt tabatud menetlusaluse isiku karistamine üle sanktsiooni keskmise määra on vastuolus karistuse mõistmise üldpõhimõtetega ning kuigi kohtuväline menetleja on asunud oma kirjalikus vastuses seisukohale, et karistust võib kergendada keskmise määrani, ei pea kohus ka sellist seisukohta õigeks ja seda just menetlusaluse isiku isikut arvestades. Kohus leiab, et esmakordse õiguserikkumise toimepanemise eest võinuks iseseisva sissetulekuta ja koolikohustust täitvat õpilasest menetlusalust isikut karistada ettenähtud sanktsiooni ja karistuse liigi alammääras, so rahatrahviga 3 trahviühikut, so 180 krooni. Kohus leiab, et ka sellise karistuse määraga on seni karistamata isikut võimalik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Eeltoodud motiividel leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb karistamise kergendamise osas miinimummäärani rahuldada, jättes rahuldamata kaebuse väärteomenetluse lõpetamise osas 3 ning vaidlustatud otsus kuulub osaliselt tühistamisele määratud karistuse osas ning kohus teeb uue otsuse, kergendades menetlusalusele isikule määratud karistust. Märt Toming kohtunik 4