4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Jellet karistati selles, et ta juhtis sõidukit teelõigul kiirusega 114 km/h, kuid sel teelõigul lubatud kiirus 90 km/h. Materjalis puuduvad igasugused märked selle kohta, millist mõõteseadet kiiruse tuvastamiseks kasutati ning andmed ka selle kohta, kas üldse kasutati kiiruse mõõtmiseks mõnda tööriista või mitte. Protokolli lahtris muud tõendid on jäetud tühjaks, siis tuleb asuda seisukohale, et kiiruse ületamine Jelle poolt on täielikult tõendamata ning isiku karistamiseks puudus igasugune õiguslik alus. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.02.2001 a. määruse nr. 67 § 19 lg. 1 alusel kasutatakse mõõtmiseks nii käsi-, statsionaarset kui ka automaatset mõõdikut. Seega ei ole võimalik sõidukiiruse mõõtmine ilma vastava mõõdikuta, milline oleks nõutavas korras taadeldud. Väärteomenetluse käigus kogutud tõenditest ei nähtu, kas Jelle poolt juhitud sõiduki kiirust on üldse mõne mõõteseadmega mõõdetud või mitte, samuti ei nähtu asjaolu, juhul, kui siiski kasutati mõõdikut, millise kiirusmõõteseadmega Jelle poolt juhitud sõiduki kiirus leitud on ning kas tegemist ei ole ilma vastavate tõenditeta võimalik Jellet süüdi mõista LE § 124 p. 2 nõuete rikkumise eest ning Jellet karistada. Samuti peab märkima, et väärteootsusest nähtuvalt Jellet karistati rikkumise eest, mis pandi toime 08.05.2008 a. kell 11.15, samas ei kajastu sellisel kellaajal toime pandud rikkumine väärteoprotokollis, kus märgitud rikkumise kellaajaks 11.
4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et tema arvates mõõtmine toimus 17 km-l, mitte 16 km-l nagu protokollis kirjas. Kohtuistungil kaebaja esindaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab kaebuses kirjeldatule, et Maanteeameti andmetel Tallinn – Narva mnt 16 km-l on lubatud sõidukiiruseks 110 km/h, ehk 110 km/h märgi mõjuala hakkas 15,4 km-l kuni 62, 9 km. Lähtudes sellest asjaolust väärteomenetlus tuleb lõpetada väärteo tunnuste puudumise tõttu. Samas selgitab ka, juhul kui kaebaja poolt sõiduki kiiruse mõõtmisel kasutatud mõõteseade oli õigusaktides sätestatud korras taadeldud ning oli 08.05.2008 a. üle antud politseiniku kasutusse, palub alternatiivselt karistuse mõistmisel arvesse võtta seda, et kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristusega on tegemist õigusega kohaldada vastavat karistusliiki, mitte seadusest tuleneva kohustusega. Lisakaristuse kohaldamine ei ole otstarbekas, kuivõrd kaebuse esitaja töötab OÜ-s E, millises ettevõttes töökohustuste täitmine eeldab juhtimisõiguse olemasolu igapäevaselt. Juhti-misõiguse äravõtmine seab nii kaebuse esitaja, kui ka tema perekonna raskesse materiaalsesse olukorda, sest siis ei ole võimalik täita tööülesandeid. Seega kaebuse esitaja esindaja taotleb kohtul nimetatud asjaolu arvesse võtta ning mitte kohaldada kaebuse esitaja suhtes lisakaristu-sena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et mõõteseaduse § 5 kohaselt oli mõõtetulemus jälgitav ja mõõtmist teostas pädev mõõtja ja järgis mõõtemetoodikat. Akrediteeringu keskus on väljastanud tunnistuse, mille p.3 näeb ette mõõtmise käest. Kohtule esitatud tunnistuse kohaselt aparatuur taadeldud. Väiksem karistus isikut seaduskuulekale käitumisele ei mõjuta. Sellise suure karistuse tingis see, et isikul on kehtivad karistused, varasemalt 3 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine ja eelmised rahatrahvid ei ole isikut mõjutanud. KarS § 56 lg. 1 alusel on esmatähtis süütegu. Lubatud kiiruse ületamine on ohtlik tegu, paneb ohtu ka teiste isikute elu ja tervise. Isiku teos karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Lubatud kiiruse ületamine on raskesti karistatav tegu. See, et isik töötab oli tal teada. Isik oleks pidanud eelnevalt sellele ka mõtlema, kui asus sõidukiirust ületama. Kahjuks sellele ta varem ei mõtelnud ja esitatud kaebus jätta rahuldamata. Kohtule esitatud otsusega väärteoasjas kirjeldatu alusel Janek Jelle on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Jelle käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Jelle pani toime LS § 74 – 22 lg. 2 järgi kvalifitseeritava teo ning mõisteti karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut s.o.
4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Kohus, tutvunud kogutud materjalidega, leiab, et väärteoprotokollis kirjeldatu kohaselt Jelle poolt juhitud sõiduk ületas lubatud kiirust kell 11.55, kuid otsuses kirjeldatu kohaselt Jelle pani nimetatud teo toime hoopis kell 11.15. Kohus leiab, et otsuses märgitud kellaaeg on ekslik. Väärteoprotokollis märgitud kellaaega tuleb aktsepteerida asjaoludel, et menetlusalune isik väärteoprotokollis omakäeliselt kirjutatud seletuses juhtunu asjaolude kohta märgitud kellaaega ei vaidlustanud. KarS § 15 lg. 3 sätte kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et Jelle pani teo toime tahtlikult. Seega Jelle poolt toimepandud tegu pandi toime ettevaatamatusest ja seda kinnitab ka Jelle poolt antud seletuses märgitu, et ta magas 90 km ala alguse märgi maha ja karistust kergendavaks asjaoluks tuleb arvestada puhtsüdamlikku kahetsust, sest isik on tema poolt toimepandud väärteo sisust aru saanud. Kogutud materjalides olevate tõendite ja kohtuistungil kohtuvälise menetleja poolt antud selgitustega kohus tuleb järeldusele, et mõõteseadmega mõõtmine vastas nõuetele. Kohtuvälise menetleja selgitusest on arusaadav, et mõõteseadme signaalid sõltuvad seadistusest, kuid 500 meetri kauguselt ei tohiks takistusi olla. Materjalidest nähtuvalt Jelle poolt juhitud sõidukil fikseeriti sõidukiiruseks 117 +/-4 km/ h, seega saab järeldada, et 110 km/h alas Jelle juhtis sõidukit lubatud kiiruse piires. Kohtuväline menetleja väitis, et liiklusmärke ei näe, kuid sõiduk tuleb mõõtevälja juba 90 km/h alas. Kuid materjalides ei ole jälgitav, kus oli see punkt, mil Jelle poolt juhitava sõiduki kiirus fikseeriti ja kui kaugel oli tema sõiduk 110 km/h kehtimise lõppemise alast, mil hakkas kehtima 90 km/h lubatud ala. Kohus ei saa aktsepteerida kohtuistungil kaebaja poolt antud ütlusi selles, et juhtum võis toimuda hoopis 17 km-l, kuid sündmuskohal vormistatud väärteoprotokollis märgitud juhtumi asukohta 16-s kilomeeter Jelle koheselt ega ka hiljem ei vaidlustanud. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest aru saanud. Kohtuistungil antud ütlustega, samuti väärteoprotokollis kirjeldatust kohus tuleb järeldusele, et Jelle on aru saanud toimepandud teost ja seetõttu tema kahetsust tuleb arvestada kui karistust kergendava asjaoluna. KarS § 57 lg. 1 p. 3 kohaselt karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja KarS § 60 lg. 2 alusel kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast ja seetõttu karistust kergendav asjaolu annab kohtule aluse vähendada sanktsiooni karistusraami piiridesse jäävast keskmisest karistusmäärast allapoole. Tema teos karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi kohtuväline menetleja Jelle teos karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud on karistuse mõistmisel ikkagi arvestanud kõiki tehiolusid ja mõistnud Jellele rahatrahvi summas 3000 krooni. Lisakaristuse kohaldamisel kohtuväline menetleja on Jellelt juhtimisõiguse ära võtnud maksimumpiires. Kohus arvestab ka seda, et ei ole tuvastatud Jelle poolt teo toimepanemist otsese või kaudse tahtlusega, seega on teo toimepannud ettevaatamatusest ja ülaltoodud asjaolusid, puhtsüdamlikku kahetsust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, samuti tööülesannete täitmisel sõiduki juhtimist, kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt tema suhtes karistusena mõistetud rahatrahv 50 trahviühikut s.o. 3000 krooni jätta muutmata, kuid lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks tühistada. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: Janek Jelle kaebus rahuldada osaliselt Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr. 2376, 08, 003849 Janek Jelle suhtes LS § 74 – 22 lg. 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahv 50 trahviühikut s.o. 3000 krooni tasuda otsusega väärteoasjas nimetatud arveldusarvele. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise soovist. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.