Obsah (4)
§ 306§ 126§ 175§ 1801-08-217 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2008.a Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-08-217 (07260102405) Kohtukoosseis Koh
§ 306, 315 lg 4, 5 kohus otsustas: süüdi tunnistada Nikolai Salumäe Kar
S § 113 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Viru Maakohtu 09.04.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest mõista 11 (üksteist) aastat 7 (seitse) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestada alates 23.05.2008.a., s.o. käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest. Asitõendid: botased, teksapüksid, särk ja sokid – tagastada
§ 126
lg 3 p 2 alusel Nikolai Salumäele; kokkukeeratud lina, rannajalatsid, sandaalid hävitada
§ 126lg 3 p 4 alusel.
Välja mõista Nikolai Salumäelt 35 000 krooni (kolmkümmend viis tuhat krooni) riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- Kriminaalmenetluse kulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonteate saamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav alates 12.juunist 2008.a. Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon. Nikolai Salumäed süüdistatakse selles, et tema 27.06.2007.a Tartu Vangla eeluurimishoone VI sektsiooni kambris nr 2072 kella 16.30 ajal peksis tahtliku tapmise eesmärgil oma kambrikaaslast V.S. ’it jalgade ja kätega pea ning keha piirkonda tekitades V.S eluohtlikud tervisekahjustused – kogu keha massiivse tömp trauma, peaaju põrutuse ja põrna rebendi ning parempoolsete näokoljuluude ja mõlemapoolsete roiete murdudega, mille tüsistusena tekkis verekaotus ja peaajuturse. Antud vigastused põhjustasid V.S surma Sihtasutuses Tartu Ülikooli Kliinikum samal päeval kell 19.
- Lisaks peksmisele kägistas N.Salumäe V.S kokkukeeratud linaga, tekitades sellega kannatanule kaelapiirkonda nahamarrastused. Seega pani Nikolai Salumäe toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tapmise. Kohtus tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav Nikolai Salumäe end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt viibis ta kannatanu V.S. iga koos kambris ajavahemikul 26.04.-27.06.2007.a. 26.04.2007.a toodi ta ilma põhjendusteta üle kambrist nr 2099 ja pandi kambrisse nr
- 27.06.2007.a peale lõunat istus ta voodis ja luges raamatut. V.S. vestles läbi seina sõbraga. V.S. magas all, tema üleval. Ta sai umbes tund aega üleval olla, kui V.S. tõusis ja hakkas tema juukseid siluma. Ta ütles, et lõpeta ära. V.S. ei saanud sellest aru. Siis toppis V.S. talle näppu silma ja võttis lina, mis oli voodi otsas, tegi sõlme, tuli üles voodisse ja hakkas sellega vehkima. Ta lükkas V.S. käe eemale ja võttis lina ära ning lükkas V.S. alla. Kui ta alla sai, hakkas V.S. teda kohe rusikaga lööma. Tal pole siiani meeles, mis täpselt juhtus. Kui V.S. teda lõi, oligi kõik, pilt kadus ära. Ta ei oska öelda, kes V.S. kehavigastused tekitas. Temal olid käed-jalad terved. Ninaluu ja vasak ribikont olid katki ja silmal kriim. On võimatu peksta inimest koomasse käte ja jalgadega nii, et käed-jalad on terved. Ta on tegelenud profipoksi, karate ja enesekaitsega ning õppinud surmavõtteid. Kui keegi teda ründab, on kõik, võtted tulevad kohe ette. Ta kaitses ennast, kui ta poleks ennast kaitsnud, oleks V.S. teda tagunud. Tema elu oli hädaohus. Ta ei 2
(6)tapnud V.S. . Tal ei olnud mingit plaani. Kuriteo algataja on see, kes annab mingi põhjuse. Põhjustaja on vangla juba sellega, et neid viidi sinna kambrisse ilma põhjenduseta. V.S. oli vägistamiste eest süüdi mõistetud, HIV-haige narkomaan. Julgeolek oleks pidanud nad eraldi panema. Ta ei ole kohustatud koos narkomaaniga istuma. Ta on psüühiliselt haige inimene ja ei tohi koos teistega istuda. Süüdistatav kinnitas, et tema sündmuskohalt leitud lina sõlme ei keeranud. Süüdistatava arvamuse kohaselt ei ole tal fikseeritud läbivaatusel ninaluumurdu ja katkist ribi seetõttu, et Tartu Vangla on tema peale vihane. Samuti leidis süüdistatav, et kohtupsühhiaatriline ekspertiis tema kohta ei ole objektiivne. Tartu Vangla provotseeris teda sellele konfliktile, teda taheti ära koristada, kuna ta kirjutas liiga palju. Tunnistaja Marika Lillepõld andis kohtus ütlusi selle kohta, et töötas 27.06.2007.a Tartu Vanglas vanemvalvurina, ta vastutas V ja VI sektori eest. Umbes 16.30 ajal viibis ta oma valvuriruumis, kui kinnipeetav I.S. pesi VI sektori põrandat ja viipas talle käega ja ütles, et lapp on verine. Ta läks kiiresti kambri nr 2072 juurde, kust veri oli välja tulnud. Kambris viibisid sel ajal V.S. ja Salumäe. Ta tõstis vaateluugi üles, Salumäe seisis keset kambrit, kambrikaaslane oli pikali ukse juures maas, paistis veri ja kannatanu jalad. Seejärel suundus ta valvuriruumi ja teavitas teisi osakondi. Kambrisse sisenedes oli V.S. vereloigus kambri ukse juures ja korises. Salumäe seisis keset kambrit metsiku välimusega, ärritunud olekus. Salumäega ta ei rääkinud. Umbes 3-4 minutit enne juhtunut kambrist möödudes ta midagi iseäralikku ei kuulnud. Tunnistaja Lehar Leita on Tartu Vangla valvur. Tunnistaja kohtus antud ütluste kohaselt helistas talle poole viie paiku Marika Lillepõld ja kutsus appi, et üks kinnipeetav on läbi pekstud. Sündmuskohale jõudes keeras ta kambri lahti. V.S. oli maas, verine. Salumäe käis kambris ringi, oli närviline ja higine. V.S. hingas, aga ei olnud kontaktivõimeline. Salumäe tahtis isiklikud asjad kambrist kokku panna. Ta ütles, et ei tohi. Salumäe ülakeha oli paljas ja ta oli sokkide väel, mistõttu ta lubas Salumäel kampsuni selga panna ja botased jalga panna. Kambrist väljudes pani ta Salumäele käerauad. Ta küsis Salumäelt, miks too nii tegi, Salumäe vastas, et V.S. oli ise norinud. Rohkem nad sel teemal ei rääkinud. Ta viis Salumäe kartserisse. Tunnistaja I.S. andis kohtus ütlusi selle kohta, et 27.06.2007.a kell 16.30 läks ta VI sektorisse ämbri ja harjaga, et pesta põrandat. Möödudes kambrist 2072, kuulis ta kas sellest või muust kambrist tuhmi lööki vastu ust. Midagi iseäralikku kuulda ei olnud. Kui ta hakkas kambri nr 2072 ukse all põrandat pesema, siis voolas kambrist verd, mis kogunes ukse alla. Kambrile lähenedes ta kuulis häält, mis meenutas norskamist, inimene nagu lämbuks. Verd nähes ta jooksis valvurite tuppa ja rääkis juhtunust. Ta näitas harja, millel oli veri ja ütles, et minge vaatama. Valvur oli naisterahvas, kes avas kambri ukse. Ta ei näinud, mis seal oli. Tunnistaja ütluste kohaselt ei suhtunud teised kinnipeetavad Nikolai Salumäesse hästi, nad sõimasid teda roppude ja alandavate sõnadega, vastastikku karjuti mõttetuid ähvardusi ning oli näha, et Nikolai Salumäe on agressiivne inimene. Dokumentaalsed tõendid: - 27.06.2007.a kell 17.30 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvatelt fototabelitelt nähtuvalt on Tartus Turu 56 asuva Tartu Vangla eeluurimishoone 6. sektsiooni kambri nr 2072 ukse ees olev koridori põrand määrdunud verega. Kambri lävepaku juures põrandal on veel kuivamata vereloik. Verega on määrdunud ka kambri ukse sisekülg ja kambri seina alaosa. Kambri parema seina vastas on kapp, mille kõrval põrandal on musta värvi rannajalatsid, mis on samuti verega määrdunud. Kambris laua all põrandal on pruuni värvi sandaalid, mis on verekahtlase ainega määrdunud. Kambris asuva tualettruumi põrandal asuvas prügikastis on lina, mille otsas on sõlm. Lina on verega määrdunud. Prügikastis on lisaks ajalehepaberisse mässitud nöörid. 3
(6)- 02.07.2007.a koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja selle juurde kuuluvatelt fototabelite andmetel on pruuni värvi vasaku jala sandaali vasak alumine äär kaetud kuivanud verega, paremal alumisel äärel on samuti kuivanud verd. Musta värvi parema jala rannajalats on kaetud kuivanud verega. Verd leidub ka vasakul jalatsil. Sinist värvi lina on kokku keeratud ja pikkusega 130 cm. Lina ühte otsa on keeratud sõlm. Lina keskossa on keeratud valget värvi riie. Lina on määrdunud kuivanud verega. Lina selles osas, kus sõlme pole, on riie lahtine. Seda avades on näha samuti vereplekke. Nikolai Salumäelt võeti läbivaatuse käigus ära sinised teksapüksid, halli värvi sokid, rohekas-valge särk ja botased. Siniste teksapükste säärte alaosa on kaetud kuivanud verega, vereplekid on ka teksade tagumise parempoolse tasku all, rohelise-valge triibulise särgi vasakul käisel ja logo ümber verepritsmed. Halli värvi sokid on määrdunud kuivanud verega. Sinist värvi botased on suurusega 43, kinnised, firmamärgiga Benke. Botaste tald musta värvi, halli värvi kumminööridega. - 28.06.2007.a läbi viidud surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 281 antud ekspertiisiarvamuse kohaselt oli V.S. i surma põhjuseks kogu keha massiivne tömp trauma, peaaju põrutuse ja põrna rebendi ning parempoolsete näokoljuluude ja mõlemapoolsete roiete murdudega, mille tüsistusena tekkis verekaotus ja peaajuturse. Antud vigastused on eluohtlikud. Lisaks surma põhjustanud vigastustele esinesid surnukehal veel rohked nahaalused verevalumid ja nahamarrastused kaelal ja mõlemal ülajäsemel. Kirjeldatud vigastused on tekitatud määruses näidatud ajal ja viisil – 27.06.2007.a korduvatest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks kokkukeeratud lina, rusikate ja kängitsemata ja/või kängitsetud jalaga); põrutushaavad paremal pool kuklapiirkonnas on tekitatud pea löömistest vastu piiramata pinda; on tõenäoline, et mõlemapoolsed roiete murrud on tekitatud ründaja keharaskusega rõhumisel lamava kannatanu rindkerele. Kaela piirkonna vigastused on tekitatud pigistamisest elastse piiratud pinnaga esemega, milleks võib olla kokkukeeratud lina. Ei saa välistada, et triipjad verevalumid vasakul pool rindkerel võivad olla tekitatud löögist spordijalatsiga. - 14.12.2007.a tehtud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 34/79 kohaselt ei esine Nikolai Salumäel psüühikahäireid, mis oleksid hõlmatavad määratlustega „vaimuhaigus“, „nõdrameelsus“, „nõrgamõistuslikkus“ või „raske psüühikahäire“. Nikolai Salumäel esineb segatüüpi isiksushäire. Temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal 27.06.2007.a ei olnud Nikolai Salumäel oma psüühilise seisundi poolt takistusi ega piiranguid oma teo iseloomust, sh selle keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. Samuti ei olnud ta sellises erilises emotsionaalses seisundis, mis oleks piiranud tema võimet oma teo iseloomust, sh selle keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. Nikolai Salumäel ei esine selliseid püsivaid psüühikahäireid, mis mõjutaksid tema emotsionaalset seisundit sel määral, et ta ei suudaks ümbrusest ja oma käitumise iseloomust aru saada ja oma käitumist juhtida. Ekspertide hinnangul on Nikolai Salumäe suuteline osalema menetlustoimingutes ja kandma karistust. Psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamiseks Nikolai Salumäe suhtes ei ole käesoleval ajal meditsiinilist näidustust. - isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati Nikolai Salumäel 27.06.2007.a vasaku lau sisenurgas kriimustus ja ninaturse. Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja ettekande kohaselt esines Nikolai Salumäel 27.06.2007.a kella 17.45 paiku vasema lau sisenurgas kriimustus pikkusega 0,5 cm, nina turses, paremas sõõrmes hüübinud veri. Kohus, asja arutanud ja hinnanud kogumis kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et Nikolai Salumäe süü temale esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi mõista KarS § 113 järgi. 4
(6)Tunnistajate ütluste ja sündmuskoha vaatluse protokolliga on tõendatud kuriteo toimepanemise aeg ja koht. Ükski tunnistajaist kuriteosündmust vahetult pealt ei näinud. Süüdistatav ei eita kannatanu löömist. Süüdistatava väitel oli konflikti algatajaks kannatanu, kes lähenes talle ja lõi teda rusikaga, mille peale ta üritas ennast kaitsta, kasutades enesekaitsevõtteid. Samas eitab süüdistatav kannatanu tapmist, põhjendades seda asjaoluga, et tema käed-jalad olid terved ja seega pole võimalik teist inimest koomasse peksta. Kohus on seisukohal, et süüdistatava sellised ütlused ei vasta kohtuistungil tuvastatud tegelikule olukorrale ja on antud enda süüstvabastamise eesmärgil. Kuna kambris nr 2072 viibisid kuni valvurite saabumiseni süüdistatav ja kannatanu kahekesi, ei saanud kannatanule eluohtlikke vigastusi tekitada keegi teine peale Nikolai Salumäe. 28.06.2007.a läbi viidud surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt on kannatanu surma põhjuseks olnud eluohtlikud vigastused tekitatud määruses näidatud ajal ja viisil, s.o 27.06.2007.a korduvatest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks kokkukeeratud lina, rusikate ja kängitsemata ja/või kängitsetud jalaga). Lisaks esinesid kannatanul kaela piirkonnas vigastused, mis võivad eksperdiarvamuse kohaselt olla tekitatud pigistamisest kokkukeeratud linaga ning verevalumid vasakul pool rindkerel, mis võivad olla tekitatud löögist spordijalatsiga. Kriminaalasjas on tunnistatud muuhulgas asitõenditeks kambrist leitud kokkukeeratud lina ja Nikolai Salumäelt äravõetud botased. Eeltoodu põhjal loeb kohus tõendatuks, et 27.06.2007.a Tartu Vangla eeluurimishoone VI sektsiooni kambris nr 2072 kägistas süüdistatav kannatanut kokkukeeratud linaga ning peksis kannatanut korduvalt käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, tekitades sellega kannatanule eluohtlikud vigastused, mille tagajärjel kannatanu suri. Kohus ei nõustu süüdistatava kaitsja arvamusega selles, et süüdistatav tegutses hädakaitseseisundis ja kaitse ei väljunud hädakaitse piiridest. Eelnevalt leidis tõendamist, et süüdistatav põhjustas kannatanu surma süüdistuses kirjeldatud viisil. Isegi juhul, kui kannatanu tõepoolest ründas süüdistatavat esimesena ja viimane pidi end kaitsma, ei olnud korduvate ja intensiivsete löökide suunamine elutähtsatesse piirkondadesse vastavuses ründe ohtlikkusega. Kõrvutades kannatanul fikseeritud arvukaid surmavaid vigastusi ja verevalumeid süüdistataval fikseeritud kriimustuse ja ninatursega, on välistatud, et süüdistatav kägistas kannatanut linaga ja lõi teda nii käte ja jalgadega enesekaitse eesmärgil, vaid on ilmne, et süüdistatav tegutses ründetahtega. Hädakaitseseisundi puudumist tõendab kaudselt ka süüdistatava käitumine – ta ei hüüdnud konflikti käigus valvureid appi ning ei väitnud valvurite saabumisel, et kannatanu oleks teda rünnanud. Kohtul ei tekkinud kahtlusi ka kannatanu vaimse tervise osas. Lähtudes süüdistatava suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisist sai Nikolai Salumäe kuritegu toime pannes täiel määral aru selle keelatusest ja teoga kaasnevatest tagajärgedest. Seega puuduvad Nikolai Salumäe puhul õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Peksmise ja kannatanu surma saabumise vahel on põhjuslik seos – kannatanu surm saabus temale peksmisega tekitatud eluohtlike vigastuste tagajärjel. Kohus ei tuvastanud, et süüdistatava otseseks eesmärgiks oleks olnud kannatanu tapmine, küll aga oli süüdistatav arusaamisel, et tal oli ükskõik mis võib juhtuda kannatanuga temapoolse jõhkra peksmise tagajärjel ja ta möönis mistahes tagajärje, sh surma põhjustamist. Sellele viitavad löökide arvukus, löögid elutähtsatesse piirkondadesse ning peksmisel kasutatud vahendid. Seega on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist, et Nikolai Salumäe tegutses KarS § 113 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel vähemalt kaudse tahtlusega ning puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Nikolai Salumäed tuleb karistada teise inimese tapmise eest. Kohtu seisukoht karistuse kohta. 5
(6)Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 113 kirjeldatud teo eest nähakse ette kuue- kuni viieteistaastane vangistus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral, sh üliraskete kehavigastuste tekitamise eest eriti piinaval ja julmal viisil ning ettevaatamatusest surma põhjustamise eest. Käesoleva kuriteo toimepanemise ajal kannab süüdistatav karistust röövimise, omavolilise sissetungi, varguse ja kehalise väärkohtlemise eest. Tartu Vanglast iseloomustatakse Nikolai Salumäed ettearvamatu isikuna, kelle käitumine on jätkuvalt aktiivne-vägivaldne. Süüdistatav on varem korduvalt karistatud ja jätkanud kuritegude toimepanemist, mis näitab, et Nikolai Salumäe puhul on tegemist isikuga, kes on nii vabaduses kui ka vangistuses teistele inimestele ohtlik. Seega on tema suhtes ainuvõimalik karistusliik vangistus. Kohus, hinnanud kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid ning arvestades kuriteo ohtlikkust ja tekitatud kahju, leiab, et Nikolai Salumäe suhtes on põhjendatud karistuse mõistmine sanktsiooni keskmise määra lähedal ja mõistab talle karistuseks 10 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb karistust suurendada Viru Maakohtu 09.04.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest mõista 11 aastat 7 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega tuleb arvestada alates 23.05.2008.a, s.o käesoleva kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Tsiviilhagid ja asitõendid. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendid: - botased, teksapüksid, särk ja sokid tuleb
§ 126
lg 3 p 2 alusel tagastada Nikolai Salumäele; - kokkukeeratud lina, rannajalatsid, sandaalid tuleb hävitada
§ 126lg 3 p 4 alusel.
Menetluskulud.
§ 175
lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 10875 krooni;
§ 175
lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 34 785 krooni;
§ 175
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 3964,80 krooni ja kohtuistungil osalemise eest 18 408 krooni;
§ 175lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 7 krooni.
Kohus paneb menetluskulud
§ 180
lg 3 alusel süüdimõistetava Nikolai Salumäe kanda 30 000 krooni ulatuses ja ülejäänud osas jätab menetluskulud riigi kanda. Kohtunik: Rahvakohtunik: Rahvakohtunik: 6
(6)