Obsah (4)
§ 199§ 65§ 76§ 75Kriminaalasi nr 1-08-12558 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.detsembril 2008a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-12558 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär M
§ 199
lg.2 p.4,5 järgi ja karistatud vangistusega 5 kuud,
§ 65lg.2 alusel 1
(4)mõistetud liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestatud alates kinnipidamisest 08.10.2007.a. Karistusaja lõpp 05.04.2009a. Tartu Vangla on märkinud iseloomustuses, et A.Komossal on emaga väga head suhted, kriminaalseid sõpru ei ole. Vabaduses ei ole Komossa olnud alkoholitarvitaja- ise ta ütleb, et meeldis sõita autoga ja seega ei saanud alkoholi tarvitada. Narkootikume (heroiini) süstis alates 2001 iga päev, vanglas oli tarbimise vahe. Aastast 2004 ei ole narkootikume tarvitanud. Kuritegu pandud toime kriminaalhoolduse ajal. Kriminaalhooldaja ettekandes ei nõustu Aleksandr Komossa vabastamisega tingimisi enne tähtaega. A.Komossa ei suutnud täita eelmise kriminaalhoolduse nõudeid ja pani katseajal toime uue kuriteo, on suured riskid alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Vabaduses on olemas elamispind vanemate juures, kuid töökoha väljavaateid ei ole. Varasemalt vahetanud tihti töökohti. Ehkki Komossa ise leiab, et ta sel korral kriminaalhoolduse tingimusi ei riku, leiab kriminaalhooldaja, et Komossa ei ole oma mõtlemist ja käitumisviisi muutnud ja seetõttu on riskid tema ennetähtaegseks vabastamiseks liiga suured. Kohtuistungil 11.12.2008 süüdimõistetu Aleksandr Komossa andis seletuse, et tal ei ole probleeme vabaduses töökoha leidmisega, ta on aastast 1996 töötanud oma erialal ja ka nüüd on neli võimalikku töökohta teada. Tööturul on keevitajakohti palju saada. Saaks tööle ka isa ja venna juurde. Kuritegude toimepanemise põhjusi on psühholoogiga arutanud: katseajal varastas, olles alkoholijoobes. Tal oli raske olukord, tema tüdruk suri narkootikumi üledoosi tõttu, täiesti põhjuseta pani mööduja telefoni taskusse. Komossa kinnitusel tal alkoholiprobleemi ei ole, ostis auto ja kui sõita tahad, ei saa juua. Poolteist aastat ei ole narkootikume tarvitanud, ka Murru vanglas loobus sellest, ehkki oli võimalik tarvitada. Raha tuleks teenima muuks, mitte narkootikumide jaoks. Tööle minnes maksaks ära oma võlad. On nõus võtma kohustuse mitte tarvitada alkoholi, see kohustus oli ka eelmine kord. Alkoholist saab loobuda, pole kunagi alkoholist sõltunud. On kahju raisata oma noorust ja aega vangistuses, 3 kuuga saaks vabaduses palju häid asju ära teha selle asemel et riigi raha eest süüa. Prokurör ei nõustu Aleksandr Komossa ennetähtaegse vabastamisega. Aastal 2006 vabastati samade lubadustega, kuid jätkas nii alkoholi kui narkootikumide tarvitamist ja pani toime uue kuriteo. Kaitsja on seisukohal, et riigil ei peaks olema mingit huvi inimest vanglas hoida. Komossal ei ole probleemi lisakohustuste täitmisega, tal on elukoht, võimalus tööle asuda ja loobuda alkoholist. Kohtu seisukohad Aleksandr Komossa on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteos.
§ 76
lg 1 p 2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Komossa temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt ½, faktiliselt 1 aasta 2 kuud 4 päeva. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2
(4)
§ 76
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Aleksandr Komossa vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole õigustatud. Sellisele veendumusele jõudis kohus pärast A.Komossa ärakuulamist ja toimiku materjalide uurimist. Nimelt nähtub toimiku materjalist, et A.Komossa poolt kirjeldatu ei vasta tõele. A.Komossa vabanes tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt 12.09.2006 ja tema katseaeg pidi kestma kuni 11.10.
- Selleks ajaks pandi talle kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Karistatuse õiendist nähtub, et A.Komossa 08.09.2007 juhtis sõidukit, olles alkoholijoobes ja ta on selle eest karistatud 04.10.2007; 08.10.2007 juhtis ta jällegi sõidukit alkoholijoobes ja karistati 31.10.
- Seega ei ole õige A.Komossa seletus, et ta alkoholi ei tarvita ja ta ei saagi seda teha, kuna juhib autot. Alkoholi tarvitades on ta katseajal korduvalt rikkunud ka määratud lisakohustust. Karistatuse õiendist nähtub ka, et nii 08.09.2007 kui ka 23.09.2007 on ta tarvitanud narkootikume ja saanud nende tegude eest väärteokaristuse. Seega ei ole õige A.Komossa seletus selle kohta, et aastast 2004 ta narkootikume ei tarvita, ta on rikkunud ka korduvalt sellekohast lisakohustust. A.Komossa vabanes 12.09.2006 ja juba märtsis 2007 pani toime uue kuriteo. Võttes arvesse, et A.Komossale on eelmisel ennetähtaegsel vabastamisel pandud kohustus pöörduda narkoloogi poole ja vajadusel läbida ravikuur, tuleb teha järeldus, et ka selle kohustuse osas on ennetähtaegne vabastamine ebaõnnestunud ja
§ 75lg.2 nõue- täita lisakohustust- ei ole andnud vajalikku tulemust.
Sellises olukorras, kus eelmise ennetähtaegse vabastamisega ei ole saavutatud mingit tulemust ja kandmata jäänud karistusosa on pööratud täitmisele, oleks põhjendamatu vabastada sama isikut sellesama karistuse kandmiselt uuesti ennetähtaegselt. Oluliseks peab kohus veel ka seda, et A.Komossa ei olegi tunnistanud, et need riskid- alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine- on tema jaoks tõsine oht ja et nõue neist loobuda tähendab ka tegelikku vajadust lõpetada tarvitamine: A.Komossa andis kohtule seletuse, at alkohol pole teda huvitanud. Isik, kes oma probleeme ei tunnista, toimepandud rikkumised maha salgab, ei ole allutatav ka kriminaalhooldusele. Et see ka tegelikkuses nii on, nähtub eelmisest ebaõnnestunud kriminaalhooldusest. Sellises olukorras leiab kohus, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76. Kohtunik Ülle Raag 3
(4)4
(4)