Obsah (4)

§ 7419§ 7457§ 741§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 30.oktoober 2008 Tallinn koht Väärteoasja number 4-08-9283 (2376,08,006946) Kohtukoosseis Kohtunik Ja

§ 7419

lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 210 (kahesaja kümne) trahviühiku ulatuses, so 12 600,00 (kaksteist tuhat kuussada) krooni. 4.

§ 7419

lg 2 järgi võtta Tõnu Ehalaanelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.

1. Rahatrahv tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedpangas, viitenumber 2
2. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata Eesti Vabariigi Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kättesaadav. Kohtuotsus on pooltele kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 3.detsembril
3. Selgitada, et kassatsiooniõigusest teatamise viimane päev on 6.novembril
4. Selgitada, et Riigikohtusse saab menetlusalune isik kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Selgitada, et kassatsioonitähtaja jooksul on väärteotoimik Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas, pooltel on õigus toimikuga tutvuda. Selgitada, et kassatsioonitähtaja rikkumise korral võib Riigikohus kaebuse läbivaatamatult tagastada. Selgitada, et rahatrahvi esimene osamakse tuleb tasuda kuu aja jooksul arvates otsuse jõustumisest, järgmised osamaksed kuu aja jooksul arvates esimesest osamaksest. Asjaolud: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 01.09.2008 otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2376,08,006946 Tõnu Ehalaan (isikukood: 3 561109 0331) 10.08.2008 kell 18:20 Maardu linnas Harju maakonnas Kirsipuu pst, liikus Õunapuu pst suunas, juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Tõnu Ehalaan rikkus seega Liikluseeskirja (LE) § 76 p1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (

) 7419 lg 1 järgi. Otsuse järgi on väärteo toimepanek tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega; vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. Otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Otsuse tegemisel arvestas kohtuväline menetleja asjaoluga, et joobes juhtimine on raske liiklusalane rikkumine ning tegu on ohtlik. Joobes juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ning tervise. Arvestades tegu ning õiguskorra kaitsmise huvisid on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Otsuse alusel määrati Tõnu Ehalaanele karistuseks

§ 7419

lg 1 järgi rahatrahv 210 trahviühiku ulatuses, so 12 600,00 krooni,

§ 7419

lg 2 järgi kohaldati Tõnu Ehalaane suhtes lisakaristust – juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta kaebaja toimunu asjaolusid, märkides, et on täielikult süüdi; kaebaja taotleb tühistada lisakaristus. Kaebaja leiab, et karistus on ebaõiglaselt karm – tal ei ole viimase 8-9 aasta jooksul olnud mitte ühtegi liiklusalast rikkumist, enne seda on olnud pisirikkumised (korralise tehnoülevaatuse tähtaja möödumise eest). Kaebaja palub arvestada tema puhtsüdamlikku ülestunnistust ja varasemate, raskete rikkumiste 3 puudumist. Lisakaristuse kohaldamisel kaotab ta suure tõenäosusega töökoha. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde, esitades täiendava taotluse rahatrahvi ositi tasumise võimaldamises. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud, menetleja palus jätta Tõnu Ehalaane kaebus rahuldamata ja 01.09.2008 otsus muutmata. Kohtuistungil uuritud tõendid: - 10.08.2008 alkoholijoobe tuvastamise protokoll, millest nähtuvalt tuvastati 10.08.2008 kell 18:20 Tõnu Ehalaanel alkoholijoove 1,11 mg/l. Kasutati mõõteriista AlcoQuant Envitec A104528, seade kalibreeritud kuni 02.01.

1. Tuvastamise tulemusega oli Tõnu Ehalaan nõus, loobudes joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest. Tehiolude kirjeldus alkoholijoobe kontrollimisel: sõidustiil ebakindel, vingerdav, päevavalgus, teekate hea, reaktsioonivõime aeglane, higistas, värises, välimus – puhas, meeleolu rahulik, omamehelik, kõne häiritud, aja ja koha tajumine – unine, sõidukist väljumisel tasakaal häiritud, kõnnak tuigerdav, silmad märjad, läikivad, sidekestad punetasid, alkoholi lõhn – suust, riietel, sõidukis; - 10.08.2008 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtuvalt kõrvaldati Tõnu Ehalaan 10.08.2008 kella 18:20 sõiduki juhtimiselt kuni kainenemiseni; - õiend, millest nähtuvalt ei ole Tõnu Ehalaanel kehtivaid väärteokaristusi; - kaebaja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sõitis ta tol õhtul oma elukohast kaupluseni, kvartalisisestel teedel. Ta oli joonud päeva jooksul 3-4 klaasi veini toidu kõrvale, ta ei sõitnud teadlikult alkoholijoobes. Ta küsib enda käest kogu aeg, miks ta jalgsi poodi ei läinud. Põhilised liiklusõnnetuste põhjused on kiiruse ületamine ja joobes juhtimine, aga ta ei läinud sõitma magistraalteedele. Külavaheteel ei puudu võimalus kedagi alla ajada. Oleks hea, kui saaks rahatrahvi tasuda osade kaupa. Bussiühendus Tallinna ja Maardu vahel on normaalne. Kohtu seisukoht: VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; VtMS § 87 järgi arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Tõnu Ehalaan juhtis 10.08.2008 kell 18:20 mootorsõidukit alkoholijoobes. Kaebaja andis ütlusi selle kohta, et oli päeva jooksul tarvitanud alkoholi, samuti on kaebaja joove tõendatud joobe tuvastamise protokollis sedastatuga. Kaebajal tuvastati joove 1,11 mg/l, mis on keskmine alkoholijoove. Kohus märgib, et kuigi kaebaja tunnistab alkoholi tarvitamist, ei ole ta tõenäoliselt andnud tõeseid ütlusi alkoholi koguse või kanguse osas. Kaebaja selgitas, et jõi päeva jooksul toidu kõrvale 3-4 klaasi veini. Joobe tuvastamise protokollist nähtuvalt tuvastas politsei kaebajal joovet kell 18:
2. Joobe tuvastamise protokollis märgitud tehioludest nähtub, et kaebajal tuvastati ka välised joobe tunnused – isiku kehalised ja psüühilised funktsioonid ning reaktsioonid olid märgatavalt muutunud. Juhul kui kaebaja tõepoolest joonuks päeva jooksul 3-4 klaasi veini toidu kõrvale, ei ole tõenäoline, et kaebajal oleks õhtul tuvastatud keskmine alkoholijoove. Samuti ei vähenda kaebaja süüd asjaolu, et ta sõitis kvartalisisestel teedel ja võrdlemisi lühikest maad. Kaebaja pidanuks andma endale aru sellest, et ei või rooli istuda ja võinuks minna kauplusesse jalgsi. Kohtu hinnangul pani kaebaja talle süüksarvatava väärteo toime tahtlikult, arvestades joobeseisundi tuvastamise protokollis märgitut, ei saa rääkida sellest, et kaebaja ei saanud või ei pidanudki aru 4 saama sellest, et võib olla joobes. LE § 76 p 1 järgi ei tohi olla juht joobeseisundis.

§ 7419lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

Igor Malõševile süüksarvatud tegu on kohtu hinnangul tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

§ 7457

lg 2 järgi on

§ 741

–74 56 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja politseiprefektuur, seega on väärtegude eest karistuse määranud selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus ei tuvastanud menetlejapoolseid rikkumisi väärteoasja menetlemisel.

§ 74

-19 lg 1 järgi karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga;

§ 74

-19 lg 2 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja

§ 7419

lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus vastab toimepandule. Menetleja on põhjendatult märkinud, et kaebaja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebaja ei ole kordagi väljendanud oma kahetsust. Kaebaja on rõhunud asjaolule, et ta on oma süüd tunnistanud, kohtu hinnangul puudus kaebajal antud olukorras muu võimalus. Lisaks ei ole kaebaja tunnistused täielikud – kohtu arvates on tõendatud, et kaebaja ei ole andnud adekvaatseid ütlusi tarvitatud alkoholi koguse või kanguse osas. Kohtuväline menetleja on kaebajale määranud rahatrahvi 210 trahviühiku ulatuses, mis on üle keskmise sanktsioonimäära. Arvestades tehiolusid ja kaebaja karistust kergendavate ning raskendavate asjaolude puudumist, on tegemist kohase karistusega. KarS § 66 lg 1 järgi võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Tõnu Ehalaane perekondlik, tööalane või tervislik seisund ei võimalda trahvi tervikuna tasuda. Kaebaja on märkinud, et kaotab tõenäoliselt töökoha, juhul kui tema suhtes kohaldatakse lisakaristust. Kohus ei saa otsust rajada kaebaja paljasõnalistele väidetele. Tõnu Ehalaanel ei ole kehtivaid, liiklusalaseid väärteokaristusi. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu näitab kaebajat positiivses valguses, samas ei saa see olla karistust kergendavaks asjaoluks õiguskuulekas käitumine ja liikluseeskirjade järgimine on norm. Joobe tuvastamise protokollis märgitud tehiolusid (kaebaja ebakindel sõidustiil, aeglane reaktsioon, häiritud kõne, sõidukist väljumisel tasakaal häiritud) arvesse võttes tuleb nõustuda menetleja seisukohaga selles, et kaebaja seadis reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ning tervise. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul vajalik lisakaristuse kohaldamine: isikut, kes oma tegu täielikult ei tunnista, õigustab ning ei kahetse toimepandut, tuleb lisaks põhikaristusele mõjutada ka lisakaristusega. Kohus leiab, et menetleja poolt kohaldatud lisakaristuse määr – 5 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine – on liialt karm, karistuse eesmärgi täidab kohtu arvates ka juhtimisõiguse äravõtmine minimaalseks võimalikuks ajaks, so 3 kuuks. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kuidas mõjutab juhtimisõiguse äravõtmine tema töökoha säilimist, samuti pidi kaebajale juhtimisõiguse tööalane vajalikkus olema teada enne purjuspäi rooli asumist. Kaebajal oli võimalus valida, kas käituda õiguskuulekalt või mitte, viimase valiku tegemisel pidi kaebaja täisealise ja teovõimelise isikuna arvestama ka võimalike, negatiivsete tagajärgedega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja 01.09.2008 otsus väärteoasjas tuleb tühistada 5 osaliselt; kohtu hinnangul tuleb asjas teha uus otsus: süüdi mõista Tõnu Ehalaan

§ 7419

lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 210 trahviühikut.

§ 7419

lg 2 järgi tuleb Tõnu Ehalaane suhtes kohaldada lisakaristust ja võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtunik: