Obsah (5)

§ 7419§ 7422§ 7457§ 741§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 29.oktoober 2008 Tallinn koht Väärteoasja number 4-08-8583 (2302,08,022500) Kohtukoosseis Kohtunik Ja

§ 7419

lg 1 ja

§ 7422lg 1 järgi ja karistada Kar

S § 63 lg 1 järgi

§ 7419

lg 1 alusel rahatrahviga 200 (kahesaja) trahviühiku ulatuses, so 12 000,00 (kaksteist tuhat) krooni. 4.

§ 7419

lg 2 järgi võtta Igor Malõševilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.

1. Rahatrahv tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri arveldusarvele nr 10220034796011 2 SEB Eesti Ühispangas
2. või nr 221023778606 Swedpangas, viitenumber Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata Eesti Vabariigi Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kättesaadav. Kohtuotsus on pooltele kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 5.detsembril
3. Selgitada, et kassatsiooniõigusest teatamise viimane päev on 5.novembril
4. Selgitada, et Riigikohtusse saab menetlusalune isik kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Selgitada, et kassatsioonitähtaja jooksul on väärteotoimik Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas, pooltel on õigus toimikuga tutvuda. Selgitada, et kassatsioonitähtaja rikkumise korral võib Riigikohus kaebuse läbivaatamatult tagastada. Selgitada, et rahatrahvi esimene osamakse tuleb tasuda kuu aja jooksul arvates otsuse jõustumisest, järgmised osamaksed kuu aja jooksul arvates esimesest osamaksest. Asjaolud: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 08.08.2008 otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2302,08,022500 Igor Malõšev (isikukood: 3 630918 0283) 19.07.2008 kell 22:34 juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ning asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 21 km/h võrra, sõites kiirusega 74 +/- 3 km/h. Igor Malõšev rikkus seega Liikluseeskirja (LE) § 76 p 1 ja § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad Liiklusseaduse (

) § 7419 lg 1 ja § 7422 lg 2 järgi. Otsuse järgi on kohtuvälise menetleja hinnangul väärtegude toimepanek tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega; vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. Otsuse kohaselt Igor Malõševi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja asjaoluga, et joobes juhtimine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – joobes juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise (seda eriti veel lubatud sõidukiirust ületades). Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse KarS § 63 lg 3 ja Igor Malõševile määrati otsuse alusel

§ 7419

lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000,00 krooni ja

§ 7419

lg 2 kohaldati Igor Malõševi suhtes lisakaristust – juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks.

§ 7422

lg 2 järgi määrati Igor Malõševile karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, so 1 500,00 krooni. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kohtule esitatud kaebuse kohaselt ei ole õige, et karistuse määramisel

§ 7419

lg 1 järgi on 3 kohtuväline menetleja veelkord võtnud arvesse

§ 7422lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist.

Kaebaja vaidlustab talle

§ 7419

lg 2 järgi määratud lisakaristuse kohaldamise,

§ 7422lg 2 järgi määratud karistust kaebaja ei vaidlusta.

Kaebaja hinnangul rikkus kohtuväline menetleja väärteomenetlusõigust, jättes arvestamata kaebaja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid: J. R , A. T avaldused selgitustega kaebaja poolt tarvitatud alkoholi koguste kohta ja kaebaja selgituse; samuti ei ole menetleja põhjendanud kaebaja poolt esitatud dokumentide mittearvestamist. Kaebaja möönab, et esitas dokumendid peale vastulause esitamiseks ettenähtud 15-päevast tähtaega. Kaebaja väitel ei pannud ta

§ 7419lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu toime tahtlikult.

Joobeseisundi tuvastamise protokolli kohaselt ei tuvastatud tal väliseid joobe tunnuseid, alkoholi tarvitas ta ca 11,5h enne joobe kontrollimist – 0,5l õlut õhtusöögi ajal. Kaebaja arvates võis ta ekslikult järeldada, et on kaine. Menetleja ei ole tõendanud, et kaebaja teadis või möönis enne juhtima asumist, et tal esineb alkoholijoove. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole karistamisel lähtunud väärtegude tehioludest vaid on karistuse rajanud üksnes ühiskondlikule aspektile ja menetlusaluse isiku arvatavale suhtumisele oma teosse. Samuti ei saa lisakaristuse kohaldamise eelduseks ja vältimatuks põhjuseks olla otsuses märgitud teo enamohtlikkus. Kaebaja hinnangul ei ole menetleja samuti arvestanud tema karistustundlikkusega. Kaebaja osundab, et on hetkel töötu ja teeb võlaõigusliku lepingu alusel aeg-ajalt tööd OÜ-le A I.T; tal ei ole seega püsisissetulekut ja talle määratud rahatrahvi ei ole kerge tasuda. Kaebajat on ootamas töökoht eelnimetatud ettevõttes, kuid töökoht eeldab juhtimisõiguse olemasolu – kaebaja esitas osaühingu taotluse ka menetlejale, kuid menetleja jättis taotlusega arvestamata. Kaebaja hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatavad üksnes rahatrahvi määramisega, lisakaristuse kohaldamiseks vajadus puudub. Kaebaja väitel on väärtegu tema elus episoodiline – tal ei ole kehtivaid väärteokaristusi. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde. Kaebaja selgitas, et käesoleval hetkel on tal olemas püsiv töökoht ettevõttes, kus ta enne töötas võlaõigusliku lepingu alusel. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud, menetleja palus jätta Igor Malõševi kaebus rahuldamata ja 08.08.2008 otsus muutmata. Kohtuistungil uuritud tõendid: - 19.07.2008 protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, millest nähtuvalt teostati 19.07.2008 kell 22:35 Pärnu mnt 186 Igor Malõševi joobeseisundi tuvastamine. Kasutati mõõteriista AlcoQuant Envitec nr 401, taadeldud 10.

1. Mõõteriista näit – 0,36 mg/l, isikul tuvastati alkoholijoove. Igor Malõšev oli tuvastamise tulemusega nõus ning ei nõudnud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist. Tehiolude kirjeldus alkoholijoobe kontrollimisel: mittevastav sõidukiirus, hämar, teekate hea, kuiv; Igor Malõševi reaktsioonivõime normaalne, füüsilised eripärad – rahutus, puhas välimus, omamehelik meeleolu, kõne selge, aja ja koha tajumine selge, sõidukist väljumine normaalne, kõnnak kindel, silma sidekestad punetasid, silmad märjad, läikivad, alkoholi lõhn suust; - 19.07.2008 kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtuvalt teostati 19.07.2008 kell 22:34 Harjumaal Tallinnas Pärnu mnt 186 Igor Malõševi poolt juhitud mootorsõiduki 4 - - - Xxxr/n xxx liikumiskiiruse mõõtmist. Sõiduk liikus suunaga kesklinna poole. Mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Ultra Lyte nr UX014750, taatlustunnistuse nr TTRSS-07/00157, seade testitud 19.07.2008 kell 19:45, seade töökorras. Mõõtmise teeolude kirjeldus: hea nähtavus, sademeteta ilm, tee - kuiv, kattega, asulasisene tee, hämar, sõiduridade arv 4, ühesuunaline tee. Patrullauto seisis vasakul parklas, mõõtmist teostati paigal seistes. Mootorsõiduk liikus 3 sõidurajal, pärisuunalisel teel, lähenes. Seadme lugem 74 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. Igor Malõšev ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud; 19.07.2008 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtuvalt kõrvaldati Igor Malõšev 19.07.2008 kella 22:34 kuni kainenemiseni sõiduki juhtimiselt; õiend, millest nähtuvalt ei ole Igor Malõševil kehtivaid väärteokaristusi; Algfa I.T OÜ 20.10.2008 taotlus, millest nähtuvalt on Igor Malõšev alates 2005.a osutanud ühingule regulaarselt teenuseid, tööd on korrektselt sooritatud. Selle aja kestel on Igor Malõšev end näidanud vastutustundliku ning distsiplineeritud töötajana, alkoholi tarbimist ei ole tema juures kunagi täheldatud. Seoses töömahu suurenemisega soovib osaühing vormistada Igor Malõševi täiskohaga tööle; tööülesanded seisneksid rohkem kui 100 ehitise monitooringus ja mobiilses teenindamises EV territooriumil, vajadusel peab Igor Malõšev olema valmis remondiks vajaliku varustusega välja sõitma. Igor Malõševil on hädavajalik juhilubade olemasolu. Ühing palub Igor Malõševil mitte peatada juhtimisõigust seoses sellega, et Igor Malõšev töötab ettevõttes alates 15.10.2008, vastasel korral peab osaühing loobuma Igor Malõševi teenustest; Igor Malõševi seletuskiri, milles isik selgitab toimunu asjaolusid; tunnistaja V. P andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt organiseerib ta langevarjuhüppeid, nad pidid hommikul kell 09:00 kokku saama. Alati peale hüpete lõppu sõidavad nad sööma, sest päeval ei ole aega süüa. Sööma lähevad nad Raplasse, peale seda koju. 19-ndal kuupäeval käisid nad seal, kus alati – „Meie“ pubis. Mõni tellis alkoholi, mõni mitte. Kaebaja oli tõenäoliselt nende hulgas, kes alkoholi tellis. Kaebaja sõitis varem ära, siis võis ta juua võib-olla ühe klaasi õlut. Kaebaja sõitis varem minema, sest tema kaassõitjal oli vaja varem ära sõita. Hüpete ajal ja päeva jooksul on alkoholi tarbimine keelatud. Ära läksid kaebaja ja J. Rjabov, nad läksid kahekesi minema. Ei mäleta, mida kaebaja süüa tellis, aga nad sõid kõike – seal oli umbes 10 inimest. Nad istusid 2 ümmarguse laua taga, kaebaja istus paremat kätt, pigem üle laua (joonis). Seda, kus keegi istus, on kerge meelde jätta. Kaebaja ja J. Rjabov sõitsid kindlasti ära umbes peale 19:00 – kui nad ära sõitsid, hakkas pimenema. Enne hüppeid tehakse alati tervisekontroll – seega pidi kaebaja tervis olema korras. Kurguhaigus või köha hüpetele takistuseks ei ole, vaadatakse seda, mis kohe näha on – nt nohu ja palavik. Kurguhäda ei ole võimalik kontrollida, inimene ise otsustab, kas saab hüpata või mitte; tunnistaja J. Rjabov andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt lõppesid tol õhtul kella 20:00 paiku hüpped. Nad läksid Raplasse, „Meie“ pubisse sööma – nad ei olnud terve päeva söönud. Oli soe toit ja telliti õlut. Umbes 1,5h pärast otsustasid nad kaebajaga sõita koju. Seal, kus on Viljandi ja Pärnu mnt ristmik, nägi ta, et kaebaja kasutab mingit preparaati kurguspreid. Peale pööret Pärnu mnt-le kesklinna poole peatas neid politseipatrull ja peale seda vaadati, kas kaebaja on alkoholi tarvitanud. Kaebaja ütles vist, et tal kurk valutab, sellest oli juttu enne, kui politsei nad kinni pidas. Õhtusöögi ajal tarvitas kaebaja alkoholi – ühe pokaali õlut, rohkem alkoholi kaebaja ei tellinud. Pokaali ärajoomisest minemasõiduni läks umbes 1,5h. Õlut hakkasid nad jooma enne sooja toidu saabumist. Nad läksid ära peale kella 22:00, õues oli hämar. Kurgurohi oli pudelis, see mahtus pihku. Kaebaja ütles, et see on kurgurohi. „Meie“ pubisse läksid kõik, kes tol päeval hüppasid – 7-8 inimest. Pubisse jõudsid nad umbes 20:30, seal olid umbes 1,5h. Kaebajaga läksid nad varem minema, sest tal oli vaja minna isiklikel põhjustel koju. Nad elavad kaebajaga kõrvuti majades, Õismäel. 5 - Ta ei kiirustanud kusagile; kaebaja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sooritasid nad tol päeval tavalisi hüppeid, mis lõppesid umbes 20.
2. Peale seda sõitsid nad Raplamaale, „Meie“ pubisse“, kus istusid oma langevarjugrupiga ja rääkisid võistlustest. Tavaliselt läheb tellib toitu, õlu tuuakse kohe lauda sellepärast, et sooja toitu alles valmistatakse. Õlut nad tellisid. Nad olid pubis umbes 1,5h, kella 22:00 paiku hakkasid nad koju sõitma, sest isa helistas – isal oli abi vaja. Baarist lahkus ta kella 22:00 paiku, ta läks oma autoga. Politsei on edastanud teateid, et õlu lahkub kehast 1,5h jooksul – need andmed olid just 80kg kaaluga inimese juures. Ta võttis kurguaerosooli, sest oli külmetunud. Aerosool oli käsimüügis, pudel on kaasas – näitas. Ei tea, kas peale on kirjutatud, et tegemist on suuvärskendajaga, teda see aitas. Kiirust ületas ta seetõttu, et kui nad sõitsid Viljandi mnt-lt välja, on seal valgusfoor. Pärnu mnt-l läks suur grupp autosid. Ta nägi, et need autod jõuavad talle kiiresti järele ja kuna tal ees takistusi ei olnud, siis reastus paremast reast vasakusse ritta. Isa elab Ehitajate tee
3. Juhtimisõigus on talle tööalaselt vajalik – ta on seadmete paigaldaja ja kui midagi viga on, peab kohale sõitma. Rikkumise toimepanemise ajal olid tal üksikud tööotsad selles programmis, nüüd on püsiv töökoht. Kohtu seisukoht: VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; VtMS § 87 järgi arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kaebaja väitel on kohtuväline menetleja rikkunud väärteomenetlusõigust, jättes arvestamata kaebaja poolt esitatud dokumendid – tunnistajate seletused, kaebaja enda seletuse, OÜ A I.T taotluse. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga. Kaebaja on ise kinnitanud, et esitas kõik dokumendid ning vastuväited peale VtMS § 69 lg 6 märgitud tähtaega. Seega ei ole menetlejale etteheidetav kaebaja poolt esitatud materjalide tähelepanuta jätmine ja kaebaja viited menetlejapoolsele rikkumisele on ainetud. Muid menetlejapoolseid rikkumisi asja menetlemisel kohus ei tuvastanud. Kaebaja ütlustest nähtuvalt ei vaidlusta ta kiiruse ületamist. Kohtu hinnangul on kaebaja poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine lisaks kaebaja süü omaksvõtule tõendatud ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Protokolli kohaselt mõõdeti kaebaja kiirust Pärnu mnt 186, mis on asulasisene tee. LE § 124 p 1 järgi on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et seadme lugem oli 74 km/h, seadme veapiir on +/- 3 km/h. Seega on tõendatud, et Igor Malõšev ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h.

§ 7422

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 km/h. Kohtu hinnangul on Igor Malõševi tegevus õigesti kvalifitseeritud. 19.07.2008 protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta on tõendatud, et kaebajal tuvastati 19.07.2008 kell 22:35 alkoholijoove 0,36 mg/l. Kaebaja ei ole tuvastamise tulemust vaidlustanud, seega oli kaebaja alkoholijoobes. Kaebaja ei eita, et jõi 19.07.2008 õhtul klaasi õlut. Kaebaja poolt alkoholi tarvitamist 19.07.2008 õhtul kinnitasid ka tunnistajad J. Rjabov ja V. Purin. Kaebaja väidetest nähtuvalt oli isik kohtuistungil seisukohal, et mõõtmise hetkeks pidi alkohol olema kehast lahkunud – kaebaja tugines politsei poolt edastatud informatsioonile; samuti selgitas kaebaja, et oli enne kinnipidamist ja joobe tuvastamist tarvitanud kurgu ravimiseks aerosooli. Tunnistaja J. Rjabovi ütlustest nähtuvalt kurtis kaebaja kurguvalu. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohtadega selles, et alkohol oli mõõtmise hetkeks kehast lahkunud ning kaebaja ei pidanud aru saama oma võimalikust joobeseisundist. 6 Kaebaja esitas kohtuistungil kohtule tutvumiseks kurguaerosooli, mida ta 17.06.2008 kurgu ravimiseks kasutas. Kohus veendus, et tegemist oli hariliku suuvärskendajaga. Kohtu arvates on üldteada asjaolu, et suuvärskendajal puudub meditsiiniline toime; preparaati kasutatakse hingeõhu värskendamiseks. Samuti ei saa kaebaja kohtu hinnangul tugineda politsei poolt väljastatud teabele alkoholi lahkumise kohta organismist – kaebaja vanuses ja elukogemusega isik peaks teadma, et alkoholijoobe tekkimine ja kainenemine on individuaalne protsess, mida võivad üksikjuhtudel mõjutada kõikvõimalikud faktorid – nt. isiku väsimusaste, söödud toidu kogus, kehakaal jne. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad selgitasid, et 19.07.2008 oli langevarjurite grupp, sh kaebaja päev läbi söömata. Kaebaja ja tunnistaja J. Rjabovi ütlustest nähtuvalt lõppesid hüpped kell 20:00, alles seejärel sõideti pubisse; tunnistaja V. Rjabov selgitas, et pubisse jõudsid nad 20:

1. Tunnistaja V. Purin ei teadnud täpselt, millal kaebaja ja J. Rjabov lahkusid, kaebaja ja J. Rjabovi ütluste kohaselt viibisid nad pubis hinnanguliselt 1,5h, lahkudes sealt kella 22:
2. Seega loeb kohus tõendatuks, et kaebaja jõudis „Meie“ pubisse kell 20:30 ja lahkus sealt kell 22:
3. Kaebaja ja tunnistajate ütlustest järeldab kohus, et õlut telliti enne sooja söögi saabumist ja tõenäoliselt söögi kõrvale tarvitamiseks (tunnistaja J. R ütlused selle kohta, et kaebaja tarvitas alkoholi õhtusöögi ajal). Seega ei ole mõistlik eeldada, et kaebaja tellis kell 20:30 pubisse jõudes kohe õlle, mille jõi ära paari minuti jooksul. Eeltoodut arvestades ei ole kohtu arvates usutavad kaebaja väited, mille kohaselt läks õlle joomisest lahkumiseni 1,5h. Kohtu hinnangul on kaebaja oma ütlused viinud vastavusse politsei poolt esitatud teabega alkoholi kehast lahkumise aja kohta. Kohus märgib, et kaebajal on õigus vabalt valida endale meelepärane kaitsetaktika, kuid käesoleval juhul tuleb kaebaja positsiooni suhtuda kriitiliselt. Nimetatud asjaolu kinnitab kohtu arvates ka fakt, et kaebaja ütlused on osaliselt vastuolulised tunnistajate ütlustega – nii selgitas kaebaja, et nad lahkusid pubist põhjusel, et tema isa vajas abi, seevastu tunnistajad V. Purin ja J. Rjabov selgitasid, et äraminek toimus J. Rjabovi initsiatiivil. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütlustes. Kaebaja ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli 19.07.2008 sööma minek peale hüppeid tavapärane, samuti oli võrdlemisi tavapärane söögi kõrvale õlle tellimine. Kohus märgib, et kaebajal oleks mõistlik muretseda endale alkomeeter, veendumaks enne rooli istumist oma kainuses. Protokolli kohaselt tuvastati kaebajal joove 0,36 mg/l kohta. Vabariigi Valitsuse 02.04.2001 määruse „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“ § 19 lg 1 p 2 kohaselt loetakse väljahingatavas õhus alkoholisisaldust 0,36 mg/l kergeks alkoholijoobeks. Kohtu hinnangul pidi kaebaja rooli asudes olema teadlik sellest, et ta võib olla joobes. Kohus nõustub kaebajaga selles, et joobe tuvastamise protokollis kajastatud tehiolud viitavad kaebaja normaalsele seisundile. Samas on kaebaja jätnud tähelepanuta, et protokollis märgitu kohaselt tuli kaebaja suust alkoholilõhna. Kohtu arvates peab alkoholi tarvitanud isik, kes soovib mõne tunni möödudes asuda mootorsõidukit juhtima, hindama oma seisukorda äärmiselt kriitiliselt. Kohtu arvates on suust tuleva alkoholilõhna näol tegemist välise muudatusega, mis ei saa jääda märkamata. Tõenäoliselt pani seda tähele siiski ka kaebaja, pidades vajalikuks kasutada suuvärskendajat. Kaebaja väited kurguvalu kohta jätab kohus tähelepanuta – kurguvalu ei ravita suuvärskendajaga. Tunnistaja J. R osas märgib kohus, et tunnistaja teab kaebaja haigusest üksnes Igor Malõševi vastava, pealiskaudse väite pinnalt. Üksnes tunnistaja ütlustega ei saa kohtu arvates üheselt tõendada kaebajal silmale paistmatu haiguse esinemist/mitteesinemist. Tunnistaja sellekohaseid ütlusi peavad toetama ka teised tõendid, mida käesoleval juhul esitatud ei ole. LE § 76 p 1 järgi ei tohi olla juht joobeseisundis.

§ 7419lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

Igor Malõševile süüksarvatud tegu on kohtu hinnangul tõendatud ja 7 õigesti kvalifitseeritud.

§ 7457

lg 2 järgi on

§ 741

–74 56 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja politseiprefektuur, seega on väärtegude eest karistuse määranud selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, kaebajale määratud karistuse osas.

§ 74

-19 lg 1 järgi karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga;

§ 74

-19 lg 2 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja

§ 7419

lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

§ 7422

lg 2 järgi karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 50 trahviühikut;

§ 7422

lg 4 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada

§ 7422

lg 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja määranud kaebajale karistuse, lähtudes KarS § 63 lg 3, mille kohaselt kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Kohus leiab, et menetleja seisukoht on väär, Igor Malõševile süüksarvatud teod on omavahelises ideaalkonkurentsis. Sarnane seisukoht on väljendatud Riigikohtu 02.05.2007 otsuses nr 3-1-1-6-07. Seega ei ole kohtuväline menetleja kaebajale määratud karistuse õigel alusel, kaebajale tuleb KarS § 63 lg 1 arvestades määrata karistus

§ 74-19 lg 1 järgi. Kar

S § 56 lg 1 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel peab kohtuväline menetleja arvestama karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid; KarS § 57 lg 1 p 3 järgi on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus; KarS § 57 lg 2 kohaselt ei ole karistust kergendavate asjaolude loetelu seaduses ammendav ning karistuse kohaldamisel võib arvestada ka muid, KarS § 57 lg 1 loetlemata asjaolusid. Tööandja on Igor Malõševi iseloomustanud positiivselt. Tööandja seisukoha osas Igor Malõševi alkoholi tarvitamise kohta märgib kohus, et tööandjal ei pruugi olla täit ülevaadet inimese tarbimisharjumustest. Tööandja väited, mis puudutavad kaebaja alkoholi tarvitamist, tuleb jätta seega tähelepanuta. Igor Malõševi iseloomustab positiivselt asjaolu, et tal ei ole kehtivaid väärteokaristusi. Kohtu arvates on kohtuväline menetleja õigesti leidnud, et Igor Malõševi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Igor Malõšev pole oma tegu ei kohtueelses menetluses ega kohtus kahetsenud. Kohus märgib, et Igor Malõšev ei ole oma tegu tunnistanud ja otsinud ettekäändeid, õigustusi ja vabandusi, eesmärgiga vabaneda vastutusest. Kohtuvälise menetleja otsuse alusel

§ 74

-19 lg 1 järgi määratud rahatrahv on üle keskmise sanktsioonimäära ja kohtu hinnangul on see kohane karistus. Kaebaja väite kohaselt on kohtuväline menetleja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistust määrates võtnud arvesse kiiruse ületamist. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et lubatud sõidukiiruse ületamine joobes juhi poolt on kahtlemata ohtlikum – joobeseisundiga võib 8 kaasneda ja reeglina kaasnebki oma võimete ja/või situatsiooni mitteadekvaatne hindamine. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, et eelnimetatud argument oleks ainus, mille tõttu menetleja pidas vajalikuks kohaldada kaebaja suhtes lisakaristust. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse kohaldamist pidanud vajalikuks ka õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades. Joobeseisundis sõiduki juhtimine on käesoleval ajal Eesti liikluses suureks probleemiks, paljud liiklusõnnetused on põhjustatud sellest, et juht oli enne sõiduki juhtima asumist tarvitanud alkoholi. Igor Malõšev asus vahetult peale alkoholi tarvitamist kergekäeliselt sõidukit juhtima ja lootis, et ei jää vahele. Vahele jäädes asus isik end õigustama. Igor Malõševil ei tuvastatud alkoholi tarvitamise tunnuseid vaid kerge alkoholijoove, samuti ületas isik lubatud sõidukiirust. Antud olukorras puudub kohtu arvates alus lisakaristuse tühistamiseks. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast leiab kohus, et Igor Malõševi suhtes ei ole vajalik kohaldada lisakaristust nii pikalt. Arvestades isiku eelnevat õiguskuulekat käitumist, piisab lisakaristuse kohaldamisest miinimummääras. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja 22.08.2008 otsus väärteoasjas tuleb tühistada osaliselt; kohtu hinnangul tuleb asjas teha uus otsus: süüdi mõista Igor Malõšev

§ 7422

lg 2 ja

§ 74-19 lg 1 järgi ja karistada Kar

S § 63 lg 1 alusel

§ 74

-19 lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut.

§ 7419

lg 2 järgi tuleb Igor Malõševi suhtes kohaldada lisakaristust ja võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtunik: