4-08-10605\3

Väärteoasi nr. 4 –08 - 10605 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 23. detsembril 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Moonika Rubizova juuresolekul kaebaja: Janar Muttik kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 10.12.2008 a. Janar Muttik kaebust Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr.2302, 08, 031171 tema suhtes mõistetud karistuse osaliseks tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et teda trahviti LS § 74 – 22 lg. 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut s.o. 3000 krooni ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Kaebuse põhjendus selles, et süü ülestunnistamine on karistust kergendavaks asjaoluks. Menetlusalune isik tunnistas süüd ja kahetses juhtunut puhtsüdamlikult, kuid kohtuväline menetleja karistust kergendavat asjaolu ei leidnud. Kaebaja on selgitanud vastulauses, et ta ei osanud oodata liikluskorralduses muudatust sest talle ei olnud teada, et kiirtee pikendusel on sõidukiirus piiratud 90 km/h. Ka politseinik tõdes, et kiirtee pikendus on liiklejatele probleemne koht, sest tegemist on uue teelõiguga, millel ei kehti üldine kiirteel lubatud sõidukiirus 110 km/h. Vastulauses märkis, et juhiload on isiku töövahend, sest isik läbib kuus sõiduautoga 6000 km. Juhilubade kehtivuse peatamine kaebajale täiendavaid kulutusi. Taotleb tühistada osaliselt otsuse osas, mis puudutab lisakaristuse määramist. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et kaebuse esitajat on varem korduvalt karistatud samaliigiliste rikkumiste eest ja seekord tuli karistada seekord rangemalt. Eelmised karistused ei ole teda mõjutanud ja leiab, et põhikaristus peaks olema rangem, lisakaristust ei ole talle määratud liiga ranget. Leiab, et tehtud otsus on seaduslik ja põhjendatud. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ta ei näe ja isik jätkuvalt paneb toime liiklusalaseid rikkumisi. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokolli kirjeldusest Janar Muttik 15.09.2008 a. kell 15.20 juhtis sõidukit kiirusega 122 +/- 4 km/h, lubatud 90 km/h, seega ületas 28 km/h ja rikkus LS § 74 – 22 lg. 2 sätteid. Väärteo protokolli kirjelduses Muttik kahetseb lubatud kiiruse ületamist ja palub kergemat karistust. Otsusega väärteoasjas kirjelduse kohaselt isiku poolt väärteo toimepanek on tõendatud kogutud materjalidega ja menetlusalune isik esitatud vastulauses tunnistab oma süüd ja selgitab juhtunu asjaolusid ning kahetseb juhtunut. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja arvates kahetsus ei ole siiras, sest Muttik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu ja neist 4 seoses lubatud sõidukiiruse ületamistega. Karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma ja isik jätkab üha uute rikkumiste toimepanemist. Seetõttu tuleb kohaldada lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. KarS § 15 lg. 3 sätte kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et Muttik pani teo toime tahtlikult. Seega Muttiku poolt toimepandud tegu pandi toime ettevaatamatusest ja karistust kergendavaks asjaoluks tuleb arvestada puhtsüdamlikku kahetsust, sest isik on tema poolt toimepandud väärteo sisust aru saanud. Karistust kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest aru saanud. Kohtuistungil antud ütlustega, samuti väärteoprotokollis kirjeldatust kohus tuleb järeldusele, et Muttik on aru saanud toimepandud teost ja seetõttu tema kahetsust tuleb arvestada kui karistust kergendava asjaoluna. KarS § 57 lg. 1 p. 3 kohaselt karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja KarS § 60 lg. 2 alusel kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast ja seetõttu karistust kergendav asjaolu annab kohtule aluse vähendada sanktsiooni karistusraami piiridesse jäävast keskmisest karistusmäärast allapoole. Muttiku teos karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi kohtuväline menetleja Muttiku teos karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud ega Muttiku kahetsust ei aktsepteerinud kui karistust kergendava asjaoluna, on karistuse mõistmisel ikkagi arvestanud kõiki tehiolusid ja mõistnud Muttikule rahatrahvi summas 3000 krooni. Lisakaristuse kohaldamisel kohtuväline menetleja on Muttikult juhtimisõiguse ära võtnud kaheks kuuks. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et ei ole tuvastatud Muttiku poolt teo toimepanemist otsese või kaudse tahtlusega, seega on teo toime pannud ettevaatamatusest ja samuti ülaltoodud asjaolusid, puhtsüdamlikku kahetsust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, samuti tööülesannete täitmisel vajadust sõidukit juhtida ja lisakaristuse kohaldamisel majanduslike raskuste tekkimist, kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt tema suhtes karistusena mõistetud rahatrahv 50 trahviühikut s.o. 3000 krooni jätta muutmata, kuid lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks tühistada. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: Janar Muttik kaebus rahuldada Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 031171 Janar Muttik suhtes LS § 74 – 22 lg. 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahv 50 trahviühikut s.o. 3000 krooni tasuda otsusega väärteoasjas nimetatud arveldusarvele. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise soovist. Kohtunik