p 1 ja § 5 lisa 2 sätteid, liiklusmärgi 361 (peatumise keeld) ja 579 (sõiduk sundteisaldatakse) mõjupiirkonnas, pannes sellega toime LS § 7437 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsuse tühistamist, märkides seejuures, et koht, kuhu sõiduki parkis, ei asu liiklusmärgi „peatumise keeld“ mõjupiirkonnas. Vastav liiklusmärk asub sõidutee ääres, paarkümmend meetrit enne jalakäijate ülekäigu kohta, mille kõnnitee äär on madalamaks ehitatud ja mis võimaldab autode sõitu kõnniteele. Vastav liiklusmärk keelab peatumise sõidutee äärel, sest selline juhi käitumine häiriks tõsiselt liiklust nimetatud teelõigul. Kuid kuidagi ei saa selle märgi mõjupiirkond ulatuda kõrval olevale kõnniteele, kus ka sõidukid tegelikkuses sageli pargivad. Liikluseeskiri sisaldab sätteid, mis reguleerivad parkimist kõnniteel, nii lubavaid kui keelavaid. Üheks olulisemaks lubavaks tingimuseks on, et pargitud sõiduk ei tohi segada jalakäijaid ja teisi liiklejaid. Seda kaebuse esitaja ka järgis. Otsuse kohaselt karistati teda aga „peatumise keelu“ märgi mõjupiirkonnas ja kaebuse esitaja
iab, et täiesti alusetult. Seetõttu
iab kaebuse esitanud isik, et koht, kuhu ta oma sõiduki parkis, ei asu liiklusmärgi „sõiduk sundteisaldatakse“ mõjupiirkonnas. Ei ole mingit õiguslikku alust teisaldada sõidukit, isegi valesti pargitud sõidukit eeldusel, et see ei takista teisi liiklejaid, kui see ei asu „sõiduk sundteisaldatakse“ märgi mõjupiirkonnas. Kohtuväline menetleja
idis oma kirjalikus vastuses kaebusele, et kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Kaebaja poolt on sõiduk pargitud parkimise keelu alale.
sätestab, et kõnniteel tohib liikuda vaid tööülesandeid täitva mootorsõidukiga, kui ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik.
p 3 lubab asulas parkida B-kategooria sõidukit osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda näitab liikluskorraldusvahend. Kumbagi eeltoodud olukorda ei esinenud. Küll on fotolt näha, et kaebaja sõiduk takistab jalakäijat. Antud kohas on kõnniteele sõitmiseks koht üksnes jalgrattale ja lapsevankrile. Kaebaja ei ole nimetanud vastutust välistavaid asjaolusid. Väärtegu on tõendatud kaebaja ütluste ja fotodega. Kohaldatud sanktsioon on proportsionaalne. Kohus, tutvunud kaebuses esitatud väidetega, kohtuvälise menetleja kirjaliku arvamusega ning väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kiirmenetluse otsuses on kaebuse esiatnud isikule ette heidetud
p 1 nõuete rikkumist.
p 1 sätete kohaselt ei tohi parkida kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda.
sisaldab endas viisteist erinevat peatumise keeldu, sealhulgas p 1 kohaselt ei tohi ka peatuda seal, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba. Samas on kaebuse esitanud isikule ette heidetud seda, et ta on parkinud liiklusmärgi „peatumise keeld“ mõjualas. Kaebuses on asutud seisukohale, et see keeld kehtib sõidutee ääre kohta ega puuduta kõnniteed. Kohus asub seisukohale, et kaebuses esitatud väide väärib tähelepanu. Üldjuhul puudutab liikluskorraldusvahend nr 361 peatumise keeldu tee sõidutee osal ning kõnniteel parkimise erijuht on sätestatud
Asulas parkimine on reguleeritud
§des 141 kuni 143. Liikluseeskirjast on üheselt võimalik aru saada, et kõnnitee ei ole ette nähtud mootorsõidukite liiklemiseks ega parkimiseks ning kõnniteel on parkimine üldjuhul keelatud ja kõnniteel on võimalik parkida vaid kahe üheaegse tingimuse olemasolul: alla 6 meetri pikkust A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-kategooria sõidukit võib parkida ka osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda näitab vastav liikluskorraldusvahend ja jättes jalakäijale seal vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Seega kõnniteel parkimiseks peab olema vastav kõnniteel parkimist lubav liikluskorraldusvahend ja samaaegselt peab vabaks jääma vähemalt 1,5 meetri laiune käiguriba. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et vaidlusaluses kohas olnuks kõnniteel parkimist lubav liikluskorraldusvahend, mistõttu ei ole tähtsust sellel, mitme meetri laiune käiguriba oli vabaks jäetud. Kaebuse esitanud isikut ei ole aga karistatud
p 3 2 nõuete rikkumise eest, kuigi kohtuväline menetleja on oma kirjalikus arvamuses
idnud, et kaebuse esitanud isik on seda sätet rikkunud. Kohus
iab, et kaebuse esitanud isikut pidanuks karistama
Kuigi menetlusalust isikut karistati LS § 7437 lg 1 alusel, mis oleks olnud põhimõtteliselt õige kui õigusnorm olnuks sisustatud nõuetekohase viitega liikluseeskirja õige sättega. Kuna aga kohus on seotud kaebuse lahendamisel kiirmenetluse otsuses märgitud rikkumise kirjeldusega ega saa selle kirjelduse piiridest väljuda ning kohus ei saa seda kirjeldust muuta ega sellega raskendada kaebuse esitaja olukorda, asub kohus seisukohale, et kiirmenetluse otsuse koostamisel on VTMS § 148 p 2 mõttes kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust, kuivõrd ei kohaldatud sätet, mida oleks pidanud kohaldama ja on kohaldatud sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama, mistõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada täies ulatuses ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Ülaltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb rahuldada ja vaidlustatud otsus tühistada täies ulatuses ning menetlus väärteoasjas lõpetada ühes sellest tulenevate tagajärgedega, so teisaldamiskulu tagasimaksmisega kaebuse esitanud isikule kogu ulatuses, so 420 krooni ulatuses. Märt Toming kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.