(10220082248443)karistati Aleksei Ananinit LS § 7435 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni selles, et Aleksei Ananin juhtis Grafovi 28 maja juures Narva linnas Ida-Virumaal mootorsõidukit ja esitamiseks puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument, millega Aleksei Ananin rikkus LE § 70 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Aleksei Ananin kaebuse, milles märgitakse, et kaebuse esitanud isik liikus isale kuuluva sõidukiga. Kõik tema dokumendid olid korras ja ei esinenud mingeid rikkumisi. Kuid ei olnud esitadajuhtimisõigust tõendavat dokumenti. Põhjuseks see, et unustas juhiloa teise autosse. Juhtimisõigust kontrolliti kohapeal. Leiab, et karistus ei vasta süü suurusele. Süü suurust iseloomustab ka süüdlase eelnev ja hilisem käitumine. Nii näitab kaebaja laitmatu eluviis, et süütegu on tema elus suure tõenäosusega juhuslik episood. Varem ei olnud tal samaliigilist rikkumist, samas ei ole ta jämedalt rikkunud liikluseeskirju. Oma süüd on tunnistanud ja kahetsenud. Seetõttu taotleb karistuse vähendamist. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik kaebuse juurde ja seletas, et see ei ole nii raske rikkumine, et kaasas ei olnud juhiluba. Inimesel on juhtimisõigus olemas, ei olnud ainult kaasas plastikkaarti. Mitmeid kordi on kinni peetud, kontrollitud ja öeldud, et järgmine kord ära unusta. Tõsiseid rikkumisi ei ole olnud, liikluses kedagi ei sega, sõidab korralikult. Kohtuvälise menetleja esindaja asus oma kirjalikus arvamuses seisukohale, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhistatud. Tegemist ei ole küll raske seaduserikkumisega, kuid tänaseks ei ole seadusandja liikluseeskirja § 70 p 1 nõuet tühistanud ja seega on mootorsõiduki juht kohustatud kontrollija nõudmisel esitama juhtimisõigust tõendava dokumendi. Selle nõude rikkumisel on väärteokoosseis täidetud. Samas ilmneb menetlusaluse isiku kaebusest, et ta ei esita oma seisukohti siiralt ja ausalt. Nii väidab A.Ananin, et tal ei ole varem samaliigilisi rikkumisi ja leiab, et tulenevalt tema laitmatust eluviisist, on tema süütegu tema elus suure tõenäosusega juhuslik episood. Sellise avaldusega ei saa leppida kuna politsei andmebaasis sisalduvad andmed näitavad, et A.Ananin on korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest. Seejuures on teda samasuguse süüteo eest, mis on arutusel käesolevas kaebuses, ka varem kahel korral karistatud. Viidates oma laitmatule eluviisile on A.Ananin vist unustanud ka selle, et tänaseks on ta veel kriminaalhooldusorganite järelevalve all. Seega leitakse, et kaebuse esitaja on selgelt midagi unustanud või on tegemist lihtsalt kergelt varjatud irooniaga õiguskorrakaitse aadressile. Kohtuväline menetleja leiab, et eeltoodut arvestades ei ole alust antud kaebuse rahuldamiseks. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ja tutvunud kohtuvälise menetleja kirjaliku arvamusega, samuti väärteotoimiku materjalide ja kaebuse esitanud isiku karistusandmetega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Liikluseeskirja §des 64 kuni 78 on sätestatud juhi üldkohustused. Üheks juhi üldkohustuseks on LE § 70 p 1 kohaselt ka selline kohustus, et mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt menetlusalusel isikul sellist dokumenti esitada ei olnud, mida menetlusalune isik on ka tunnistanud. Kaebuses on menetlusalune isik põhjendanud rikkumist sellega, et unustas juhiloa teise sõidukisse, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli on aga märkinud, et unustas juhiloa koju. Kohus leiab, et väärteoasja materjalide ja menetlusaluse isiku kohtuvälisel menetlusel ning kaebuse kohtulikul arutamisel on tuvastamist leidnud, et A.Ananinil ei olnud kontrollimise hetkel esitada juhiluba ning sellega on A.Ananin rikkunud LE § 70 p 1 sätestatud juhi kohustust. Kohus asub seisukohale, et A.Ananini käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteona. 2 Esitatud kaebuses on taotletud karistuse vähendamist, kuid kohtuistungil ei osanud kaebuse esitaja vastata küsimusele, kui suur on miinimumkaristus ja kui suur on sellise väärteo toimepanemise eest määratav maksimumkaristus. Sellegipoolest jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde, pidades väärtegu tähtsusetuks. Kohtuistungil väitis kaebaja, et teda on korduvalt sarnase rikkumise toimepanemiselt kinni peetud, kuid alati on öeldud, et ära järgmine kord unusta ning teda ei ole karistatud. Taolisest väitest kohtuistungil saab järeldada, et korduvad meeldetuletused ei ole soovitud tulemust andnud ning menetlusalune isik jätkuvalt jätab juhi kohustuse täitmata. Seega ei ole need meeldetuletused sundinud menetlusalust isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kaebuses on kaebuse esitaja väitnud, et süü suurust iseloomustab ka süüdlase eelnev ja hilisem käitumine ja nii näitab kaebaja laitmatu eluviis, et süütegu on tema elus suure tõenäosusega juhuslik episood. Millegipärast asus kohtuväline menetleja hoopis teistsugusele seisukohale. Väärteotoimikus asuvate tõendite ja karistusregistri andmete põhjal tuleb kohtuvälise menetleja seisukohaga nõustuda, sest menetlusalust isikut on tõepoolest korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest ning viimased kolm karistust on määratud just liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Menetletavas väärteoasjas menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemise ajal oli aga menetlusalusel isikul kehtiv väärteokaristus samalaadse väärteo toimepanemise eest. Seega on kaebuses esitatud kohtule teadvalt valeandmeid oma isiku kohta, sooviga näidata end isikuna, keda ei ole karistatud ja viia kohut eksiteele. Ka viimase väärteo eest on menetlusalusele isikule määratud samas suurusjärgus rahatrahv. Kaebuse esitanud isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut, so kuni 3000 krooni. Menetlusalusele isikule määrati rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni, mis on vaid 1/5 võimalikust karistuse määrast. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsusega määratud rahatrahvi määr on proportsionaalne süü suurusega, kuid kohtu arvates menetlusaluse isiku isikut arvestades tundub määratud karistus isegi liialt leebena. Kuivõrd aga kohtu puudub kaebemenetluses võimalus menetlusaluse isiku olukorda raskendada, siis leiab kohus, et alus vaidlustatud otsusega määratud karistuse kergendamiseks puudub. Seetõttu leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb kui alusetu kaebus jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ning tühistamata. Märt Toming kohtunik 3