1-08-15945\2

1-08-15945 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.12.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr Kohtunik 1-08-15945 Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Jüri Valtri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Jüri Valtri (ik: 36910020256; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Jüri Valtri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 01.12.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Jüri Valtri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Jüri Valtri tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 10.09.2008.a kohtuotsusega KasrS § 266 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 3-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel liideti karistusele eelmine 15.04.2008.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud 1 aasta 1 kuu 22 päeva vangistus ning liitkaristuseks mõisteti kahe kohtuotsuse järgi vangistust 1 aasta ja 4 kuud ja 22 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka 2 päeva, kanda jääb lõpliku karistusena vangistus 1 aasta 4 kuud 20 päeva . 2 Karistuse kandmise algus oli 18.03.2008.a ja lõpp on 09.05.2009.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimaluse avanemine 13.10.2008.a. Jüri Valtri kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab majandustöödel Vanglas alates 30.06.2008.a.Sobivat sotsiaalõppe programmi praegu vanglas ei toimu. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Jüri Valtri vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna tal puudub vabanedes elukoht, lähedaste toetus ja garanteeritud töö Eestis. Jüri Valtri taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetav ennetähtaegset vabanemist, kuivõrd materjalidest nähtub, et vabanemise tingimused pole täidetud. Nimelt ei ole kinnipeetaval vabanedes kindlat elukohta. Elukoha olemasolu on aga kategooriline tingimusi ning ilma selleta ei ole kedagi võimalik vabastada vangistusest ennetähtaegselt. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Jüri Valtri tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jüri Valtri isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Jüri Valtri on kriminaalkorras karistatud alates 1987 –aastast. Karistusregistrist ja kriminaalhoolduse toimikutest nähtub , et Jüri Valtri on rikkunud talle esitatud nõudeid korduvalt. Kriminaalhooldusametnik esitas 2007-2008 kinnipeetava kohta kahel korral erakorralise ettekande kontrollnõuete rikkumise kohta ja karistus pöörati täitmisele. Kohtuniku hinnangul võib kinnipeetav asuda taas eirama nõudeid ja sellisel juhul ei täida katseaeg oma eesmärki. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. Ei ole kinnipeetaval vabanedes kindlat elukohta. Elukoha olemasolu on aga kategooriline tingimusi ning ilma selleta ei ole kedagi võimalik vabastada vangistusest ennetähtaegselt. Arvestades Jüri Valtri poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik