1-08-4731\5

1-08-4731 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.12.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-4731 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Vjatšeslav Sergini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Vjatšeslav Sergin (ik: 37404202730; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Vjatšeslav Sergin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 01.12.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vjatšeslav Sergini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks . Vjatšeslav Sergin mõisteti Tartu Maakohtu 09.02.2006.a otsusega süüdi KarS § 113 ja § 121 järgi lühimenetluses ning liitkaristuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel 6 aastat vangistust. KrMS 2 § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti neli aastat vangistust. Karistuse kandmise aeg algas 17.03.2005.a. Vjatšeslav Sergin vabastati Harju Maakohtu 05.07.2007.a määrusega nr 1-07-8304 vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 17.03.2009.a, millest esimeseks 5 kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist järelevalvet ning kohustati järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lõikes 2 ja 4 sätestatud kohustusi: registreerida kriminaalhooldusosakonnas 6 kuu jooksul 2 korda kuus eelnevalt kokkulepitud päevadel; mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; osaleda sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldaja seda pakub; asuda tööle 2 nädala jooksul vabanemisest või võtta end töötuna arvele tööhõiveametis; pöörduda psühhiaatri poole ja kuu aja jooksul vabanemisest läbida ravikuur; mitte külastada kasiinosid. Vjatšeslav Sergin vabanes vangistusest 17.07.2007.a. Ilma seaduserikkumisteta suutis V.Sergin pärast vanglast vabanemist elada kolm kuud. Kuuest lisakohustusest rikkus V.Sergin kolme: elektroonilise järelevalve ajagraafiku korduv rikkumine ,tarbis alkoholi ja suhtles varem kohtu poolt karistatud isikutega. Rikkumise tõttu esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande. Karistuse kandmise algus oli 19.10.2007.a ja lõpp on 18.06.2009.a. Vjatšeslav Sergini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab, vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes naaseb elama elukaaslane juurde , kindlat töökohta V.Serginil vabanedes ei ole. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub Vjatšeslav Sergini vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega . Vjatšeslav Sergin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on Vjatšeslav Sergini ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetav on sama kriminaalasja raames juba olnud tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid. Käesoleva vangistusaja jooksul pole ta vanglas käitunud samuti režiimikuulekalt – talt on mitmel korral avastatud vanglas keelatud esemeid. Prokurör on seisukohal, et kinnipeetava käitumine vangistuses ei anna kinnitust sellele, et ta oleks muutnud ning samuti, kui riik on juba korra isikut usaldanud sellisel määral, et ta vabastanud tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmisest ja isik seda usaldust on kuritarvitanud, siis ei ole prokuröri arvates põhjust korduvalt ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Vjatšeslav Sergin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Vjatšeslav Sergini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3 Vjatšeslav Sergin on korra juba vabastatud tingimisi ennetähtaegselt ühes allutamisega elektroonilisele valvele. Katseajal ei järginud ta temale pandud kontrollnõudeid ega temale määratud kohustusi, mistõttu kandmata jäänud karistus pöörati täitmisele. Kohtu arvates on Vjatšeslav Sergini vabastamine ennatlik. Ta on kuritarvitanud kohtu usaldust ja pole mingit alust arvata, et nüüdsest hakkab ta ettenähtud nõudeid täitma. Vangistuse kestel on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, ta viibib kartseris 27.11 -11.12.2008. On risk uue kuriteo toimepanemiseks. Vjatšeslav Sergini poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik