← Eesti

1-08-11615\7

Toimik nr 1-08-11615 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.detsembril 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-11615 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Olga Štšeglova juuresolekul Tõlk Inga Kaljus Prokurör Kristiina Erte Kohtuasi Viru Vangla materjalid Gennadi Hromovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Kaitsja Vandeadvokaat Nikolai Rõžov Asja läbivaatamise kuupäev 15.12.2008 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Gennadi Hromov, isikukood: 36602113711, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Gennadi Hromov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.09.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Gennadi Hromovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Gennadi Hromov tunnistati süüdi 15.03.2004 Narva Linnakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu vangistust. Karistuse osa 4 kuud vangistust kuulus kohesele täitmisele alates 07.01.2004 ja ärakandmata osa 9 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat. Viru Maakohtu 17.04.2008 kohtumäärusega pöörati 15.03.2004 kohtuotsusega mõistetud kandamata karistus 9 kuud vangistust täitmisele. 1

(4)Karistuse kandmise algus 17.04.2008 ja lõpp 17.01.
  1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 17.10.2008 (Viru Vangla esitatud materjaliders 02.07.2008) ja elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 17.10.2008 (Viru Vangla esitatud materjalides märgitud 27.04.2008). KarS § 76 lg 1 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus tekkis Gennadi Hromovil, kui 2.astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ärakandmist. See tähtaeg saabus 17.10.
  2. (17.04.2008 pluss 1/2 karistusajast 6 kuud). Kinnipidamisasutusest Gennadi Hromovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei ole vangistuse ajal töötanud ega õppinud. Vabanemisel soovib elama minna naise ja laste juurde aadressile xxx. Kinnipeetava sõnade kohaselt on töötanud alates 18-eluaastast. Tööd on teinud peamiselt ehitusvaldkonnas. Omab keskharidust, õppis kutsekoolis, kuid jättis selle pooleli. Kinnipeetav suhtub haridusse positiivselt, mõistab hariduse tähtsust. Kinnipeetaval on võlgnevusi 35000 krooni. Plaanib võlgu tagasi maksma hakata kui vabaneb ja tööle asub. Seoses majandusliku toimetulekuga on uue kuriteo risk võimalik, kuna kinnipeetav pole eelnevalt täitnud talle esitatud nõudmisi. Kinnipeetava sõnul tal probleemi alkoholiga ei ole. Kinnipeetav suhtub ametiisikutesse positiivselt, mõistab nende vajalikkust, kuid on rikkunud eelnevalt kriminaalhooldusel seatud nõudmisi ning kriminaalhooldaja sõnul suhtus nõudmistesse ükskõikselt. Kinnipeetav väidab, et mõistab oma süüd ning kahetseb tehtut. Kinnipeetava käitumine vangistuse ajal on rahuldav. Vangistuse ajal intsidentide ja distsiplinaarrikkumiste kohta andmed puuduvad. Uue kuriteo risk on seoses sellega, et kinnipeetav on eelnevalt karisttud ning rikkunud kriminaalhoolduse all olevaid kontrollnõudeid. Peale vabanemist puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis võib olla takistuseks elada edaspidi õiguskuulekat elu. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Gennadi Hromovi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole otstarbekohane. Gennadi Hromov ei taotle kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Soovib oma karistusaja lõpuini ära kanda kuni 17.01.
  3. Kaitsja toetas oma kaitsealust. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist, kuna süüdimõistetu ise ei soovi enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Gennadi Hromov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekohane. Kohus nõustub prokuröri arvamusega. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2
(4)Süüdimõistetu on kolmandat korda kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 13-14) nähtub, et Gennadi Hromov on toime pannud varem varavastased kuriteod. Narva Linnakohtu 15.03.2004 kohtuotsusega mõisteti ta süüdi kelmuses ja karistati teda vangistusega 1 aasta 1 kuu. 4 kuud vangistust kuulus kohesele täitmisele ja ülejäänud karistuse osa 9 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat. Süüdimõistetu pidi järgima KarS § 75 lg 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Täiendavaks kohustuseks KarS § 75 lg 2 alusel määrati heastada I.Sugaile tekitatud kahju 01.03.
  1. Viru Maakohtu 17.04.2008 kohtumäärusega pöörati 15.03.2004 kohtuotsusega mõistetud kandamata karistus 9 kuud vangistust täitmisele. Kohtumääruse kohaselt (lk13-14) rikkus kohustust hüvitada kannatanule kahju summas 35 500 krooni. Samuti on kohtumäärusest näha, et kriminaalhooldusametnik on 2 korral esitanud kohtule erakorralise ettekande. 08.03.2007 kohus pikendas katseaega 14.03.2008 ja kahju hüvitamise tähtaega kuni 31.12.
  2. Ka pärast seda jätkas G.Hromov kontrollnõuete rikkumist. Vahetas kriminaalhooldusametniku loata elukohta, ei käinud korrapäraselt registreerimisel. Kohtule saadeti teine ettekanne. 24.10.2007 kohus määras G.Hromovile täiendavad kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja läbida alkoholisõltumusest vabanemise kursus 30.11.
  3. Samuti arvestati seda, et 4aastase katseaja kestel isik töötas, omas sissetulekut, kuid kahju hüvitamist kannatanule ei ole alustanud. Katseaja kestel pani G.Hromov toime uue kuriteo kehalise väärkohtlemise, mille eest teda karistati rahalise karistusega 2150 krooni. Seega võib järeldada, et karistus ei ole Gennadi Hromovi suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu käitumine enne vanglasse sattumist oli selgelt õigusevastase kallakuga. Kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab Gennadi Hromovile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on kehtiv isiksusttõendav dokument – Eesti Vabariigi pass kehtivusega kuni 29.03.
  4. Kohtule on esitatud tõend, et süüdimõistetule garanteeritakse peale vabanemist töökoht katseajaga OÜ xxx. Kinnipeetaval on küll olemas elukoht ema juures, kuid ei saa lähedaste majandusliku toetusega arvestada, kuna ema sissetulekuks on vaid pension. Vabanedes on süüdimõistetul garanteeritud töökoht, mis vähendab uue kuriteo toimepanemise riski. Samas on tal kohtupidamisega seotud võlgnevusi 35 000 krooni, mis omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kodukülastuslehest (isiklik toimik lk 21) on näha, et G.Hromov vabanemisel asub elama ema juurde aadressil xxx. Nimetatud korter on 1-toaline ja ema sõnul hakkab G.Hromov elama kas rõdul. Kohtule on esitatud Narva Perearstikeskuse tõend, selle kohta, et T. H. vajab oma tervisliku seisundi tõttu pidevat kõrvalist abi. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Gennadi Hromovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ei oleks vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud Gennadi Hromovit uusi kuritegusid toime panna. Kõigepealt võtab kohus arvesse, et isik on varem olnud kriminaalhoolduse all, kontrollnõuete täitmisega toime tulnud ei ole ning praegu ei soovi ta kriminaalhooldust, vaid eelistab oma karistuisaja lõpuni ära kanda. Kohus leiab, et see on mõistlik ja põhjendatud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3
(4)kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Gennadi Hromov temale Narva Linnakohtu 15.03.2004 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.