Obsah (5)
§ 76§ 275§ 65§ 68§ 74Toimik nr 1-08-13414 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.detsembril 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-13414 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistun
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Konstantin Vigovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.10.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Konstantin Vigovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Konstantin Vigovski tunnistati süüdi 13.06.2008 Viru Maakohtu poolt
§ 275
järgi ning karistati vangistusega 2 kuud.
§ 65
lg 2 alusel suurendati antud karistust Viru Maakohtu 10.08.2007 kohtuotsusega mõistetud karistuse osa 1 aasta vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse alguseks alates 02.12.2007. 1
(4)Karistuse kandmise algus 02.12.2007 ja lõpp 01.02.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.07.
- Kinnipidamisasutusest Konstantin Vigovski kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul distsiplinaarkorras 3 korda karistatud. Vabanemisel soovib elama asuda elukaaslase, J. M. juurde xxx linnas. Kinnipeetav omab põhiharidust ja Kutsekoolis omandas tisleri eriala. Vabanemisel soovib asuda õppima ja omandada keskharidus. Osaleb Viru Vangla eesti keele kursustel. Enne vanglasse sattumist töötas firmas AS xxx ning kinnipeetava sõnul töökoht säilib ka vabanedes. Kinnipeetav suhtub töötamisse lugupidavalt ja väljendab positiivset suhtumist. Hetkel toetab kinnipeetavat elukaaslane. Seoses suhete ja elustiiliga on uue kuriteo risk olemas, kuna kinnipeetava vennad on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava suhted vendadega on head. Probleeme alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega ei ole. Kuigi kinnipeetavat on varasemalt karistatud narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses, eest. Kinnipeetav on enesekindel. Isikul on kõrge enesehinnang. Emotsionaalselt näib olevat stabiilne. Kinnipeetav ei ole sotsiaalselt isoleeritud ja suhtleb teistega igal tasandil. Kinnipeetav on kaval ja manipuleeriv, esile kerkivad liidri omadused, seltsiv ja jutukas. Vahel on ta agressiivne, emotsionaalne ja võib kasutada füüsilist jõudu. Seoses väärtushinnangute ja hoiakutega on uue kuriteo sooritamise risk siiski olemas, kuna kinnieetav on rikkunud varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid, kuritegu on seotud võimuesindaja vastu ebasobiliku käitumisega. Kuna kinnipeetava vennad on kriminaalse taustaga ning kinnipeetav omab vendadega häid suhteid on uue kuriteo risk olemas. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Konstantin Vigovski ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole otstarbekohane, kuna kinnipeetav ei oska veel teadvustada seadusekuuleka elu normide järgimise vajadust ühiskonnas. Konstantin Vigovski taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Ta tahaks minna kriminaalhoolduse alla, et tema üle oleks järelevalve. Tal on arvele natukene raha kogunud. Peale vabanemist asub ta elama koos oma elukaaslasega, kellel on töökoht. Kaitsja toetab oma kaitsealust ja leiab, et vabastamine enne tähtaega on põhjendatud. Tema kaitsealusel on elukoht kuhu peale vabanemist minna, teda toetab elukaaslane. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist, kuna Konstantin Vigovski on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Samuti tema käitumine vanglas näitab, et ta ei oska ona käitumist kontrolli all hoida. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et Konstantin Vigovski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekohane.
§ 76
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Konstantin Vigovski isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 6 korda kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest, vangistuses viibib 5ndat korda. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 23-36) nähtub, et Konstantin Vigovski on toime pannud enamuses varavastased kuriteod, kuid ka vahi alt põgenemise. 2
(4)Süüdistatav on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-9) nähtub, et Narva Linnakohtu 20.05.1998 otsusega mõisteti ta süüdi vargustes ja karistati vabadusekaotusega 1 aasta katseajaga 3 aastat. Sama kohtu 23.10.2000 kohtumäärusega pöörati 20.05.1998 kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta vabadusekaotust täitmisele. Katseajal pani ta toime uue varavastase kuriteo (kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise) mille eest teda karistati Narva Linnakohtu 02.03.2001 kohtuotsusega 1 aasta 1- kuulise vabadusekaotusega. Viru Maakohtu 10.08.2007 otsusega mõisteti ta süüdi kelmuses ja varguses ning karistati
§ 74
lg 2 alusel vangistusega 6 kuud ja
§ 74
lg 1 alusel vangistusega 1 aasta katseajaga 18 kuud, katseajal pani toime uue teise astme kuriteo (võimuesindaja solvamise) ligikaudu 4 kuud hiljem detsembris
- Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 23-26) on näha, et Konstantin Vigovskit on karistatud väärteokorras august 2002 kuni jaanuar 2003 5 korral nii arestide kui ka rahatrahvidega alkoholiseaduse ja avaliku korra rikkumiste eest. 14.11.2006 ja 23.02.2007 karistati teda Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest rahatrahvidega 900 krooni ja 1800 krooni. See näitab, et Konstantin Vigovski käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase kallakuga. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et süüdistatavat on vangistuse ajal kolmel korral karistatud distsiplinaarkorras. 17.06.2008 karistati teda noomitusega, selle eest , et ta 24.04.2008 karjus, tagus vastu oma kambri ust ja akent. 15.08.2008 karistati noomitusega, selle eest, et ta 13.08.2008 karjus kõvasti ja suhtles kõvasti teiste kambrite kinnipeetavatega, segas valvuri tööd ja 15.08.2008 karistati ühe lühiajalise kokkusaamise keeluga, selle eest, et ta karjus kõvasti, tagus vastu kambri ust ja suhtles kõvasti teiste kambrite kinnipeetavatega, segas valvuri tööd. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole Konstantin Vigovski oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Konstantin Vigovskil on kehtiv isiksusttõendav dokument ID- kaart kehtivusega kuni 23.08.
- Vabanedes on K.Vigovskil kindel elukoht elukaaslase J. M. juures xxx linnas. Kodukülastuse lehest (lk 6) on näha, et korter, kuhu vabanemisel kinnipeetav soovib elama minna on 3-toaline ja tingimused elamiseks ja puhkamiseks on olemas. Korteri omanik on kinnipeetava elukaaslase isa S. M., kes kodukülastuse ajal ei avaldanud suurt soovi, et nende korteris ennetähtaega vabastamise korral elaks K.Vigovski. S. M. on pensionär ja tahab elada üksi. K.Vigovski elukaaslase sissetulekuks kuus on umbes 4500 krooni ja ta on nõus materiaalselt toetama esialgu kinnipeetavat kuni ta tööle saamiseni. Vabanedes ei ole Konstantin Vigovskil kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas on tal rahalisi võlgnevusi umbes 30000 krooni, mis omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Enna vangistust töötas Konstantin Vigovski ametlikult firmas AS xxx puusepana. Kriminaalhooldaja ettekandele juurdelisatud kirjapandud telefonivestluse kokkuvõttest (lk10) on näha, et AS xx juhataja sõnul ei saa nad tagada Konstantin Vigovskile töökohta, kuna neil vabu kohtu ei ole. Kohus leiab, et süüdimõistetu varasem kuritegelik minevik, korduvad karistused, samuti korduv kuriteo toimepanemine katseaja jooksul, käitumine vanglas kaaluvad üle tema võimalused vabaduses. Põhjendatud o nprokuröri arvamus, et ka varem oli isikul elukoht, isegi töökoht ja elukaaslase toetus, kuid see ei takistanud talle uue kuriteo toimeopanemise ja seda katseaja jooksul. Kohus jõuab järeldusele, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid kindlaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Konstantin Vigovski poolt toimepandud kuritegude 3
(4)asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Konstantin Vigovski temale Viru Maakohtu 13.06.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)