← Eesti

4-08-6430\5

Väärteoasi nr 4-08-6430 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a Jõgeva Pargi 1 Väärteoasja number 4-08-6430 Väärteoasi Kohtutäituri avaldus Viljar Kase*le mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga Menetlusalune isik: Viljar Kase (isikukood 37306290217, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx) Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON Lõpetada täitemenetlus rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu Viljar Kase kohta tehtud kohtuvälise menetleja järgmiste otsuse täitmiseks: 1) otsus 2490,03,001893, 26.05.2003, trahv 100 trahviühikut summas 6000 krooni. 2) otsus 2490,03,002899, 18.08.2003, trahv 100 trahviühikut summas 6000 krooni 3) otsus 2490,04,002628, 06.08.2004, trahv 100 trahviühikut summas 6000 krooni. 4) otsus 2490,04,003245, 14.09.2004, trahv 50 trahviühikut summas 3000 krooni. 5) otsus 2490,05,000885, 21.06.2005, trahv 100 trahviühikut summas 6000 krooni 6) otsus 2510,06,003879, 29.10.2006, trahv 85 trahviühikut summas 5100 krooni. Kohtuvälise menetleja otsuse 2490,07,000876, 04.05.2007 täitmiseks toimuv täitemenetlus on lõpetatud kohtutäituri poolt. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Tartu 1 Maakohtule (Jõgeva kohtumaja). Asjaolud ja menetluse käik Jõgeva kohtutäitur Ilvi Kalmet esitas 30.06.2008 kohtule avalduse Viljar Kase*le kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahvide asendamiseks arestiga. Kohtuväline menetleja on taotlenud trahvide asendamist arestiga ja Täitemenetluse seadustiku § 201 lg.l alusel palub kohtutäitur otsustada rahatrahvide asendamise. Vararegistrites registreeritud vara võlgnikul puudub, kontod on arestitud, laekumisi ei ole. Rahatrahvi asendamiseks arestiga on esitatud kohtuvälise menetleja otsused: l)otsus 2490,03,001893, 26.05.2003, trahv 100 trahviühikut summas 6000 krooni. 2)otsus 2490,03,002899, 18.08.2003, trahv 100 trahviühikut summas 6000 krooni 3)otsus 2490,04,002628, 06.08.2004, trahv 100 trahviühikut summas 6000 krooni. 4)otsus 2490,04,003245, 14.09.2004, trahv 50 trahviühikut summas 3000 krooni. 5)otsus 2490,05,000885, 21.06.2005, trahv 100 trahviühikut summas 6000 krooni 6)otsus 2490,07,000876, 04.05.2007, trahv 150 trahviühikut summas 9000 krooni 7)otsus 2510,06,003879, 29.10.2006, trahv 85 trahviühikut summas 5100 krooni. 14.08.2008 kohtuistungil Viljar Kase taotles temale määratud trahvi tasumise tähtaja pikendamist. Ta suudaks suure osa ära tasuda mõne kuu jooksul. Tal on olemas ka vara- sõidukid, tööriistad. Kohus, võttes arvesse trahvide määramise kohta otsuste tegemise aega ja KarS § 82 lg.2 p.3 tähtaega, pikendas Viljar Kasele 04.05.2007 määratud trahvi tasumise tähtaega 20.oktoobrini. Trahv summas 9000 krooni. 24.10.2000 teatas kohtutäitur, et Viljar Kasel on sellest trahvist tasutud 5036.59 krooni, ülejäänud summa tasutust arvestati täitemenetluse kulude katteks. 29.10.2008 teatas kohtutäitur, et nõutud trahvist koos täitekuludega sai tasutud 2500 krooni, trahvi jääk 2026.26 krooni pluss täituri tasu. Kohtuistungil Viljar Kase soovis veelkord tähtaja pikendamist trahvi jäägi tasumiseks. Tal on tasutud kokku küll 9000 krooni nagu oli nõutud trahvisumma, kuid sellest on täitur arvestanud osa täituri kulude katteks. Kõigi muude trahvide osas, mis on tasumata, soovib ta aegumise kohaldamist. Kohus selgitas V.Kasele võimalikku tasumise tähtaja edasilükkamist ja asendusaresti kandmise korda. Kohtu seisukoht Kohus väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamisel arestiga lähtub Väärteomenetluse seadustiku §-st 211, mille lg. 1 sätestab: Kohus teeb karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt Karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei 2 järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Kohus on pikendanud Viljar Kasele rahatrahvi tasumise tähtaega nüüdseks kahel korral otsusega 04.05.2007 määratud trahvi tasumiseks. 18.12.2008 teatas kohtutäitur selle trahvi lõplikust tasumisest ja täitemenetlus lõpetatakse kohtutäituri poolt. Kohtuvälise menetleja otsused l)otsus 2490,03,001893, 26.05.2003, trahv 100 trahviühikut summas 6000 krooni. 2)otsus 2490,03,002899, 18.08.2003, trahv 100 trahviühikut summas 6000 krooni 3)otsus 2490,04,002628, 06.08.2004, trahv 100 trahviühikut summas 6000 krooni. 4)otsus 2490,04,003245, 14.09.2004, trahv 50 trahviühikut summas 3000 krooni. 5)otsus 2490,05,000885, 21.06.2005, trahv 100 trahviühikut summas 6000 krooni 6)otsus 2510,06,003879, 29.10.2006, trahv 85 trahviühikut summas 5100 krooni on täitmata ja nende otsuste katteks ei ole tasutud. Süüdlane taotleb nende trahvide osas aegumise kohaldamist. Täitemenetluse seadustiku § 202 sätestab:

(1)Täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
(2)Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Karistusseadustiku § 82 sätestab: Lg.l- otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: p.3)kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on KarS § -82 määranud aegumistähtajad ja aegumistähtaegade kehtestamine on õiguspoliitiline otsustus: on seadusandja otsustada, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi näiteks karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures arvestab seadusandja nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. VTMS § 203 lg 5 sätestab: lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Selline sõnastus sätestab otsesõnu, et pärast KarS § 82 lg 1 p 3 tähtaja möödumist ei täideta väärteoasjas tehtud lahendit. Seega on seadusandja otsustanud, et riiklik karistusvõim ei saa ulatuda tagasi kaugemale kui kaheksateistkümne kuu võrra ehk rohkem kui kaheksateist kuud tagasi jõustunud otsuseid ei ole enam võimalik sundtäita. Aresti määramine ehk vabaduse võtmine on teostatav vaid riikliku sunniga, kohtulahendiga. 3 Seega tuleb täitemenetlus kohtuvälise menetleja otsuse alusel rahatrahvi sissenõudes lõpetada täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud 18 kuu jooksul otsuse jõustumisest. KarS § 82 lg.2 sätestab otsuse täitmise aegumise peatumise tähtajad. Käesoleval juhtumil ei ole kohtule teatavaks saanud andmeid, mis annaks alust lugeda Viljar Kase suhtes tehtud otsuste täitmise aegumine peatunuks ja kohtutäituri poolt asenduskaristuse määramiseks esitatud otsuste täitmine on aegunud järgmiselt: l)otsus 2490,03,001893, 26.05.2003, trahv 100 trahviühikut summas 6000 krooni, aegus hiljemalt detsembris 2004; 2)otsus 2490,03,002899, 18.08.2003, trahv 100 trahviühikut summas 6000 krooni, aegus hiljemalt veebruaris 2005 3)otsus 2490,04,002628, 06.08.2004, trahv 100 trahviühikut summas 6000 krooni, aegus hiljemalt veebruaris 2006 4)otsus 2490,04,003245, 14.09.2004, trahv 50 trahviühikut summas 3000 krooni, aegus hiljemalt märtsis 2006 5)otsus 2490,05,000885, 21.06.2005, trahv 100 trahviühikut summas 6000 krooni aegus hiljemalt jaanuariks 2007 6)otsus 2510,06,003879, 29.10.2006, trahv 85 trahviühikut summas 5100 krooni aegus hiljemalt aprillis 2008. Nende kohtuvälise menetleja otsuste täitmine tuleb lugeda aegunuks ja täitemenetlus sel alusel lõpetada. Kohtunik Ü.Raag 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.