1-07-1778\16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-07- 1778 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Ivi Kesküla ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. oktoober 2008.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi Andrus Vaal’i süüdistus KarS § 423 lg 1 ja 424 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
3. juuni 2008.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Andrus Vaali kaitsja adv. Alar Neiland Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Andrus Vaal sünd 07.10.1978.a Eesti Kodanik, elukoht xxxxxxxx xx-x (xxxxxxxx xx-xx) xxxxxxxxx, töötab K.A., varem kohtu poolt karistamata Kaitsja Adv. Alar Neiland RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu
4. juuni 2008.a otsus Andrus Vaal’i süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Andrus Vaal tunnistati süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ja karistati 1 aastase vangistusega, KarS § 424 järgi 1 aastase vangistusega KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi kohaldamata katseajaga 3 aastat. Lisakaristusena võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks.
6. Andrus Vaal tunnistati süüdi selles, et ta 05.03.2006.a kella 3.41 paiku Järvamaal Paide vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 70,
7. kilomeetril rikkus LE § 107 sellega, et sõitis tema juhtimisel oleva sõiduautoga Opel Vectra reg märgiga XXX XXX teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõiduraja piiridest välja vastassuunavööndisse, mille tagajärjel toimus kokkupõrge sõiduautoga Opel Vectra reg märgiga XXX XXX, mida juhtis R. M., kes sai kokkupõrke tagajärjel raske tervisekahjustuse eluohtlike vigastustega – peaaju põrutuse traumaatlise pehmekelmealuse verevalumiga, vasaku sarnaluu murru, vasaku silmakoopa seina murru, alalõualuu murru, vaagnaluude murru, parema reieluu murru, vasakpoolse V-VI roide murru, parempoolse I roide murru, põrna ja maksa rebendi, ristikäärsoole serooskesta rebendid ja kusepõie vigastuse ning tema kaassõitja O. T. sai peapõrutuse ning peahaava. 2.1 KarS § 424 järgi tunnistati A. Vaal süüdi selles, et olles 01.08.2005.a karistatud LS 74- 19 järgi mootorsõiduki juhtimise eest 10.07.2005.a alkoholijoobes, juhtis uuesti 10.05.2007.a kella 2.45 ajal Tallinnas Endla ja Tulika tänava ristmiku juures ja kella 4.1 paiku Mahtra tänava maja nr 18 juures mootorsõidukit Opel Omega XXX XXX alkoholijoobes. Samuti juhtis A. Vaal 27.05.2007.a kella 21.48 paiku Tallinnas Tartu mnt 95 juures liikudes Järvevana tee suunas sama sõidukit alkoholijoobes. APELLATSIOONI SISU
8. Süüdistatava kaitsja taotleb enda poolt kordusekspertiisi taotluse rahuldamata jätmise esimese astme kohtus kriminaalmenetluse oluliseks rikkumiseks tunnistamist, maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Alternatiivselt taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist osas, millega A. Vaal mõisteti süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ja karistuse vähendamist 1 aastani. Apellatsiooni motiivid on järgmised. 3.1 Kaitsja on seisukohal, et kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ning jättes määramata liiklustehnilise kordusekspertiisi, rikkus kriminaalmenetlusõigust. 2 3.2 Maakohus märgib oma otsuses, et vaidlus seisneb selles, kumma sõiduki suunavööndis kokkupõrge toimus. Kaitsja sellega ei nõustu, väites, et kokkupõrge saaks toimuda ka siis, kui mõlemad autod on tee telgjoone ületanud. Maakohtu otsuses sedastatud tõenditega ja neile antud hinnanguga kaitsja ei nõustu. Ekslik on maakohtu arusaam, et tunnistaja E. E. kokkupõrget nägi. Nii eeluurimisel kui kohtus sai teatavaks, et kokkupõrget ei näinud keegi. Kohus märgib, et A. K. ütles, et mingisugustele jälgedele viitas bussijuht. Kaitsja on seisukohal, et kui jälgi ei ole mõõdetud ja selles osas ei osanud hinnangut anda ka sündmuskohale kutsutud asjatundjad isikud, ei saaks väidetav bussijuhi ütlus tunnistajale olla arvestatav tõend. Apellant viitab veel sellele, et E. E. ja A. K.i ütlused on vastuolus. Ühe sõnul oli tee puhas ja kuiv, teisel juhul kaetud lumekirmega. Kannatanu R. M. mitte ei mäletanud avariisündmust vaid ei ole mälukaotuse tõttu trauma tagajärjel osanud midagi öelda. 3.3 Kohus tugines asjaolule, et ekspert jäi kohtuistungil oma arvamuse juurde, see aga ei tähenda, et oleksid kõrvaldatud asjas teadaolevad kahtlused. Ekspert selgitas kohtuistungil, et skeemil on kujutatud sõiduautode paiknemine kokkupõrkehetkel, kuid arvestamata autode asetust sõidutee suhtes. Skeemil kujutatud autosid läbiv sirgjoon ei ole tee telgjoon. 3.4 Kohus jättis tähelepanuta, et ekspertiisiakti uurimuslikus osas on märgitud, et sõidukite küljest kokkupõrke käigus eraldunud klaasikildude ja plastiku tükkidega kaetud ala asub Opel Vectra XXX XXX liikumissuunalisel sõidurajal, et kildudega kaetud ala ulatuse alusel ei saa kokkupõrke kohta täpselt kindlaks määrata. Millest järeldab siis ekspert, et Opel Vectra XXX XXX vasakpoolne esinurk asus kokkupõrke hetkel vastassuunavööndis. Samas on ekspert märkinud, et ka autodel fikseeritud vigastuste järgi ei ole võimalik autode paiknemist tee suhtes kokkupõrke hetkel kindlaks määrata. 3.5 Kaitsja leiab, et ekspertiisiaktis esitatud arvamuse uurimuslikus osas puuduvad viited asjaoludele, mis võimaldaksid teha järeldusi sõiduautode paiknemise kohta avariihetkel. Ekspertiisi arvamuslikus osas antud arvamus on vastuolus akti uurimusliku osaga. Apellant on seisukohal, et usaldusväärselt ei ole kindlaks tehtud ning puudub alus väiteks, et kokkupõrge leidis aset Opel Vectra XXX XXX suunavööndis. 3.6 Kaitsja leiab, et juhul kui ekspert oma hinnangus tugineb nn trassoloogilistele leidudele maanteel olnud klaasikildude ja plastikutükkide suhtes, tulnuks tuvastada ka nende osakeste võimalik päritolu. Ka on ekspert viidanud jäljele fotol, milline ei ole fikseeritud vaatlusprotokollis. Foto aga iseenesest ei asenda vaatlusprotokolli, kuna fikseeritu on visuaalselt moonutatud. 3.7 Kokkuvõtvalt leiab apellant, et kohus jättis põhjendamatult kaitsja kordusekspertiisitaotluse rahuldamata, mistõttu jäid lahenduseta olulised küsimused: - Milline oli 05.03.2006 Järva maakonnas, Paide vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 70,3 km-l liiklusõnnetuses osalenud sõiduautode Opel Vectra, reg. märk XXX XXX ja Opel Vectra, 3 reg. märk XXXXXX vastastikuse kokkupõrke ulatus arvates kummagi auto esiosa vasakust servast kummagi auto suhtes (võimalikult sentimeetrites)? - Kas kokkupõrkes osalenud autodele tekitatud vigastusi, massi (selle hulgas ka kaassõitjate kaal) ja autode avariijärgset paiknemist arvestades on võimalik teha kindlaks liiklusõnnetuses osalenud autode sõidukiirust ja maanteel paiknemist kokkupõrke hetkel? - Millised kokkupõrkes osalenud autode detailid on Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 70,3 km-lt leitud? - Kas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 70,3 km-lt leitud auto detailide paiknemine teel võimaldab teaduslikult põhjendades tuvastada liiklusõnnetuses osalenud autode esmase kokkupuute kohta maanteel tee telgjooni suhtes, arvestades leitud detailide massi, autode sõidukiirust ja kokkupõrke tagajärjel tekkinud sõidusuundade muutusi? - Millised olid kokkupõrkes osalenud autode sõidukiirused kokkupõrke hetkel? - Juhul kui kokkupõrkes osalenud autode sõidukiirused kokkupõrke hetkel ei ole tuvastatavad, kas ja kui suur oli kokkupõrkes osalenud autode sõidukiiruste erinevus? MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 4.1 Prokurör leidis, et maakohtus ei ole kriminaalmenetlusõiguse norme rikutud, kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. 4.2 Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja maakohtule uueks arutamiseks saatmist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, milleks on kaitsja kordusekspertiisi läbiviimise taotluse rahuldamatajätmine. Alternatiivselt taotlesid maakohtu otsuse tühistamist osas, millega süüdistatav mõisteti süüdi KarS § 423 lg 1 järgi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus, apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused on järgmised. 5.1 KrMS § 339 lg 2 kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks kriminaalmenetlusõiguse muu (käesoleva paragrahvi esimese lõikes nimetamata) rikkumise, millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. Otsustamaks, kas maakohus kriminaalmenetlusõige norme rikkus, tuleb vastata, kas maakohus oli seadusest tulenevalt kohustatud kaitsja taotluse kordusekspertiisi määramiseks rahuldama ning kas kaitsja seisukoht, mille kohaselt on eksperdiarvamus käesolevas asjas mitteusaldusväärne, on põhjendatud. Esimesele küsimusele annab vastuse KrMS § 295 lg 1, millest nähtub, et kohus võib kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata ekspertiisi. Seega puudus maakohtul seadusest tulenev kohustus kaitsja taotluse rahuldamiseks. Teiseks tuleb selgitada, kas kohtueelses menetluses läbi viidud ekspertiis on täielik ja milline on eksperdijärelduste kvaliteet, kas see on põhjendatud ja veenev ning kas see rahuldab tõendamisvajadusi. 5.2 Ekspertiisimääruse kohaselt on liikluseksperdile esitatud kaks küsimust: 1) millises suunavööndis toimus sõidukite kokkupõrge? ning 2) millised olid sõidukite kiirused kokkupõrke hetkel? (II kd tl 49). Ekspertiisiaktist /II kd tl 50-52/ nähtub, et mõlemat küsimust on ekspert käsitlenud, neist esimesele vastanud, et sündmusosaliste sõiduautode kokkupõrge on toimunud 4 Opel Vectra XXX XXX suunavööndis. Teise küsimuse kohta aga andnud arvamuse, et sõiduautode Opel Vectra XXX XXX ja XXX XXX liikumiskiirusi kokkupõrke hetkel ei ole arvutuslikult võimalik määrata, küll on aga põhjust järeldada, et Opel Vectra XXX XXX liikus suhteliselt suurema kiirusega kui Opel Vectra XXX XXX. Ekspertiisiakti uurimuslikus osas on ekspert esitanud põhjendused, miks ei ole sõidukite liikumiskiirusi kokkupõrke hetkel arvutuslikult võimalik määrata. Seega ei saa kohtukolleegiumi arvates etteheiteid teha ekspertiisi täielikkuse kohta. Kaitsja väide aga, nagu oleks ekspert jätnud paljudele küsimustele vastamata, on alusetu. Kui lähtuda ekspertiisiaktis esitatud põhjendustest sõidukite liikumiskiiruse määramise võimatuse kohta, siis on need veenvad – uuritaval juhul, kus vastassuunaliselt liikunud sõidukite vigastamiseks kulus oluline osa mõlema sõiduki kokkupõrke-eelsest liikumisenergiast, ei ole (ühe või teise sõiduki kokkupõrke-eelset liikumiskiirust teadmata) võimalik arvutuslikult määrata mõlema sõiduki kiirusi (kiiruste absoluutväärtust) kokkupõrke hetkel. Arvestades aga, et mõlema sõiduki massid olid sarnased, kokkupõrkejärgne aeglustus oli sarnane (mida vähemalt ühe komponendina põhjustasid kinnikiilunud vasakpoolsed esirattad); liiklusõnnetuse skeemi kohaselt asub sõiduauto Opel Vectra XXX XXX kildudega kaetud alast märkimisväärselt kaugemal kui Opel Vectra XXX XXX, on põhjust järeldada, et kokkupõrke hetkel liikus Opel Vectra XXX XXX suhteliselt suurema kiirusega kui Opel Vectra XXX XXX. Samasisulisi selgitusi andis ekspert ka kohtuistungil /II kd tl 154-155/. 5.3 Apellandi seisukohaga, mille kohaselt on ekspertiisiakti arvamuslikus osas antud arvamus vastuolus akti uurimusliku osaga, kohtukolleegium ei nõustu. Ekspertiisiakti uurimuslikust osast tuleneb üheselt, et sündmusosaliste sõidukite küljest kokkupõrke käigus eraldunud klaasikildude ja plastiku tükkidega kaetud ala asub täielikult sõiduauto Opel Vectra XXX XXX liikumissuunalisel sõidurajal. Kontaktist lahknemisel said sündmusosaliste sõidukite küljest kokkupõrkel vabanenud detailide tükid ja killud kokkupõrke kohast tee suhtes nii risti- kui ka pikisuunas mõlemale poole laiali paiskuda, mistõttu üksnes kildudega kaetud ala ulatuse alusel ei saa kokkupõrke kohta täpselt kindlaks määrata. Seega saab küll väita, et kokkupõrke hetkel asus Opel Vectra XXX XXX vasakpoolne esinurk vastassuunavööndis (sõiduk oli sõitnud vastassuunavööndisse), kuid vastassuunavööndisse väljasõidu ulatust ei ole sõidukite fikseeritud liikumisjälgede vms. puudumise tõttu võimalik täpselt kindlaks määrata. Seega tuleneb eksperdiarvamus otseselt ekspertiisi uurimusest, mida on ekspert piisava selgusega kirjeldanud /II kd tl 51/. Arvamus on antud kategoorilises vormis ning ekspert on seda kohtuistungil kinnitanud. 5.4 Ekspertiisiakti uurimuslikust osast nähtub, et ekspert on ekspertiisiülesande lahendamisel analüüsinud põhjalikult kogu tema käsutusse antud uurimismaterjali ning esitanud põhjendused, miks ei ole võimalik Opel Vectra XXX XXX vastassuunavööndisse väljasõidu täpset ulatust kindlaks määrata (sõidukite fikseeritud liikumisjälgede puudumine), kuid sõidukite vigastuste pinnalt esitanud siiski tõenäose skeemi, kuidas paiknesid sõidukid kokkupõrke hetkel teineteise suhtes /II kd tl 51/. Kaitsja on ilmselt ka nimetatud skeemi pinnalt seadnud eksperdiarvamuse ja sellest tulenevalt A. Vaali süüküsimuse kahtluse alla, märkides, et kokkupõrge saaks toimuda ka siis, kui mõlemad autod on tee telgjoone ületanud. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga ning osundab, et ekspert on kohtuistungil selgitanud, et kõne all oleval skeemil toodud sõidukeid läbiv sirgjoon ei ole tee telgjoon vaid telg, illustreerimaks autode pöörlemist pärast kokkupõrget /II kd tl 154/. 5.5 Kaitsja heidab eksperdile ette ka vaatlusprotokollis fikseerimata fotole viitamist ning taunib üldse fotode kasutamist, kuivõrd need on visuaalselt moonutatud. Kohtukolleegium möönab, et 5 ekspert on viidanud talle esitatud materjalides sisalduvale fotole nr 4, kuid on samas ka märkinud, et fotol nähtav Opel Vectra XXX XXX vigastatud vasakpoolse esiratta juurde suunduv lohisemisjälg ei ole skeemil fikseeritud ning ekspertiisiakti uurimuslikust osast nähtub, et nimetatud jälje kirjeldus ei ole olnud puutumuses eksperdiarvamuse kujunemisega (ekspertiisiakti kohaselt iseloomustab lohisemisjälg üksnes sõiduki seiskumiseelset liikumist). Teisalt peab kohtukolleegium vajalikuks osundada, et kohtufotograafia nõuetele vastav ja selgitava tekstiga varustatud fotomaterjal omab liiklusõnnetuste uurimisel sündmuskoha vaatluse ja skeemi kõrval olulist tähtsust, andes ülevaate toimunust, ilmastikuoludest, sõidukite vigastustest jne. 5.6 Kaitsja leiab, et kuivõrd ekspert on tuginenud oma hinnangus nn trassoloogilistele leidudele maanteel (klaasikillud ja plastikutükid), tulnuks tuvastada ka nende võimalik päritolu. Kohtukolleegium on seisukohal, et sellesisuline küsimus on õigustatult käesoleva kriminaalasja menetluses eksperdile esitamata jäetud, küsimus ei puuduta käesoleval juhul tõendamiseset. Vaieldamatult on tuvastatud, et kokku põrkasid kaks sõiduautot Opel Vectra - XXX XXX ja XXX XXX ning mõlemad sõidukid said olulisi, purustavaid vigastusi ning mingit tähtsust ei oma purunenud autoosade kuuluvus ühele või teisele avariisündmuses osalenud sõidukile. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida sedagi, et kaitsja eelmainitud küsimus ei kuulu liiklustehnilise ekspertiisi valdkonda, vaid liiklustrassoloogia ekspertiisi valdkonda, millise ekspertiisi määramiseks käesolevas süüdistusasjas puudub vajadus. 5.7 Kuivõrd ekspertiisiaktis on esitatud loogilised põhjendused, miks ei ole võimalik sündmuses osalenud sõidukite liikumiskiirusi kokkupõrke hetkel arvutuslikult määrata ning ka kohtuistungil on ekspert jäänud oma arvamuse juurde, siis puudus maakohtul alus selle küsimuse uuesti esitamiseks ning kuivõrd liikumiskiirusi ei olnud võimalik määrata, siis täiesti asjakohatu oleks eksperdilt küsida, milline oli kokkupõrkes osalenud autode sõidukiiruste erinevus. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et eksperdile esitatavad küsimused peavad olema asjakohased ning seonduma tõendamiseseme asjaoludega, tulenema tõendamise vajadustest, ekspertiisiülesanne peab olema lahendatav. 5.8 Kohtukolleegium on seisukohal, et arvestades eksperdi käsutusse antud lähteandmeid ja materjale, on liiklusekspertiis käesolevas kriminaalasjas läbi viidud igakülgselt ja täielikult, mistõttu maakohus on põhjendatult kaitsja taotluse kordusekspertiisi määramiseks jätnud rahuldamata. Seega ei ole apellandi taotluse kohtuotsuse tühistamiseks kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu rahuldamiseks alust. 6.1 Mis puudutab kohtuistungil üle kuulatud tunnistajaid ja kannatanut, siis tuleneb kohtuotsusest, et oma järeldusi A. Vaali käitumise hindamisel ei ole kohus nende ütlustele rajanud. Maakohus on küll oma otsuses ära toonud tunnistajate E. E. ja A. K.i ütluste sisu (kohtuotsuse lk 3) ja see on vastavuses kohtuistungi protokollis kajastatuga /II kd tl 138, 153154/, kuid kuivõrd tunnistajate ütlustes puudub informatsioon liiklusõnnetuse toimumise ja käigu kohta (mõlemad tunnistajad on küll öelnud, et nägid kokkupõrget, aga nende ütluste sisust nähtub, et nad olid esimesed, kes juba toimunud õnnetuskohale jõudsid), tuginevad maakohtu järeldused sündmuskoha vaatlusprotokollile, liiklusõnnetuse skeemile ja eksperdiarvamusele (kohtuotsuse lk 4). Maakohus on üksnes viidanud, et tunnistajate väitel oli nende ees liikunud auto vastassuunavööndis, mis ei tähenda vastassuunavööndisse liikumist vaid pärast toimunud kokkupõrget seismist. Kohtuotsusest ei tulene, nagu oleks kohus arvestatava tõendina käsitanud tunnistaja E. E. hinnangut sündmuskohal nähtud jälgede kohta. 6 Ka kannatanu R. M.i ütlusi on maakohus oma otsuses kajastanud vastavuses kohtuistungi protokolli sisuga /II kd tl 137/. 6.2 Seega on apellatsioon kannatanu ja tunnistajate ütlusi käsitlevas osas eksitav. 6.3 Kohtukolleegium möönab, et eksperdiarvamuse tõendusliku tähtsuse hindamisel on vaja silmas pidada asjaolu, et ühelgi tõendil, sealhulgas ka eksperdiarvamusel ei ole ette kindlaks määratud jõudu (KrMS § 61 lg 1). Samas ei saa aga arvestamata jätta asjaolu, et eksperdiarvamus on eriteadmiste pinnalt tehtud teaduslikult põhjendatud järeldus. Eksperdiarvamuse kujunemisele on tunnuslik, et ekspertuuringutes, uuringutulemuste hindamisel ja järelduste tegemisel on aluseks teaduslik praktika nii selle üldistatud kujul kui ka eksperdi enda praktikakogemuste näol. See tingib vajaduse suhtuda eksperdiarvamuse tõendusliku tähtsuse hindamisse eriti vastutustundlikult. Kohtukolleegium on seisukohal, et kogutud tõendeid, sealhulgas liiklustehnika eksperdi arvamust hinnates on maakohus KarS § 423 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisu A. Vaali käitumises tuvastanud ja ta põhjendatult süüdi tunnistanud. 6.4 Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 10.06.2008.a otsuse Andrus Vaal’i süüditunnistamises ja karistamises muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Ivi Kesküla 7 Paavo Randma