4-08-11286\5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.november

1. a Rapla Väärteoasja number 4-08-11286 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Kohtuistungi sekretär Elen Kalm Väärteoasi Janar Kerneri väärteoasi LS §-de 74-19 lg.1 ja 74-17 lg.1 järgi Menetlusalune isik Janar Kerner isikukood 38504020362 elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx x-x, töökoht: Merko Ehitus AS Esindaja Vandeadvokaat Veljo Viilol Kohtuvälise menetleja esindaja Jaanus Peitre RESOLUTSIOON Karistada Janar Kerner’it LS §-74-19 lg.1 ja 74-17 lg.1 ettenähtud väärtegude eest KarS § 63 lg.1 alusel rahatrahviga 250 trahviühikut, so 15 000(viisteist tuhat) krooni. Määrata rahatrahvi tasumine ositi 10 kuu vältel 1500 krooni suuruste osamaksetena. Rahatrahvi esimene osamakse tuleb tasuda 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates Rahandusministeeriumi kontole nr.10220034796011 või kontole nr.221023778606, viitenumber
2. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pooled soovivad kasutada apellatsiooniõigust, peavad nad sellest Pärnu Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, so alates 27.11.2008.a. Kui selline teade on tehtud, võib Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitada 15 päeva jooksul alates päevast, kui kohtuotsus oli pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, so alates 23.12.2008.a. Asjaolud 14.11.2008.a. on Lääne PP Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Anti Šapkin koostanud Janar Kernerile väärteoprotokolli nr.2700,08,006577 LS §-des 74-17 lg.1 ja 74-19 lg.1 ettenähtud väärtegude topimepanemise eest. Janar Kerneri rikkumine seisnes selles, et tema 18.10.2008.a. kella 23.10 ajal juhtis Paeküla-VanaVigala tee 12.-ndal kilomeetril sõiduautot Audi A6 reg.m.xxx xxx alkoholijoobes (0,80 mg/l). Juhtimise ajal tegeles ta autoraadioga ja sõitis paremale teel välja vastu puud. Liiklusõnnetusega kaasnesid tervisekahjustused juhile endale ning autos viibinud A Vle ja K Ple. Kohtuväline menetleja taotleb Janar Kerneri karistamist 20 päeva arestiga ning lisakaristusena temalt juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Karistuse valikut põhjendab kohtuvälise menetleja esindaja rikkumise raskusega, samuti sellega, et süüdlasel on varasemaid kehtivaid karistusi erinevate rikkumiste eest. Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja seisukoht. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd ja kahetseb juhtunut väga. 18.10.2008.a. läks ta VanaVigalasse sünnipäevale ega kavatsenud öösel koju sõita. Kohapeal selgus, et Vigalasse ööbima jääda ei olnud võimalik ja nii langetaski ta vale otsuse. Autos olnud tütarlapsed soovisid samuti koju sõita. Auto vajus kraavi, kui ta hakkas „makil teist lugu panema“. Janar Kerner tunnistab, et avarii juhtus tema tähelepanematuse tõttu. Süüdlane ise kutsus kohale kiirabi ja politsei. Janar Kerner sooviks tasuda trahvi, kuna aresti kandmisel kaotaks ta töö. Samuti kaotaks ta töökoha siis, kui jääb juhtimisõigusest ilma, mistõttu palub lisakaristust mitte kohaldada. Kuna brigaadis teistel meestel juhilubasid ei ole, jääks tööta ka nemad. Kaitsja palub karistuse mõistmisel arvestada, et süüdlane on toimunut sügavalt üle elanud ning tema kahetsus on siiras. Noormees on valmis vastutama, kuid aresti või lisakaristuse kohaldamise korral kaotaks ta töökoha. Uut töökohta on aga, lähtuvalt süüdlase elukohast, väga raske leida. Janar Kerneri varasemad rikkumised on olnud käesolevast erinevad - „vahtralehe“ puudumine, turvavöö lahti, kiiruse ületamine. Alkoholijoobes juhtimine oli esmakordne ning see ei olnud ka avarii põhjuseks. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kuna Janar Kerner realiseeris ühe teoga kaks süüteokoosseisu, tuleb talle karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg.1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt mõistetakse sellisel juhul üks karistus selle seaduse alusel, milline näeb ette raskema karistuse. Kõnesoleval juhul on põhikaristuse osas sanktsioonid võrdsed, so nii LS § 74-17 lg.1 kui ka LS § 74-19 lg.1 ettenähtud rikkumise eest võib süüdlast karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohus ei pea põhjendatuks süüdlase karistamist sanktsioonis ettenähtud raskema karistusliigi, so arestiga. Enamasti taotleb kohtuväline menetleja karistusena aresti, kui süüdlase puhul on tegemist süstemaatilise rikkujaga, kes on korduvalt toime pannud samaliigilisi süütegusid või kui süüdlasel on varasemad trahvid tasumata. Kõnesoleva väärteo toimepanemise ajal oli Janar Kerneril 4 kehtivat karistust väärtegude eest, millest kolm on olnud vähemohtlikud rikkumised. Kõik määratud trahvid on Janar Kerneril tasutud. Eeltoodu tõttu peab kohus võimalikuks süüdlase mõjutamist ka rahatrahvi kaudu, milline peaks olema, arvestades asjaolu, et ühe teoga pani Janar Kerner toime kaks rasket rikkumist, oluliselt suurem ettenähtud sanktsiooni(de) keskmisest määrast. Nii LS § 74-17 lg.2 kui LS § 74-19 lg.2 näevad ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse. Lisakaristuse mõistmisel peab kohus lähtuma samadest eesmärkidest, mis põhikaristuse kohaldamisel, so mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud juhul, kui süüdlase poolt toimepandud teos või toimunu tehioludes esineb asjaolusid, mis väärteo toimepanija süüd oluliselt suurendavad. Samuti juhul, kui lisakaristuse kohaldamise vajadus johtub süüdlase isikust. Kõnesoleval juhul ei näe kohus küllaldast alust lisakaristuse kohaldamiseks. Üks süütegu ( LS § 94-17 lg.1) oli toime pandud ettevaatamatusest. Süüdlase käitumises ei esine karistust raskendavaid asjaolusid, küll aga esineb kolm (KarS § 57 lg.1 p.1,2 ja 9) karistust kergendavat asjaolu - puhtsüdamlik kahetsus, abi andmine kannatanutele ja kannatanutega leppimine. Janar Kerner ei ole varem raskeid liiklusalaseid või muid õigusrikkumisi toime pannud. Kohus ei saa nõustuda süüdlase ja tema kaitsja seisukohga, et karistuse mõistmisel peaks kohus arvesse võtma sotsiaalseid olusid ja süüdlase raskusi uue töökoha leidmisel. Tahtliku rikkumise toimepanekuga (kõnesoleval juhul alkoholijoobes autorooli istumisega) teeb süüdlane oma valiku ning alusetu on vastutust oma teo võimalike tagajärgede, sealhulgas ka oma elukvaliteedi languse eest, panna kohtule või politseile. Kohtunik: Anne Randjärv