sätestab konkreetselt, kus vilkur peab autol asuma (kusjuures määratletud üksnes paikse vilkuri paiknemiskohad, kus oleksid pidanud paigutatud teisaldatavad vilkurid, pole sõnagi). „§ 7. Vilkurite paiknemine
lg 1 nõuetega, tuleb tunnistada, et üksik punane tuli 9 on küll paigaldatud sõiduki pikiteljel, nimelt esiklaasi all auto paneeli kesksel osal, kuid selle tule valgus ei ole nähtav igas horisontaalsuunas. See on nähtav üksnes eespoolt või veidi küljelt, tagapoolt või küljelt seda näha võimalik ei ole.
lg 2 sätestab, et üksiku vilkuri võib asendada vilkuripaneeliga, mis peab asuma juhi ja kaassõitja kohal. Värvilisel fotopildil jädvustatud punast tuld ei saa tunnistada vilkuripaneeliks, sest see ei ole piklik ega ulatu juhi ja kaassõitja kohtade ühelt teiseni otsani. Fotol näidatud punane tuli on pigem lamp või latern. Kohus leiab, et siniste tulede paiknevus esivõre all iseenesest ei ole vastuolus
Need on kahe sinise tule kombinatsioon, mis paikneb tõepoolest sümmeetriliselt sõiduki pikitelje suhtes ( vt must-valge foto politseiautost 983ASL). Kuid see ei ole iseenesest piisav, sest peatamismärguannet antakse ikka punase tulega, sinised vilkurid peavad aga töötama üheaegselt koos punasega. Kohus on aga tuvastanud, et punase tule paiknevus politseiautos 983ASL ei vasta Liikluseekirjale ega
le. Liikluseeskiri ega Liiklusjärelevalve teostamise kord ega tähistamise Kord ei määratle vilkuri definitsiooni. Kas mis iganes lamp, paneel, latern, mis vilgub, on vilkur
Kas vilkur ja märgutuli on asendatatavad mõisted. Kohus vastab eitavalt.
§ 6 kohaselt, need on erilised valgusseadmed, eriline helisignqaalseade; § 6 lg 2 sätestab, et alarmsõidukil peab kindlasti olema vähermalt üks paikne või teisaldatav sinine vilkur. Edasi tähistamise Kord sätestab, et aktsepteeritud on ka täiendavad valgusseadmed, ja tekstist on võimalik aru saada, et vilkur ja märgutuli ei ole üks ja sama valgusseade: „§ 8. Täiendavad valgusseadmed
redaktsioon, mille järgi alarmsõidukile oli lubatud paigaldada üksnes sinise filtriga märgutuled, mis peaksid asuma sümmeetriliselt sõiduki pikitelje suhtes ( § 8 lg 3). Selles mõttes politseiautol 983ASL esivõre alla paigaldatud sinised tuled on tõepoolest märgutuled ehk täiendavad valgusseadmed
08.07.2007 kehtinud
redaktsiooni kohaselt punast märgutuld ette nähtud ei olnudki.
lg 1 nägi ette täiendavat punast vilkurit, mis pidi asuma kaassõitja kohal või pikiteljel ja sedagi sinistest vilkuritest eespoolt. Ülaltoodud õigusnormide analüüsimisel tuleb kohus järeldusele, et 08.07.2007 seisuga kehtinud korra kohaselt peatamismärgianne oli kohustuslik alles siis kui see on antud kehtestatud korras ( LS § 74-30 lg 2), ning kehtestatud kord oli kokkuvõtlikult järgmine: Liikleja peab juhinduma Liikluseeskirja lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ( LE § 5); Ees sõitev juht peab jääma seisma parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal, kui taga sõitval alarmsõidukil töötab koos sinise vilkuriga ka punane vilkur ( LE lisa, joonis 1, g); Peatamise märguande juhile annab liiklusjärelevalve teostaja: ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt üheaegselt sinise ja punase töötava vilkuriga ( Liiklusjärelevalve teostamise kord § 32); Üksik paikne vilkur peab asetsema eritalituse sõiduki pikiteljel või sõiduki ehituse iseärasustest tingituna võimalikult selle lähedal ning selle valgus peab olema nähtav igas horisontaalsuunas ( Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord, § 7 lg 1); Üksiku paikse vilkuri võib asendada mitme vilkuri kombinatsiooniga, mis peab asetsema sümmeetriliselt eritalituse sõiduki pikitelje suhtes, või vilkuripaneeliga, mis peab asuma juhi ja kaassõitja kohal (Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord, § 7 lg 2); Kohus on tuvastanud, et politseiauto 983ASL valgusseadmed on paigaldatud järgmiselt : üks punase tule valgusseade pikiteljel esiklaasi all ja teine, kahest sinisest tulest kombineeritud, valgusseade auto esivõres. 11 Signaali andmisel mõlemad valgusseadmed, punane ja sinised, töötasid ehk vilgusid. Kohus tuleb järeldusele, et punase tule valgusseade, mis oli ja on paigaldatud politseiautol 983ASL, ei ole vilkur
See on pigem täiendav valgusseade, mis peab asetsema kaassõitja kohal või pikiteljel,
Sellele on osaliste tähelepanu pööranud ka Riigikohus „… vilkurit ja märgutulesid eristab eelkõige asjaolu, et vilkur on valgusseade, mis on nähtuv igas horisontaalsuunas“ ( otsuse p 8). Kohus ei ole tuvastanud, et mainutud autole oleks paigaldatud mingi teine punase tulega valgusseade, mida võiks tunnistada vilkurks
Kuna politseiautole 983ASL ei ole paigaldatud
lg 1 kohaselt punase tule valgusseadet, mis oleks nähtav igas horisontaalsuunas, siis ei saa väita, et Ivo Okasele oleks peatamismärguanne edastatud seaduses kehtestatud korras. Järelikult, Ivo Okasel ei ole tekkinud kohustust peatuda. Seega, ei saa teda karistada peatamismärgiande eiramise eest ja tema tegevuses puuduvad LS § 74-30 lg 1 järgi ettenähtud väärteokoosseisu tunnused. KOHTU MEETMED Ivo Okas kaebus tuleb rahuldada täielikult. Ivo Okase suhtes Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Andres Visnapuu 26.07.2007 tehtud otsus väärteoasjas 2440,07,007137 tuleb tühistada täielikult. Väärteomenetlus Ivo Okase süüdistuses LS § 74-30 lg 1 järgi tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tema tegevuses väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.