Obsah (7)

§ 2§ 18§ 32§ 63§ 56§ 57§ 66

Ärakiri 4-08-7806 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2008. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-7806 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läb

) § 63 lg 1 järgi karistuseks LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahv 5 460 krooni s.o 91 trahviühikut Kaebaja taotlus 08.08.

1. a saabus Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja Kai Sikemäe kaebus otsusele väärteoasjas nr 2670,08,
2. Esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja kohtul tühistada osaliselt kohtuvälise menetleja otsus temale määratud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus VTMS § 132 p 1 alusel, kuna kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel arvestanud menetlusaluse isiku kahetsuse ja majandusliku olukorraga. Kaebuse esitaja selgitab, et sõitis 27.07.
3. a hommikul sõiduautoga AUDI 100, registreerimismärgiga 299 TEH, Pärnu-Audru-Lihula mnt mööda Pärnusse, kus pidi viibima Hansapäevade laadal kauplejana. Nimetatud mnt
4. km peatas teda politseiametnik, kuna ta oli ületanud antud teelõigul, kus oli lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h, kiirust vähemalt 52 km/h. Kaebuse esitaja väidab, et oli rikkumise hetkel sattunud vaidlusesse kaassõitjaga, mille tõttu ei pannud tähele, et sõiduki kiirus oli suurenenud ning antud teelõigul tuli kiirusepiirangu liiklusmärk 70 ning kohe peale seda (võib-olla 20 m kaugusel) liiklusmärk
5. Umbes 300-400 m pärast oli liiklusmärk 70, mida kaebuse esitaja märkas esimese liiklusmärgina. Sõidukil hoo maha võtmisel oli politsei fikseerinud juba kiiruse ületuse 50 alas ja andnud peatumise märguande. Kaebuse esitajal ei olnud politseile esitada juhtimisõigust tõendavat dokumenti – juhiluba, kuna oli selle koos rahakotiga hommikul unise peaga koju unustanud. Kaebuse esitaja tunnistas oma süüd ja kahetses juhtunut, kuna ei rikkunud liikluseeskirju tahtlikult, vaid pani nimetatud väärteod toime hooletusest. Ka politsei juuresolekul isik puhtsüdamlikult kahetses oma tegu, kuid kuna tal puudus varasem protokolli kirjutamise kogemus, ei olnud ta teadlik, et oleks pidanud oma kahetsust väljendama ka protokollis, mida oleks hilisemal otsuse tegemisel arvestatud karistust kergendava asjaoluna. Kaebuse esitaja tunnistab ka kaebuses oma süüd ja kinnitab, et pani kõne all oleva väärteo toime enda hooletusest, kuna ei pannud kiirusepiirangu keelumärke tähele ning oli unustanud juhtimisõigust tõendava dokumendi hajameelusest koju. Kohusetundlikuma ja tähelepanelikuma käitumise korral poleks antud väärtegusid toime pannud. Kaebuse esitaja kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu ning kinnitab, et selline tegu on tema poolt esmakordne ja see ei kordu. Kaebuse esitaja selgitab, et kuna tema kuu sissetulek on väiksem politsei määratud 5 460 kroonisest rahatrahvist, ei ole tal võimalik rahatrahvi koheselt tasuda. Trahvi mittetasumisel läheb trahv 2 Ärakiri 4-08-7806 sundkorras täitmisele kohtutäiturile, kelle poolt lisatud tasud halvendavad tema majanduslikku seisu veelgi. Trahvisumma vähendamisel oleks isikul paremad võimalused trahvi tasumiseks. Väärteoasja läbivaatamisel ja karistuse mõistmisel palub kaebuse esitaja arvestada asjaoludega, et väärtegu on tema poolt toime pandud esmakordselt, st on varasemalt karistamata, tunnistab oma süüd ja mõistab rikkumise tõsidust ja kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. Kaebuse esitaja on nõus väärteoasja arutamisega kirjalikus menetluses, kaitsjat ei soovi ning tunnistajate ülekuulamist ei taotle. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 19.08.2008 kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 25.08.2008 saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja ei toeta kaebust ja palub kohtul jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel. Menetlusalune isik pidi olema teadlik kehtivast seadusandlusest, et LS § 7422 lg 3 alusel karistatakse juhti, kes on ületanud lubatud suurimat sõidukiirust 40 km/h, rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ning LS § 7422 lg 5 alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 6 kuuni. Karistus määratakse vastavalt karistusõiguse normidele. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Otsuse tegemisel arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt ei ole tuvastatud. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahaline karistus on vastavuses menetlusaluse isiku rikkumise raskusega. Kuna isikul eelnevalt samaliigilisi rikkumisi pole, on kohtuväline menetleja kohaldanud alla keskmise määras rahalise karistuse. Selliste liiklusnõuete rikkumiste osas nagu lubatud sõidukiiruse ületamine, on politseil nulltolerants, mistõttu karistus on üks vahend nende õigusrikkumiste toimepanemise vähendamiseks. Kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – saada kergem karistus. Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlemisega ning ei soovi kohtuistungis osa võtta. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et käesolevat väärteoasja saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Lähtudes eeltoodud seadusesättest, leiab kohus, et kuigi isik on esitanud kaebuse talle mõistetud karistuse peale, peab kohus kontrollima kõiki õiguslikke ja faktilisi asjaolusid enne kui asub kontrollima, kas karistus on mõistetud vastavalt karistuse mõistmise alustele. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 2 oleva väärteoprotokolli kohaselt on K. Sikemäe poolt toime pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev – juhtis mootorsõidukit kiirusega 106 +/- 4 km/h. Suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 50 km/h, seega ületas juht suurimat lubatud kiirust mitte 3 Ärakiri 4-08-7806 vähem kui 52 km/h. Samuti ei olnud juhil esitamiseks kaasas juhtimisõigust tõendavad dokumenti. (juhiluba). Rikkus LE §-i 126 p 3, § 70 p 1, väärteo kvalifikatsioon LS § 7422 lg 3, § 7435 lg 1.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7422 lg 3 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise üle 40 kilomeetri tunnis. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile VTT tl 3 teostas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Ergo Pihlak riikliku järelevalve korras Kai Sikemäe poolt juhitud mootorsõiduki Audi 100, registreerimismärgiga 299 TEH, liikumiskiiruse mõõtmist 27.06.

1. a kell 08.42 Pärnu maakonnas, Audru vallas, Pärnu-Lihula mnt 22,2 km, liikudes Audru suunas. Liiklusjärelvalve kasutas kiirusemõõteseadet Stalker Dual nr 042334 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-08/00046), mida testiti 27.06.
2. a kell 08.35 ning seade oli töökorras. Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulasisesel teel, hea nähtavusega, valgel ajal, sademeteta ilmastikuga, märja teeoluga kattega teel. Mõõtmine toimus paigal seistes, mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, pärisuunalisel teel lähenes patrullautole ja liikus üksinda. Seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 106 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 4 km/h, seega ületas K. Sikemäe poolt juhitud mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 52 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. K. Sikemäe on allkirjaga kinnitanud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli õigsust VTT tl 1 pöördel. K. Sikemäe poolt märkused puuduvad. Väärteoprotokolli ütluste osas VTT tl 1 on K. Sikemäe 27.06.
3. a omakäeliselt järgmised ütlused: „Olin vaidlemas kaassõitjaga ja ei näinud kiiruse piirangut.“ Eeltoodut on K. Sikemäe kinnitanud oma allkirjaga. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et on tõendamist leidnud, et 27.06.
4. a kell 08.42 Pärnu maakonnas, Audru vallas, Pärnu-Audru-Lihula mnt
5. km, juhtis K. Sikemäe mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 52 km/h võrra, sõites kiirusega 106 +/- 4 km/h. Seega on menetlusalune isik toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatud väärteo. K. Sikemäe on rikkunud LE § 126 p 3 nõudeid (Juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest) ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 3 järgi. Kohus leiab, et K. Sikemäe pani LS § 7422 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest. K. Sikemäe on kinnitanud, et ta ei pannud kiirust piiravat märki tähele. Kohtu hinnangul on käesolevas väärteoasjas võimalik teo subjektiivne külg tuvastada läbi menetlusaluse isiku antud ütluste. Vastavalt

§ 18lg 1 on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus.

Sama §-i lg 3 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepanelikuma ja kohtusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Käesoleva väärteo toimepanemisel oli tegemist K. Sikemäe poolt hoolsuskohustuse rikkumisega, mille läbi K. Sikemäe tahtmatult realiseeris süüteokoosseisu. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et K. Sikemäe on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et K. Sikemäe on oma tegevusega täitnud LS §-s 7422 lg 3 sätestatud väärteokoosseisu. 4 Ärakiri 4-08-7806 LS § 7435 lg 1 näeb väärteona ette mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise. Väärteoprotokolli /tl 2/ kohaselt ei olnud juhil esitamiseks kaasas juhtimisõigust tõendavat dokumenti (juhiluba). Vastavalt väärteoprotokollile rikkus K. Sikemäe sellega LE § 70 p 1, mille kohaselt mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. K. Sikemäe on kaebuses tunnistanud, et ta oli juhiloa koju unustanud. Kohus leiab, et K.Sikemäe enda ütlusega on tõendatud, et tal juhiluba politseiametnikule esitamiseks ei olnud. Seega on LE § 70 p 1 nõuete rikkumine ja LS § 74-35 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemine tõendamist leidnud. K,.Sikemäe kahetseb oma tegu ja ta on ennem karistamata isik. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel tuleb lõpetada väärteomenetlus K. Sikemäe suhtes LE § 70 p 1 rikkumises, s.o LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos. Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. Karistusseadustiku § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. LS § 7422 lg 3 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. Kohtuväline menetleja on karistuse määranud

§ 63lg 1 alusel.

Kohus leiab, et

§ 63

lg 1 karistuse mõistmisel aluseks ei ole, kuna käesoleval juhul ei ole tegemist ühe teoga. K.Sikemäe juhtis mootorsõidukit, ületades lubatud suurimat sõidukiirust – see on üks tegu. Peale seda kui politsei oli ta peatanud, ei olnud tal politseiametnikule kontrollimiseks esitada juhtimisõigust tõendavat dokumenti – see on teine süütegu. Seega oleks karistus tulnud mõista

§ 63lg 3 alusel.

Kohus aga lõpetab LS § 74-35 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos menetluse ja seega ei tule käesoleval juhul mõista karistust mitme süüteo eest. Käesoleva väärteo eest on kohtuväline menetleja K. Sikemäe'le määranud karistuseks LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahvi 91 trahviühiku ulatuses s.o 5 460 krooni.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis K.

Sikemäe puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteoasja materjalidest ja kohtuvälise menetleja vastusest nähtuvalt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtule esitatud kaebuses märgib kaebuse esitaja, et ta kahetses politsei juuresolekul puhtsüdamlikult oma tegu, kuid kuna tal puudub varasem protokolli kirjutamise kogemus, siis ei olnud ta teadlik, et oleks pidanud oma kahetsust väljendama ka protokollis, mida oleks hilisemal karistuse määramisel võetud arvesse karistust kergendava asjaoluna.

§ 57lg 1 p 3 alusel on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendav asjaolu.

Kohtule esitatud väärteomaterjalidest ei kajastu, et K. Sikemäe menetlusaluse isikuna oleks kohtuvälises menetluses oma tegu kahetsenud, mistõttu ei olnud kohtuvälisel menetlejal võimalik karistuse määramisel võtta arvesse karistust kergendava asjaoluna isiku kahetsust. Seega on kohtuvälise menetleja karistuse määramisel lähtunud õigesti karistuse kohaldamise alustest. Käesolevast kaebusest kajastub, et isik kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu ja mõistab, et kohusetundlikuma ja tähelepanelikuma käitumise korral poleks antud väärtegu toime pannud. Kaebuse esitaja kinnitab, et selline tegu on tema poolt esmakordne ja see ei kordu. Vastavalt politsei õiendile VTT tl 4 on tõendamist leidnud, et käesolev väärtegu on K. Sikemäe esmane väärtegu, seega isik on varasemalt karistamata. Eeltoodu alusel on kohtul arusaam, et K. Sikemäe on oma rikkumise raskusest aru saanud ja teinud sellest omad järeldused ning kahetseb tehtut puhtsüdamlikult, millest tulenevalt leiab kohus, et 5 Ärakiri 4-08-7806 väärteoasjas esineb karistust kergendav asjaolu – isiku puhtsüdamlik kahetsuse

§ 57lg 1 p 3 alusel.

Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu karistuse määramisel arvesse võttes tuleb LS § 7422 lg 3 alusel määratud karistust vähendada. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel, et isik on varasemalt karistamata ja võimalusega mõjutada K. Sikemäe'd edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Lähtudes karistuse mõistmise alustest ja eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna 15.07.2008. a otsus väärteoasjas nr 2670,08,010273 tuleb tühistada osaliselt määratud karistuse osas ning teha uus otsus vastavalt VTMS § 132 punktile 2, mis ei raskenda K. Sikemäe olukorda - Liiklusseaduse § 7422 lg 3 alusel karistada Kai Sikemäe'd rahatrahviga 4 800 (neli tuhat kaheksasada) krooni s.o 80 trahviühikut. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et tema kuu sissetulek on väiksem politsei määratud rahatrahvist, mida ei ole tal võimalik koheselt tasuda. Seadus ei sea väärteomenetluses karistuse mõistmise aluseks inimese sissetulekute suurust.

§ 66lg 2 alusel võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Lõike 3 kohaselt ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Eeltoodud seadusesättest tulenevalt määrab kohus K. Sikemäe'le määratud rahatrahvi tasumise ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena 400 krooni kuus. Kohus juhib tähelepanu VTMS § 204 lg 3 sätestatud asjaolule - kui rahatrahv ei ole täies ulatuses tasutud kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahend täitmiseks kohtutäiturile ja lisandub täituritasu. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 30 lg 1 p 1, 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, LS § 7422 lg 3 ja

§ 56lg 1.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 6