Obsah (4)

§ 139§ 141§ 72§ 53

LOV’i (isikukood 37207210232) suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine seoses aegumistähtaja möödumisega Kohtuistungist osavõtjad Edasikaebamise kord Ringkonnaprokurör Natalja Vester Süüdistatava kaitsja

§ 139lg 2 p 3 tunnustel selles, et ööl vastu 18.06.1994.a.

Narva linnas, kaupluses nr 44 oli toime pandud vargus (kahju üldsummas 1067,40 rubla). 24.10.1994.a. nimetatud kriminaalasjaga oli ühendatud veel üks kriminaalasi, mille menetlust alustati 10.07.1992.a.

§ 141lg 2 p 1,3,4 tunnustel.

Üheks süüdistatavaks kriminaalasjas nr 94210993 oli Vjatšeslav Sokolov, kes tunnistas end süüdi eeluurimisel, tema suhtes oli tõkendiks kohaldatud – allkiri elukohast mittelahkumiseks. 21.03.1995.a. Tallinna Linnakohtu määrusega anti Vjatšeslav Sokolov kohtu alla süüdistatuna

§ 141lg 2 p 1, 3,4 , § 207 lg 1 järgi.

Kuna aga tema korduvalt kohtusse ei ilmunud, tema suhtes olid materjalid eraldatud. 18.05.1995.a. Tallinna Linnakohtu määrusega oli tema suhtes varem valitud tõkend muudetud, ta oli tagaotsitavaks kuulutatud, uueks tõkendiks tema suhtes oli valitud – vahi all pidamine. 17.12.2008.a. toimunud kohtuistungil ringkonnaprokurör esitas taotluse lõpetada kriminaalmenetlus Vjatšeslav Sokolovi suhtes seoses aegumistähtaja möödumisega.. Vjatšeslav Sokolovi kaitsja ei vaidle vastu, ei taotle kriminaalmenetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud arvamusi, leiab, ringkonnaprokuröri poolt esitatud taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. et Süüdistuses käsitletaval perioodil kehtinud

§ 72

lg 3 kohaselt oli

§ 141

lg 2 p 1, 3,4 sätestatud kuriteo puhul tegemist esimese astme kuriteoga.

§ 53

lg 1 p 2 kohaselt ei võinud isikut võtta kriminaalvastutusele, kui tema poolt esimese astme kuriteo toimepanemisest oli möödunud kümme aastat. Kohtupraktika kohaselt arvestati Kriminaalkoodeksi kehtivusajal kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaega alates kuriteo toimepanemisest kuni süüdistatava kohtu alla andmise päevani (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-1-32-96;
3. augusti
4. a otsus asjas nr 3-1-1-83-98;
5. novembri
6. a määrus asjas nr 3-1-1-114-02). Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et enne Karistusseadustiku jõustumist kuriteo toime pannud isiku suhtes on KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5 kohaldamine võimalik üksnes juhul, kui see konkreetsel juhul osutub isiku jaoks leebemaks

§ 53

lg 1 p-s 2 sätestatud aegumisregulatsioonist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a määrus asjas nr 3-1-1-114-02, p 6.3). Sel juhul on aegumise kohaldamine

§ 53

lg 1 p 2 järgi võimalik üksnes siis, kui isik ei ole toime pannud uut kuritegu ja teda ei ole antud kohtu alla

§ 53lg 1 p-s 2 märgitud tähtaja jooksul.

Juhul kui isik on viimatinimetatud tähtaja jooksul kohtu alla antud, osutub tema suhtes leebemaks ja kuulub kohaldamisele KarS § 81 lg 1 p 1, lg 6 kuna võrreldes varasema regulatsiooniga sisaldub neis põhimõte, et isikut ei või süüdi mõista ega karistada, kui selle kuriteo asjas ei ole kümne aasta jooksul tehtud ühtegi menetlustoimingut. KarS § 81 lõike 5 sätestab, et kuriteo aegumine katkeb kriminaalmenetluses järgmiste menetlustoimingute tegemisega: kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamisega või tema vara või rahapesu objektiks oleva vara arestimisega, süüdistatava kohtu alla andmisega, kohtuliku arutamise edasilükkamisega süüdistatava ilmumata jäämise korral, kohtulikul arutamisel süüdistatava ülekuulamisega, kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määramisega. Nii katkestas iga menetlustoiming kuriteo aegumise ning aegumistähtaeg hakkas iga menetlustoimingu tegemisega uuesti algusest kulgema. Seega tuleneb KarS § 81 lg 1 p-st 2 ja lg-st 5, et juhul kui esimese kuriteo toimepanemise järel kümne aasta jooksul ühtegi eelpool mainitud menetlustoimingut ei tehta ning selle teo toime pannud isik ei pane toime uut kuritegu, aegub kuritegu kümne aastaga, kui aga menetlustoiminguid on teostatud, siis viie aasta möödumisel viimasest menetlustoimingust. Vjatseslav Sokolovi puhul viimane menetlustoiming oligi tema tagaotsitavaks kuulutamine 18.05.1995.a. Vastavalt

53 lg 3 aegumine peatus, kui kuriteo toimepannud isik ennast uurimise või kohtu eest varjab. Seega tänaseks on möödunud Vjatseslav Sokolovi teo osas aegumistähtaeg nii teo toimepanemise ajal kehtinud

§ 53lg 1 p 2 kui ka hetkel kehtiva Kar

S § 81 lg 1 p 2 ja lg 5 järgi, isegi juhul, kui oleks tehtud muid menetlustoiminguid, mis oleks aegumise katkestanud. Kuritegu oli toime pandud 1992.a, seega tänaseks on sellest möödunud rohkem kui viisteist aastat. Isikut ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud 10 aastat esimese astme kuriteo toimepanemisest. Vastavalt KrMK §-le 5 lg 1 p 3 kriminaalmenetlust ei alustata ja kriminaalmenetlus lõpetatakse, kui aegumistähtaeg on möödunud. KrMK § 220 lg 1 näeb ette, et kui kohtulikul arutamisel ilmnevad kriminaalmenetluse koodeksi §-s 5 lg 1 p 3, 4, 5, 7, 8, 9 ettenähtud alused, lõpetab kohus põhistatud määrusega menetluse. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. Kaitsjatasud summas 1814,25 krooni tuleb jätta riigi kanda. Violetta Kõvask Kohtunik