4-08-3905\15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-08-3905 Otsuse kuupäev

1. november 2008 Kuressaare Kohtunik Külli Mõlder Kohtuasi Raivo Õige kaebus Lääne PP Pärnu politseiosakonna
2. aprilli 2008.a. otsusele nr. 2230,08,000719 Raivo Õige LS § 7435 järgi kvalifitseeritavas väärteos Kaebuse esitaja Raivo Õige Asja läbivaatamise kuupäev 14.november 2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Raivo Õige ( isikukood 35605260011) Kohtuvälise menetleja Pärnu Politseiosakonna korrakaitsetalituse esindaja Anna-Kristiina Tomson Resolutsioon Rahuldada kaebus. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna
3. aprilli 2008.a. otsus nr. 2230,08,000719 , ja lõpetada menetlus Raivo Õige LS § 74 35 järgi kvalifitseeritavas väärteos otstarbekuse kaalutlusel. Lõpposa kuulutatud
4. novembril 2008 Kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav
5. novembril 2008 Kuressaare kohtumaja kantseleis (Lossi 2, Kuressaare). Kohtuotsusele võivad pooled esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule sama Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu teatades hiljemalt seitsme päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa teatavakstegemisest kirjalikult oma soovist kasutada kassatsiooniõigust ja esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates päevast mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav . Kassatsiooniõigus on kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel. Edasikaebamise kord Asjaolud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse
6. aprilli 2008.a. otsusega mõisteti Raivo Õige süüdi LS § 74 35 lg. 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos. Karistusena määrati talle rahatrahv 10 trahviühikut, s.o. 600 krooni . Vastavalt otsusele seisnes Raivo Õige süü selles, et tema
7. märtsil 2008 kell 14.31 Pärnu linnas, Akadeemia tänaval, juhtis mootorsõidukit olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused Raivo Õige vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse. Kaebuse esitaja leiab, et tema esitatud vastulause ja tõendid on otsuse tegemisel jäetud arvestamata. Liikluseeskirja § 69 p. 2 alusel soovib kaebuse esitaja, et otsuse tegemisel võetaks arvesse tema tervislikku seisundit. Kaebuse esitaja palub otsuse tühistada. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja põhjendused Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et isik, kes juhib mootorsõidukit ilma nõuetekohaselt kinnitatud turvavööta, seab ennast üliohtlikku olukorda ning see näitab tema suhtumist ühiskonda, kus iga päev kaotab keegi liikluses elu. Mootorsõiduki juhina pidi menetlusalune isik olema teadlik kehtivast seadusandlusest, et mootorsõiduki juhtimise eest turvanõudeid rikkudes võidakse karistada rahatrahviga kuni 350 trahviühikut ehk siis 3000 krooni. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole menetlusaluse isiku poolt esitatud tõenditega tõendatud, et isikul on mootorsõiduki turvavarustuse kasutamine keelatud. Ka ei kinnita seda ekspertiis. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asjas kogutud tõenditega, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja Raivo Õige, juhtides
9. 2008 Pärnu linnas mootorsõidukit nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga, rikkus Liikluseeskirja (LE) § 68 p. 5 pannes sellega toime LS § 74 35 lg. 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Küsimus on, kas menetlusalusel isikul esineb haigusseisund, mis Liikluseeskirja § 69 p. 2 kohaselt lubab tal juhtida mootorsõidukit kinnitamata turvavööta. See tähendab, kas on olemas asjaolud, mis välistaksid menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel. Esitatud arstliku ekspertiisi otsuse nr. 315504 /t.l. 4/ kohaselt esineb menetlusalusel isikul parema alajäseme keskmise raskusega funktsioonihäire, mille põhjuseks on läbi tehtud trauma parema reieluu fraktuuri ja istmikunärvi kahjustusega. Kohtu määratud ekspertiisi tulemusena koostatud akti nr. 57 /t.l. 19/ kohaselt esineb menetlusalusel isikul 1997.a. liiklusavariis saadud vigastuste (parema istmikuluu ja parema puusanapa murru) püsitagajärjena parema istmikunärvi ja selle harude kahjustus, mistõttu esinevad nahatundlikkuse häired ja mõõdukas nõrkus paremas alajäsemes, millele lisanduvad subjektiivsed kaebused valule ja ebamugavustundele. Sellised kaebused võivad uuritava sõnul tekkida pikemaajalisel ühes ja samas asendis viibimisel (s.h. sõidukiroolis istumisel) ning vähenevad kehaasendi muutumisel. Ekspert on leidnud, et uuritava terviseseisundit ei saa pidada vastunäidustuseks mootorsõidukis turvavarustuse kasutamisel (s.h. turvavöö). Menetlusaluse isiku enda seletuse kohaselt põhjustab turvavöö kasutamine tal parema jala tundetust, mistõttu on ta enda arvates hoopis ohtlikum kinnitatud turvavööga, sest ei suuda valitseda paremat jalga. Turvavööd saab ta kasutada vaid nii, et kinnitab selle käsipiduri hoova külge, et see ei suruks vigastatud jalale, mis tegelikult ei ole ohutu. Ka arstlik ekspertiis on märkinud ära subjektiivsed kaebused valule ja ebamugavustundele, mis kohtu hinnangul ei ole tegelikult mõõdetavad ja mida saab hinnata vaid inimene ise. Seetõttu ei saa ekspert anda ka objektiivset hinnangut isikule turvavöö kasutamisega tekkida võivatest vaevustest. Valu kui selline ei ole mõõdetav. Isikut ei ole uuritud konkreetses situatsioonis(istumas sõidukis, kinnitatud turvavööga), mistõttu ei saa eksperthinnangut pidada põhjendatuks osas, milles leitakse, et isikul ei ole vastunäidustusi turvavöö kasutamisel. Kohus peab usaldusväärseks menetlusaluse isiku ütlusi selle kohta, et turvavöö nõuetekohane kasutamine ei ole tema poolt seoses parema jala vigastusega võimalik. Kohus on seisukohal, et antud juhul esineb menetlusalusel isikul selline haigusseisund , mis sisuliselt vastab LE § 69 p. 2 sätestatule. Kuna selle esinemine ei ole esitatud tõenditega üheselt tõendatud, peab kohus võimalikuks lõpetada menetluse väärteoasjas otstarbekuse kaalutlusel Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg. 1 p. 1 alusel. Väärteomenetluse seadustik ei anna küll menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS § 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse (Riigikohtu
11. 2007.a. otsus väärteoasjas nr. 3-1-1-9-07). Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü väike, sest tema tegevus ei olnud suunatud õiguserikkumise toimepanemisele. Pigem püüdis ta vältida liiklusohtlikku olukorda. Proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt oleks karistuse kohaldamine teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS § 30 lg. 1 p. 1, 132 p.3, 133-135,
12. Külli Mõlder Kohtunik /allkiri/