Kriminaalasi 1-08-16409
(082440101411)14.01.2009, Kohtla-Järvel KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu läbi vaadanud kohtusse lühimenetluses saabunud kriminaalasja materjalid Jüri Massalovi süüdituses KarS §199 lg 2 p 7,8 – 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4,7,8 alusel Tegi kindlaks: Jüri Massalovile on süüdistus kokkuvõtlikult esitatud selles: tema, 13.04.2008 kella 17.00 paiku Ida-Virumaal XXX püüdis varastada tali kuivatist luku lõhkumise teel 29 kasti montaaživahu ballooni, maksumusega 24360, luku lõhkumisega tekitatud kahju 750 krooni. Seega, Jüri Massalov pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, sissetungimise tunnusega, ehk KarS § 199 lg 2 p 7,8 – 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo. Peale selle, 25.11.2007 Kohtla-Järvel, XXX asuva maja juures varastas autolt BMW xxx 4 ilukilpi ja torkas läbi 2 rehvi, tekitades kannatanule L. B kahju summale 3000 krooni. Peale selle, 13.07.2007 Kohtla-Järvel, xxx asuvas suvemajast varastas aknaklaasi lõhkumise teel metallesemeid ( gaasipliidi osi ja metallnõusid), tekitades N. M kahju summale 3000 krooni. Seega, Jüri Massalov pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, sissetungimise ja korduvuse tunnusega, ehk KarS § 199 lg 2 p 4,7,8järgi ettenähtud kuriteo. Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab kohus, et ei saa nõustuda antud kriminaalasja arutamisega lühimenetluses ja kriminaalasi tuleb prokuratuurile tagastada KrMS § 235-1 lg 1 p 3 näidatud alusel. Kohus on arvamusel, et antud kriminaalasja on pealiskaudselt uuritud, selgitamata jäetud süüdistuse seisukohalt tähtsad asjaolud ning isikule esitatud süüdistus ei vasta kriminaalasja materjalidele. Sellest tulenevalt on kriminaalasjas koostatud süüdistusakt puudulik ja selle alusel ei saa kohus isikut kohtu alla anda. Esiteks, isikule on esitatud süüdistus varguse katses ja eraldi lõpuleviidud 2 varguses. Süüdistuse tekstist ei nähtu, et varguse katse või lõpule viidud katse oleks toime pandud isikute grupi poolt. Samal ajal isiku tegude kvalifitseerimisel mõlemal juhul on kvalifitseeritava tunnusena märgitud kuriteo toimepanemine grupi poolt. Kas tegemist on veaga kvalifikatsioonis või süüdistuse tekstis, ei ole kohtule teada ja sel juhul on tegemist puuduliku süüdistusega. Teiseks, J. Massalovile on süüdistus esitatud varguse katse toimepanemine ( kannatanu A. R). Samal ajal, kriminaaltoimikust lk 95-96 nähtub, et kriminaalmenetlus oli J. Massalovi suhtes osaliselt lõpetatud KrMS § 203 näidatud alusel just sama episoodi kohta. Kohus ei ole tuvastanud, et antud kriminaalmenetlus oleks prokuröri määrusega KrMS § 203 lg 6 alusel uuendatud ( kohus ei näeks ka põhjust menetluse uuendamiseks, kuigi selline õigus prokuröril on olemas). Lõpetamise määrusel on kriminaalasjas tehtud lahendi tähendus, ja kui menetleja soovib jätkata kriminaalmenetlust varguse katses, pole see võimalik ilma menetluse seadusliku uuendamiseta KrMS § 203 lg 6 alusel. Kolmandaks, kannatanud L. B ja N.M ei ole isegi üle kuulatud selle kohta, kas nad soovivad esitada J. Massalovi vastu tsiviilhagi ja millega nad hagusummat põhjendada võivad. Kannatanute poolt uurijale teatatud kahjusummad ja tsiviilhagi esitamine on kaks erinevat tegu. Tsiviilhagi esitamine on kannatanu õigus ja kui see on selgelt ja arusaadavalt esitatud, siis hagi põhjendamine on kannatanu kohustus. Kohus tuletab prokuratuurile uuesti ja jälle meelde, et lühimenetluses ei ole kohtuistungil võimalik uusi tõendeid esitada, muuhulgas ka tsiviilhagi põhjendamise osas. Neljandaks. Ülekuulatud kahtlustatav selgitas, et rehvide läbitorkamist ta ei tunnista lk 40 (25.11.2007 episood). Toimikuga tutvunud, et leidnud ka kohus tõendeid, et rehvide läbitorkamine oleks J. Massalovi tegu. Kannatanu lk 2-3 teatab ülekuulamisel, et kahju 3000 krooni, kaasa arvatud läbitorgatud rehvid. Milline on 4 ilukilpi maksumus, menetleja välja selgitanud ei ole. See peab olema välja selgitatud. Kahtlustatava korduval ülekuulamisel tuleks välja selgitada, millise kahju summaga on ta nõus ja kas ta tunnistab tsiviilhagi täielikult, osaliselt või ei tunnista ( kui hagi saab kannatanu poolt esitatud). Samuti 13.04.2007 episoodis ei ole kahtlustatava ülekuulamisel lk 45 välja selgitatud, kas ta on kahju summaga 3000 krooni nõus, kui ei ole siis millised on tema argumendid. Viimaseks. Tuleb juhtida tähelepanu ka sellele, et kui täiendaval uurimisel selgub, et tõendatud kahju summa ühe varguse kohta on 1000 kroonile lähedane, siis sel juhul tuleb kahju summat tuvastada eriti täpselt ja hoolikalt, sest alla tuhande kroonise kahjuga vargus ei ole kvalifitseeritav kuriteona vaid väärteona (välja arvatud, kui tegemist süstemaatiliste vargustega, kaks vargust aga süsteemi, kohtu arvates, ei moodusta). Juhindudes KrMS § 235-1 lg 1 p 3 kohus M Ä Ä R A S: Kriminaalasi Jüri Massalovi süüdistuses KarS §199 lg 2 p 7,8 – 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4,7,8 alusel tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile kohtu lühimenetlusega mittenõustumise tõttu. Määris on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse koopiad saata süüdistatavale ja kaitsja S. Politševile. Kohtunik Inna Kirsipuu