4-08-9002\1

4-08-9002 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-9002 (2317,08,007893) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Jevgeni Sijanov (ik: 38209290275, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON
3. Jevgeni Sijanov süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 15 (viisteist) päeva.
4. Jevgeni Sijanovile määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas ja arest peab olema ära kantud hiljemalt 02.02.
5. Juhul, kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku karistuse ärakandmisele toimetamisest.
6. Jevgeni Sijanovilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Jevgeni Sijanov, 4-08-9002, joobe tuvastamine“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest, so 11.12.
8. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 09.08.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1045816 selles, et 09.08.2008 peeti Nepi 3 maja taga kinni Jevgeni Sijanin, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 3318/94 tuvastati menetlusalusel isikul joove fentanüülist ja amfetamiinist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli märkis menetlusalune isik, et täna tarvitas amfetamiini. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse allkirja vastu kätte saanud 18.11.
9. Seega on menetlusalune isik teadlik menetletava väärteoasja arutamise ajast ja kohast piisava ajavaruga ning kohus peab võimalikuks asja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta, kuivõrd menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole esitanud taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest ning arest peaks olema ära kantud huljemalt 02.02.
10. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud erinevaliigiliste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvide ja arestidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek ning võimalus ja soov trahvi tasuda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada, sest trahvid jäetakse tasumata, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt arestiga karistatud, kuid käesolevas väärteoasjas on menetlusalusele isikule inkrimineeritud vaid üks väärtegu, mistõttu peab kohus võimalikuks määrata aresti lühemaajalisena. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik