lg 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi esimest osa tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju Politseiosakonna vanemkonstaabel R Farfutdinov koostas 02.05.2008.a. väärteoprotokolli AB 981532 Dmitri Bardakovile selle kohta, et tema 02.05.2008.a. kell 02.10 Maardus, Kroodi teel suunaga Keemikute tn poole juhtis mootorsõidukit xxx, reg. märgiga xxx, olles alkoholijoobes. Kirjeldatud tegevusega rikkus Dmitri Bardakov Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissar O Lodeikin karistas Dmitri Bardakovi 26.05.2008.a. väärteoasjas nr. 2376,08,003607 tehtud otsusega nimetatud väärteo toimepanemise eest
lg 1 alusel rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, s.o summas 12 600 krooni ning LS § 7419 lg 2 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 5 kuuks. Dmitri Bardakovi kaitsja, vandeadvokaadi abi, K Suvalova esitas eelpool nimetatud otsusele kaebuse, milles palub tühistada otsuse osaliselt karistuse mõistmises osas, vähendades rahatrahvi suuurust ning mitte kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Kaebuse kohaselt ei ole mõistetud rahatrahv kaebuse esitajale jõukohane, juhtimisõiguse äravõtmine ei ole antud juhul vajalik ning ebaproportsionaalselt piirab kaebaja õigusi. Menetleja on jätnud alusetult tähelepanuta Dmitri Bardakovi kahetsuse. Kaebaja töötab taksojuhina. Tööandja iseloomustab kaebajat positiivselt ning palub jätta kohaldamata lisakaristuse. Kaebuse kohaselt on Dmitri Bardakovil kanda korterilaen ning juhul, kui kaebajalt võetakse ära juhtimisõigus, jääb ta tööta ega saa tasuda laenumakseid. Dmitri Bardakov jäi kohtus oma kaebuse juurde ning andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ta ei eita, et pani toime rikkumise. Kahetseb juhtunut. Rikkumise õhtul viibis sünnipäeval, kus jõi šampust. Enne möödus 3-4 tundi, kui istus autorooli. Autot juhtima asudes oli kindel, et on täiesti kaine. See on esimene selline rikkumine, tema töö on seotud auto juhtimisega, seepärast ostis endale nüüd alkomeetri. Õpib tasulises kõrgkoolis. Maksab korteriliisingut. Sissetulek on umbes 8000 krooni. Ülalpeetavaid ei ole. Taksojuhina töötab alates 2006. aastast. 2 Kaitsja palub vaidlustatud otsus osaliselt tühistada, juhtimisõigus kaebajale alles jätta. Kaebajale mõistetud rahatrahv on ka väga range karistus. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu. Tehtud on õige otsus, lisakaristust on vaja kohaldada, kuivõrd varasemad karistused ei ole mõjunud. Peale käesolevat rikkumist on kaebaja veel toime pannud 2 uut rikkumist. Isegi juhtumisõiguse ära võtmine ei ole kaebajat pannud seadusekuulekalt käituma. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, kaitsja seisukohad ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Kaebuse esitanud isik ei ole vaidlustanud otsust sisuliselt. Isik tunnistab, et rikkus liikluseeskirju. Asus autot juhtima, kuna arvas, et on kaine. Šampuse joomise ja sõidu alustamise vahe oli 3-4 tundi. Kaebuse esitaja vaidlustab talle lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks ning rahatrahvi suurust. Tulenevalt
Sama seaduse kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
lg 6 alusel toimub joobeseisundi tuvastamine, joobeastme määramine ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamine Vabariigi Valitsuse 02.aprilli 2001.a. määrusega nr 120 kehtestatud Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra (edaspidi Joobeseisundi tuvastamise kord) kohaselt. Joobeseisundi tuvastamise korra § 3 kohaselt võivad joobeseisundit tuvastada ametiisik ja arst. 02.05.2008.a tuvastati rikkumise paigas seadmega Envitec A 104519 kaebuse esitajal alkoholijoove 0,36 mg/l. Isik nõustus nimetatud tulemusega ning loobus, kinnitades seda oma allkirjaga, joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest. Kuna menetlusaluse isiku alkoholijoove tuvastati Joobeseisundi tuvastamise korra § 4 lg 1 mõttes sündmuskohal, siis puudus politseiametnikel vajadus toimetada Dmitri Bardakov joobe meditsiiniliseks tuvastamiseks tervishoiuasutusse. Tõendamist on leidnud nii kaebaja poolt kohtuistungil antud ütlustega (tlk 39, 40), kohtuvälises menetluses antud ütlustega 02.05.2008.a. (tlk 30), kui ka alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tlk 31) ja vastulausega (tlk 33), et kaebuse esitaja tarvitas enne sõiduki rooli istumist koosviibimisel alkoholi ning Dmitri Bardakovi sõiduki kinnipidamise ajal 02.05.2008.a. esines tal alkoholijoove. Tema poolt sõiduki Xxx, reg. märgiga xxx, juhtimise fakti kinnitab lisaks kaebajapoolsele omaksvõtule (tlk 30,33,39,40) ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tlk 29). Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et Dmitri Bardakovile süüksarvatud tegu, liikluseeskirja § 76 p 1 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 järgi, kui mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.
lg 1 sanktsioon näeb ette, et joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistuse mõistmisel peab arvestama eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi kaebuse esitaja käitumises puuduvad. 3 Kohtuväline menetleja on jätnud karistuse mõistmisel arvestamata kaebuse esitaja kahetsusega, mida Dmitri Bardakov on väljendanud kohtuvälises menetluses (tlk 30,33). Kahetsusega arvestamata jätmist on menetleja ka karistamisotsuses põhjendanud vastavalt VTMS § 74 lg 1 p 8. Seega ei nõustu kohus kaebuse esitaja kaitsja seisukohaga, et kohtuväline menetleja on jätnud alusetult arvestamata kaebaja poolse kahetsusega. Kaebuse esitaja taotleb rahatrahvi suuruse vähendamist. Kaebajale määratud rahatrahvi suuruse otsustamisel arvestab kohus karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, teo ühiskonnaohtlikkust ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina ja ka õiguskorra kaitsmise huvides ei saa jätta liiklejatele muljet ühiskonna kergekäelisest suhtumisest mootorsõiduki juhtimisse joobeseisundis, mis võib kaasa tuua fataalseid tagajärgi juhile endale ning lisaks ka paljudele kaasliiklejatele. Kuna kohtule esitatud materjalidest (tlk 36,37) nähtuvalt on Dmitri Bardakov ka varem liiklusalaseid väärtegusid toime pannud ning selle eest karistatud rahatrahvidega, siis otsuse tegija poolt kaebuse esitaja karistamine LS § 7419 lg 1 järgi üle keskmise trahvisuuruses, mida seadus kõnealuse rikkumise puhul ette näeb, on igati põhjendatud, kuivõrd isik ei ole teinud vastavaid järeldusi varasematest karistustest ega ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kuna tõendamist on leidnud, et Dmitri Bardakov on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks rahatrahvi suuruses osas. Kuigi kaebuse esitajal on pretensioone rahalise karistuse suuruse osas ning palub selle suurust vähendada, siis kohus, tuginedes eelpool öeldule, jätab rahatrahvi suuruse samaks, kuid arvestades asjaolu, et kaebuse esitajal on kanda korterilaen (tlk 6-16), määrab rahatrahvi tasumise osade kaupa 10 kuu jooksul. Samuti on määratud rahatrahvi tasumine ositi põhjendatud asjaoluga, et isiku suhtes kohaldatakse lisakaristust, mis mõjutab tema igapäeva töid ja tegemisi ning nõuab elukorralduse muutmist ja võib mõju avaldada ka kaebuse esitaja majanduslikule olukorrale. Lisakaristuse kohaldamise osas jõudis kohus alljärgnevale seisukohale.
lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine antud juhul põhjendatud. Kaebuses esitaja ei eita oma varasemaid karistusi liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, väites, et kõik trahvid on tal tasutud (tlk 39) ja ka väärteoasja materjalidest (tlk 36,37) nähtub, et isikul on kehtivad karistused 25.08.2007.a. rikkumise eest LS § 7415 järgi, 07.02.2008.a. LS § 7422 lg 1 järgi, 08.03.2003.a. LS § 7422 lg 2 järgi ja 04.04.2008.a. LKindlS § 661 lg 1 järgi. Seega on enne käesolevas asjas vaidlustatud rikkumist isikul kokku 4 kehtivat karistust, kõik liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, mis tähendab, et Dmitri Bardakov ei ole eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning õiguskorra kaitsmise huvides on lisaks põhikaristusele vajalik ka lisakaristuse kohaldamine. Olles 02.05.2008.a. juhtinud sõidukit joobeseisundis, pani ta 2,5 kuud hiljem, s.o 19.07.2008.a., uuesti toime liiklusalase väärteo LS § 7422 lg 1 järgi ning 22.08.2008.a. uue väärteo LS § 7435 lg 1 järgi. Seega on liiklusalaste väärtegude toimepanek muutunud Dmitri Bardakovile elustiiliks. Kaebuse esitaja on tasunud talle varasemalt määratud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest, kuid tema käitumisest järeldab kohus, et rahatrahvid ei ole avaldanud Dmitri Bardakovile soovitud mõju. Arvestades, et kaebaja paneb jätkuvalt toime liiklusalaseid väärtegusid ja sellise käitumisega näitab kaebaja hoolimatut suhtumist varasematesse karistustesse, mis ei ole avaldanud soovitud tulemust, siis tuleb karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades KarS § 50 lg 1 p 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaksid kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Väide, et kaebuse esitaja vajab juhtimisõigust oma tööülesannete täitmiseks ning sissetuleku saamiseks (tlk 2,3,39,40), ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamiseks lisakaristuse kohaldamise osas. Kaebuse esitaja sõnu ning esitatud tööandaja soovituskirja (tlk 5) uskudes 4 võib küll väita, et kaebuse esitajal on vajalik juhtimisõigus töö tegemiseks, kuid antud asjaolud olid Dmitri Bardakovil teada ka rikkumise toimepanemise ajal. Isiku väitel töötab ta taksojuhina alates 2006.aastast. (tlk 40), seda enam oleks kaebuse esitaja pidanud jälgima oma liiklusalast käitumist, kuivõrd isiku igapäevane töö on seotud sõiduki juhtimisega. Dmitri Bardakov on küll oma rikkumist tunnistanud ja väljendanud kahetsust, kuid ainuüksi sellele asjaolule toetudes ei ole lisakaristuse tühistamine põhjendatud. Dmitri Bardakov peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama oma teo keelatusest. Rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab kaebuse esitaja ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on veendunud, et turvalisus liikluses kaalub üles kaebuses toodud seisukohad lisakaristuse mittekohaldamiseks. Lähtudes teo ohtlikkusest on kohtuväline menetleja kohaldanud kaebuse esitajale põhjendatud ja seadusliku karistuse lisakaristuse kohaldamise näol. Küll peab aga kohus vajalikuks muuta lisakaristuse pikkust. Kohus võtab arvesse isiku kahetsust, mida ta on kogu väärteomenetluse vältel selgesõnaliselt väljendanud (tlk 30,33,40) ning arvestab asjaoluga, et sõiduki juhtimist alkoholijoobes ei ole Dmitri Bardakov kordagi eitanud. Kohus usub, et isik on teinud edaspidiseks õiged järeldused. Kuna kaebuse esitaja ei ole varem sõidukit joobes juhtinud ning käesoleval juhul kohaldatakse kaebuse esitaja suhtes lisakaristust esmakordselt, siis kohus leiab õige olevat rakendada lisakaristust miinimummääras. Kohus tühistab vaidlustatud otsuse lisakaristuse mõistmise osas ning vähendab juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuni. Aulike Salo Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.