1-08-2791 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht
- detsember 2008.a.,Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Meelika Aava, Igor Amann Sekretär Tatjana Derkatš Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 20.05.2008.a. kohtuotsus Hans Kivikas´e süüdistuses Apellant süüdistatava Hans Kivikase kaitsja adv. Andres Simson Prokurör Kaido Tuulemäe Kaitsja adv. Andres Simson RESOLUTSIOON tühistada Pärnu Maakohtu 20.05.2008.a. kohtuotsus Hans Kivikase süüdimõistmises ja karistamises KarS § 263 lg 1 järgi ning teha uus kohtuotsus, millega tunnistada Hans Kivikas süüdi KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 90 päevamäära ulatuses s.o. summas 4500 krooni. KrMS § 238 lg 2 kohaselt lugeda sellest karistusest ärakandmisele kuuluvaks 3000 krooni. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. 1 EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik Hans KIVIKAS, sünd. 12.03.1949.a., Eesti kodanik, kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx, tunnistati süüdi avaliku korra vägivallaga rikkumises KarS § 263 p 1 järgi ja karistati rahalise karistusega 150 päevamäära s.o. 7500 krooni. Seda vähendati 1/3 võrra, kuna kriminaalasja arutati lühimenetlusena. Karistusest kandmisele kuuluvaks loeti rahaline karistus 5000 krooni. Maakohtu otsuse kohaselt K. P.i majahoidjana ja katlakütjana töötanud H.Kivikas 21.11.2007.a. kella 10.40 ajal kooli
- klassi klassiruumis õpilaste juuresolekul, olles saanud õpilaselt M. M. vastuse, et tema lõhkus enda klassis töölaua, lõi M. M. lahtise käega vastu pead kukla piirkonda. Apellatsioon ja taotluse sisu Kaitsja taotleb apellatsioonis kohtuotsuse tühistamist õigeksmõistmist tema teos kuriteokoosseisu puudumise tõttu. ja H.Kivikase Kaitsja ei vaidlusta kannatanu löömist kohtu poolt kindlakstehtud asjaoludel ja tema arvates pidanuks süüdistatav isiku korralekutsumiseks „valima teistsugused vahendid“. Samas leiab ta, et igasugune tervisekahjustusteta füüsilise valu tekitamine (valus käepigistus, liigtugev mats õlale, näpistamine) ei saa kvalifitseeruda kuriteona. Käesoleval juhul oli tegemist mitte niivõrd löömisega kui laksuga vastu kaela, tõendid tervisekahjustuste põhjustamisest puuduvad. Ka puudus käesoleval juhul tahtlus rikkuda avalikku korda, süüdistatav ülereageeris kooli vara rikkumisele, tegemist oli puhtal kujul isikliku emotsiooni realiseerimisega koolis „teada-tuntud vandaali“ käitumisele. 2 Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohtu kolleegium leiab, et kõnesolevale hinnangut andes kohaldas maakohus ebaõiget materiaalõigust, sellest tulenevalt tuleb apelleeritud kohtuotsus KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel tühistada ja teha uus otsus. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav eelpoolnimetatud kooli töötajana peab muuhulgas vastutama kooli inventari korrasoleku ja parandamise eest, seetõttu on mõistetav selles tegevusvaldkonnas tema nõudlikkus teiste isikute suhtes. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kannatanu M. M. tunnistas süüdistatavale H.Kivikasele, et nimelt tema oli rikkunud kooli vara, mispeale süüdistatav lõi kannatanule lahtise käega vastu kukalt, peale punetuse löögist mingeid nähtavaid tervisehäireid ei tekitatud. Löömine on vägivald KarS § 121 tähenduses. Kriminaalasi arutati kohtueelsel menetlusel kogutud tõendite alusel. Kohtueelsel uurimisel on antud ütluseid, et kannatanu M. M. oli pidevalt kodutöö tegemata, ka tundides ta kaasa ei töötanud, pidevalt segas tundi, ei täitnud õpetaja korraldusi, karjus õpetajatele vastu. Talle oli korduvalt tehtud märkuseid kooli inventari rikkumise eest, ka arutuseloleva reageeringu esile kutsunud augu uuristas ta koolipinki tunni ajal. Maakohus on õigesti märkinud kohtuotsuses, et KarS § 263 järgne kaitstav õigushüve on avalik kord ja vägivalla kasutamine ei vasta tavadele, headele kommetele ega normidele. Samuti on põhjendatud hinnang, et süüdistataval ei olnud vajadust lüüa kannatanut pähe, kannatanu korrale kutsumiseks oleks olnud võimalik kasutada teisi meetmeid. Maakohus jättis aga ringkonnakohtu arvates tähelepanuta, et vägivalla kasutamine avalikus kohas iseenesest ei tähenda, et tegu on suunatud avaliku korra või rahu rikkumisele. Headele tavadele, kommetele ega normidele ei vasta ühegi kuriteo toimepanemine. Käesoleval juhul avalik kord või rahu objektiivselt rikutud ei olnud, H.Kivikase poolt M. M. suhtes kasutatud vägivald polnud mingilgi määral suunatud juhuslikult samas ruumis viibinud kannatanu klassikaaslaste rahu või avaliku korra rikkumisele ega ajendatud muust, kui isiklikel motiividel reageeringuna kooli vara rikkunud õpilase varjamatult väljakutsuva käitumise peale. Selliselt said aru ka samas ruumis viibinud õpilased. 3 Neil põhjusil vastab H.Kivikase käitumine kehalisele väärkohtlemisele KarS § 121 tähenduses. Kuna selle kvalifikatsiooni järgne sanktsioon võrreldes maakohtu poolt nimetatud KarS § 263 sanktsiooniga on kergem, tuleb süüdlasele mõista kergem karistus kui tegi seda maakohus. Jüri Paap Meelika Aava Igor Amann 4