Obsah (6)

§ 76§ 75§ 199§ 141§ 64§ 68

Kriminaalasi nr.1-08-15432 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 07. jaanuar 2009.a. Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-15432 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistung

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384 MÄÄRAS: Vabastada Kalle Vilms karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt temale 15.12.2003 Jõgeva Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest tähtajaga 18 kuuks. Määrata Kalle Vilms katseaja kestel Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada Kalle Vilmsi katseaja jooksul järgima

§ 75

lg 1 ja lg 2 ettenähtud kontrollnõudeid: 1.Elama kohtu määratud elukohas xxx 2.Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.3.Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4.Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks 5.Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks.

1. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul.
2. võtma end arvele töötuna ja otsima endale töökoha nelja nädala jooksul peale vabanemisest.
3. mitte suhelda alkoholijoobes või narkootikume tarvitavate ning kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta
4. osalema sotsiaalprogrammides kui kriminaalhooldusametnik pakub. Kalle Vilms vabastada määruse jõustumisel. Edasikaebamise kord. 1 Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 24.11.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalle Vilmsi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kalle Vilms on süüdi tunnistatud 15.12.2003 Jõgeva Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,5,7,8 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 141

lg 2 p6 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustati liitkaristus mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 1 kuu vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg so 10 kuud ja 9 päeva karistusaja hulka, ning lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastat 2 kuud 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 27.11.2003 ja lõpp 07.03.2010 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 27.11.2008. Kinnipidamisasutuses Kalle Vilmsi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkorras on teda karistatud mitmeid kordi. Ta on omandanud vanglas keskhariduse, läbinud aianduse kursused, osalenud sotsiaalprogrammides „Päev lapsega“ ja „Toimetulekuoskused“. Lähedastega suhtleb nii lühiajaliste- kui ka pikaajaliste kokkusaamiste raames. Viru Vanglas viibimise ajal võib kinnipeetava käitumist pidada üldjoontes positiivseks. Konflikte kaaskodanike ega vanglaametnikega suhtlemisel ei ole esinenud. Vabanemisel garanteeritud töökoht. Vabanemisel soovib asuda elama oma vanemate juurde. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Viru vangla taotlust Kalle Vilmsi tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, kuna kinnipeetav on motiveeritud muutuma ning edaspidi seaduskuulekalt elama. Vabanemisel on garanteeritud töökoht OÜ xxx- haljastustöölisena. Kalle Vilms taotleb kohtult tingimisi vangistusest ennetähtaegset vabanemist. Prokurör toetad isiku enne tähtaega vangistusest tingimisi vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et K.Vilms on võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.Vilmsi isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem korduvalt kohtulikult karistatud. Vangistuses viibimise kestel on asunud õppima. Ta omandas põhihariduse ja lõpetas xxx hea õppeedukusega, omandas Rummu Erikutsekoolis abiaedniku eriala. K.Vilms soovib õpitud erialal edasi õppida kõrgkoolis. Tal on garanteeritud töökoht ÖÜ xxx haljastustöölisena. Arvestades K.Vilmsi käitumist vangistuse kandmise ajal ja tema positiivset suhtumist enesetäiendamisse ning soovi edaspidi elada seaduskuulekalt leiab kohus, et K.Vilms on asunud paranemise teele. K.Vilmsil on alaline elukoht ja lähedaste toetus ning tema tugeva tahtejõu abil on võimalik oma soove aiandustalus tegutsemisel ja kunstihuvi arendamisel reaalselt ellu viia. Eeltoodust lähtudes kohus nõustub süüdimõistetu Kalle Vilmsi vabastamisega temale Jõgeva Maakohtu 15.12.2003 kohtumäärusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma 2