← Eesti

1-08-15070/3

Obsah (4)§ 65§ 68§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-08-15070 Määruse tegemise aeg ja koht 08.jaanuaril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Olga Štšeglova, tõlk

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Jõgeva Maakohtu 10.04.2001 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 11 kuud 15 päeva, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 11 kuud 15 päeva vangistust.

§ 68

alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 4 päeva ning kandmisele kuulus 6 aastat 11 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 22.08.2003 ja lõpp 02.08.

  1. Harju Maakohtu 18.04.2008 määrusega vabastati Aleksandr Smirnov karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 02.08.
  2. Aleksandr Smirnov pidi järgima

§ 75

lg 1 p 1-5 järgi ettenähtud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2,4 kohustusteks määrati mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul, asuda tööle või võtta end Tööturuametis arvele 1 kuu jooksul peale vanglast vabanemist, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt sotsiaalprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub. Määrus jõustus 29.04.

  1. Katseaja lõpp on 02.08.
  2. luba taotlemata, osaleda Aleksandr Smirnov selgitas kohtus, et ta tunnistab rikkumise esinemist, kuid palub mitte saata ta karistust kandma. Oma rikkumist ta mõistab hukka ja kahetseb. Ta on leidnud endale tööandjat, kes on nõus võtma ta tööle. Selle kohta alates vebruaarist 2009 peab olema tehtud kolmepoolne leping (tööotsija, Tööturuamet ja tööandja). Kaitsja toetas kaitsealust. Kaitsja avaldas, et tema kaitsealune ei vääri vanglasse tagasisaatmist, sest tema käitumine on ilmselt muutunud paremuse poole. Peale vabanemist võttis ta ennast arvele Tööturuametis, otsis aktiivselt tööd, omandas keevitaja eriala ja ise leidis endale tööandjat, kes on nõus võtma ta tööle alates veebruarist
  3. Prokurör avaldas, et kriminaalhooldusametniku taotlus formaalses mõttes on õige ja põhjendatud. Süüdimõistetu rikkus Harju Maakohtu määrusega pandud kohustust, kohustuse rikkumise tagajärjed olid isikule eelnevalt lahti selgitatud ja ta ise tunnistab, et on rikkumises süüdi. Tegemist on siiski pisirikkumisega ja määratud trahv on tasutud. Kuid probleemile tuleb läheneda laiemalt. Tuleb nõustuda, et A. Smirnov ei ole selline kriminaalhooldusalune, kes vääriks vanglasse tagasisaatmist. Võib kaaluda esitatud taotluse rahuldamata jätmist ja A. Smirnovi vanglasse karistust kandma mittesaatmist. Sellega annab riik isikule viimase võimaluse. Uue rikkumise juhul on A. Smirnovil koht vanglas tagatud. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud prokuröri ja kaitsja, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus põhineb seadusel ja on põhjendatud, kuid rahuldamisele ei kuulu. Materjalidest nähtub, et 30.04.2008 tehti süüdimõistetule teatavaks kriminaalhooldusaluse kohustused ja õigused. Kiirmenetluse otsusest lk 20-21 nähtub, et 27.09.2008 Aleksandr Smirnov lamas alkoholijoobes sõiduteel, millega takistas sõidukeid. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist lk 22 on näha, et isik tunnistab, et jõi ära umbes 0,5 liitrit viina ja rikkumisega oli nõus. Protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta lk 23 nähtub, et 28.09.2008 kell 00.10 Vabaduse 5 Narva politseiosakonnas oli kontrollitud A.Smirnovi joobeseisundit, kasutati indikaatorvahendit ALCOQUANT A102486, tulemus oli 1,21 mg/l- mis on alkoholijoove. Aleksandr Smirnovi seletusest lk 19 nähtub, et 27.09.2008 tõepoolest jõi natukene koolivennaga kohtumise puhul, keda ta polnud 20 aastat näinud. Rahatrahvi tasus kohe ära. Ettekandest nähtub, et Aleksandr Smirnov on käinud korralikult hilinemisteta registreerimisel (lk 12). Samuti on arvel alates 30.04.2008 Tööturuametis, võtab osa projektist mis on suunatud vanglast vabanenutele ning otsib aktiivselt tööd. Samas tunnistab ka oma rikkumisi ja kahetseb tehtut. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt võiks jätkata kriminaalhooldust Aleksandr Smirnoviga, mis annab võimaluse hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks ning samas annab talle võimaluse tõestada enda soovi elada seadusekuulekalt.

§ 76

lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Kuigi

§ 76

lg 5 ei anna teist võimalust, kui süüdimõistetu vanglasse saata.

§ 76

kohaldamise eesmärgiks mitte täita vanglate kohti igasuguste pisirikkumiste pärast, vaid anda vanglast vabanenud isikutele võimalus elada seadusekuulekalt ja parandada oma käitumist kriminaalhooldaja kontrolli all. Kohtunik kasutab talle seadusega antud üldist kaalutlusõigust. Eelnimetatud kohustuse ühekordne mittetäitmine ei ole nii tõsine ja sellele võiks reageerida kergemal viisil. Samuti on süüdimõistetu oma teost aru saanud ja kahetseb. Rahatrahv 600 krooni on tasutud. Kriminaalhooldaja arvamusel kulgeb katseaeg rahuldavalt ja A.Smirnovi suhtes võiks kriminaalhooldus jätkuda. Kohtule esitas A. Smirnov tunnistuse, et alates 01.08.2008 kuni 24.10.2008 on ta läbinud koolituse keevitaja erialal. Samuti on esitatud individuaalne tööotsimiskava, millest nähtub, et isik näitab aktiivsust töö leidmisel. Selle pinnal tuleb kohus järeldusele, et asetleidnud kohtu määratud kohustuse rikkumine oli üksik ja kergema laadi ülesastumine, mille puhul isiku saatmine vanglasse ei saa olla kuidagi mõistlikult põhjendatud. Antud juhul leiab kohtunik, et hoolimata sellest, et erakorraline ettekanne põhineb seadusel, kuid selles sisalduva taotluse rahuldamine poleks otstarbekohane. Juhindudes KrMS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Heli Lebedeva taotlus süüdimõistetu Aleksandr Smirnovile Ida-Viru Maakohtu 29.08.2003 kohtuotsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 18.04.2008 kohtumääruse alusel määratud karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Määruse koopia saata Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Inna Kirsipuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.