1-07-16348\9

1-07-16348 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2008.aTallinn Kriminaalasja nuxxxer 1-07-16348 (07221000108 Kohtunik Rahvakohtunikud Katrin Puhkason Lea Raus ja Aveli Aal-Tjurin Sekretär Thea Tikenberg Ringkonnaprokurör Taavi Pern Kriminaalasi Erkki Lomp´1 süüdistuses KarS § 184 lg 1 üldmenetluses ERKKI LOMPI süüdistatakse selles, et tema omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult 75,81 grammi GHB-d sisaldavat vedelikku (puhtal kujul 15,162 grammi) s.o psühhotroopne aine suures koguses. Omandatud psühhotroopset ainet hoidis E. Lomp enda käsutuses olnud sõiduautos Xxx reg.nr-ga xxx kuni 28.08.
2. a, mil ta Tallinnas kahtlustatavana kuriteos kinni peeti ning psühhotroopne aine tema auto läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Suures koguses psühhotroopse aine omandamise ja hoidmisega pani Erkki Lomp toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Erkki Lomp isikukood 37504160252, elukoht: xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus; töökoht: E OÜ, varem karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld, viibis eelvangistuses 28.08.2007.a - 28.12.2007.a, 1 Kaitsja RESOLUTSIOON Mart Missik KrMS § 311-314 Kohus o t s u s t a s:
3. Mõista õigeks Erkki Lomp KarS § 184 lg 1 järgi.
4. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
5. Asitõend –plastikpudel (asub Kohtuekspertiisi Instituudis) hävitada.
6. Kriminaalmenetlusekulud – ekspertiisitasud 19 634 krooni jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule (hiljemalt 30.05.2008.a). Kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega tuvastatud asjaolud: 28.08.2007.a sõiduauto XXX registreerimisnuxxxriga xxx läbiotsimisel andis Erki Lomp välja keskkonsooli kahe esiistme vahel olevas laekas asuva 0,5 l plastpudeli Bon Aqua, milles tema teada pidi olema 10 korgijoogi annust. Läbiotsimisel leiti laeka all asuvast väikesest laekast kaks roosast paberist voldikut, milledes valge pulbriline aine, juhiistme seljatoe tagaküljelt olevast taskust rulli keeratud 2 kroonine rahatäht valge aine jääkidega ja kõrvalistme tagant maast 2 tühja 0,5 l plastpudelit Bon Aqua vedeliku jääkidega /tl 18-19/. 28.08.2007.a kella 14.00 ajal peeti Salme ja Tööstuse tn ristmikul kinni kahtlustatavana KrMS § 217 lg 1 p 1,3,6 alusel kuriteos KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi - isikute grupis koos Kristjan Kadapikuga ebaseaduslikus suures koguses narkootilise aine käitlemises /tl 2-3/. Samal päeval kella 20.25 ajal Wismari Haiglas joobeseisundi meditsiinilisel tuvastamisel /akt nr. 4574/462 tl 53-55/ esines tal arsti otsuse kohaselt joove kokaiinist ja bensodiasepiinidest. Materjalid eraldatud väärteomenetluseks /tl 56/. Vastavalt narkootilise aine ekspertiisiaktis nr AN-1220-07/4700 /tl 31-32/ toodud ekspertarvamusele sisaldas vedelik massiga 75,81 g gammahüdroksübutüraati(GHB), mille ligikaudne sisaldus vedelikus on 20 %. Rullikeeratud kahekroonilisel olid kokaiini jäljed. Pulbrilisel ained ja vedelikujäljed kahes plastpudelis ei sisaldanud narkootilisi ega psühhotroopseid aineid. Gammahüdroksübutüraat GHB kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa I kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt DNA-ekspertiisiaktis nr GE-1876-07/4701 /tl 24-27/ toodud eksperdi arvamusele esines 0,5 l plastpudeli (milles oli vedelik) korgilt võetud DNA proovis E. Lompile kuuluvat bioloogilist materjali, peamised DNA profiilid segaproovis olid kokkulangevad E. Lompi võrdulusproovist määratletud DNA-profiiliga 2,1x10 11 . Samuti esines E. Lompilt pärinev bioloogiline materjal nii vedelikuga täidetud plastpudeli kui ka 2 vedeliku jääkidega pudelil. Segaproovis K. Kadapiku DNA-d ei tuvastatud. Vastuses Põhja Ringkonnaprokuratuuri järelepärimisele / tl 65-68/ selgitab EKEB LõunaEesti osakonna kohtutoksikoloogiaekspert M Tõnisson arvandmeid GHB puhta aine toime 2 kohta : tavaline GHB annus on 200 mg kuni 2 g ühele üldpopulatsiooni inimesele, GHB annus 1-3 g on piisav annus tavapärasele narkootikumi sõltlasele, pikaajaliselt GHB-d tarvitanud isiku ühekordset annust kirjanduses eraldi välja ei tooda. Kohtutoksikoloogilise ekspertiisi aktis nr 15 /tl 88-89/ antud eksperdi arvamuse kohaselt on kirjanduse andmetel GHB tavaline annus 0,2-2 g (puhta toimeaine kohta), seega piisab 10-le inimesele narkojoobe tekitamiseks 2-20 g, tugeva sõltuvuse korral kuni 30 g GHB-st. Süüdistatavana annab Erki Lomp ütlusi, et 28.08.2007.a läks kella 12.30 paiku K Kadapiku palvel tema elukohta, et teda autoga töökoha kontorisse viia. Toas laua peal olid veepudelid. Ta võttis esimesest ettejuhtuvast Bon Agua pudelist suure lonksu vett ja sai aru, et tegu on lahja GHB-ga. On varemalt tarvitanud GHB-d. K. Kadapik rääkis telefoniga, tema läks alla autosse. Kadapik võttis laualt ühe veepudeli kaasa. Ta ei küsinud, miks Kadapik selle pudeli kaasa võtab .Kui Kadapik hakkas autosse istuma helises tal telefon ja ta viskas veepudeli esiistmele. Ta võttis pudeli, keeras korgi tugevasti kinni, et panna pudel auto keskel asuvasse konsooli. Korgi keeras tugevasti kinni sellepärast, et varemalt on pudel ümber läinud ja asjad märjaks teinud. Kui Kadapik oli autosse sõitnud., alustas ta sõitu ja peagi toimus kinnipidamine. Politseiautod sõitsid auto ette ja taha.. Kui nad olid veidi maad sõitnud, peatasid neid politseiametnikud. Ta andis läbiotsimisel vabatahtlikult välja selle pudeli, sest arvas, et seal võib olla GHB, mille K. Kadapik võttis kaasa, et seda tarvitada. Selgitab , et pudelis võis olla umbes 10 kogust korgijoogi annust, mis sellise kangusega nagu korteris proovis, on umbes kolm doosi. Endal esinenud kokaiini ja bensodiasepiinidest. Tuvastatud joovet selgitab, et paar päeva varem nädalavahetusel olid Kadapiku juures tuttava „titevarbaid“ tähistanud, kus ta tarvitas kokaiini ja koju magama minnes võis kellegi küsida rahustit. Kristjan Kadapik kinnitab kohtuistungil, et tunneb Erki Lompi aastaid, kuid 28.08.2007.a toimunu suhtes keeldub tunnistajana ütlusi andmast (KrMS § 70 lg 2). Kohtuotsuse põhjendus Kohus, uurinud kohtulikul uurimisel esitatud tõendid ja kuulanud ära süüdistatava prokuröri ja kaitsja leiab, et Erki Lomp kuulub õigeks mõistmisele süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi kuna pole tõendatud, et E. Lompi tegu vastab süüdistuses märgitud kuriteo koosseisule suures koguses psühhotroopse aine omandamisele ja hoidmisele. Prokurör on seisukohal, et E. Lomp pani toime KarS § 184 lg 1 tunnustega kuriteo, kuna in tõendatud, et E.Lomp hoidis talle kuuluvas sõiduautos xxx reg.nr-ga xxx plastikpudelit, millest leiti psühhotroopset ainet GHB-d. Sõiduki omanikuna ning juhina valdab E. Lomp kõiki autos olevaid esemeid ning vastutab ka sõidukis olevate ebaseaduslike esemete käitlemise eest. Seda kinnitavad tõendid: läbiotsimisprotokoll, milles annab E. Lomp pudeli GHB-ga vabatahtlikult välja. Kui E. Lomp ei oleks olnud teadlik autost olevast pudelist psühhotroopse ainega, poleks selle vabatahtlik väljaandmine läbiotsimise käigus olnud võimalik. DNA-ekspertiisiaktist nähtub, et plastikpudeli korgil on tuvastatud peamine DNA profiil kokkulangev E. Lompi DNA-ga, pudeli suult ja korgi seest võetud proovid samuti kokkulangevad E. Lompi DNA-ga. Ühegi teise sündmuskohal viibinud isiku (sh. K. Kadapiku) DNA-d pudelilt ei leitud, kuid pudeli suult võetud DNA proov on segaproov, mis kinnitab, et pudel on olnud ka menetluse käigus tuvastamata isiku (võimaliku ainete edasiandja) valduses. Plastikpudelilt tuvastamata isiku DNA leidmine viitab sellele, et E. Lomp võis pudeli omandada tuvastamata isikult. Samas viitab pudelilt E. Lompi DNA profiili leidmine sellele, et peamiseks pudeli käitlejaks oli siiski tema. E. Lompi väide, et pudel kuulus tegelikult K. Kadapikule, ei ole kriminaalmenetluse käigus tõendamist leidnud. K. Kadapikule kuuluvat DNA-d pudelilt võetud proovidest ei leitud. Vastavalt eksperdi arvamusele narkootilise aine ekspertiisiaktis sisaldas plastpudelis olnud vedelik massiga 75,81 grammi 20% GHB-d s.o 15,162 grammi. Toksikoloogi arvamuse kohaselt on GHB puhul tavaline joovet tekitav doos 0,2 – 2 grammi GHB-d, seega keskmine joovet tekitav kogus on 3 1,1 g, 10 doosi GHB-d kaalub omakorda 11 grammi. Järelikult ületab leitud GHB kogus 10 doosi s.o suure psühhotroopse aine koguse piiri. Tugeva sõltuvuse korral tekitab inimesele joobe 1-3 grammi GHB-d. Tavalise joovet tekitavast GHB doosist tuleb lähtuda ka narkootikumidega mõningal määral puutumuses olnud isiku doosi määramisel, kuivõrd vastaselt juhul ei oleks toksikoloog oma arvamuses tugeva narkootikumisõltlase doosi eraldi välja toonud. Interneti teel kättesaadavad ka toksikoloogiaekspertiisi aktis märgitud kirjandus ja märkimata materjalid, milledes käsitletakse samuti GHB joovet tekitavat kogust. Nende allikates märgitu kohaselt piisab GHB puhul joobe saamiseks juba 0,5 g GHB-st; tavapäraselt tarvitatakse GHB-d puhtal kujul ca 1 - 2,5 grammise kogusena. Kõik avaldatud allikad viitavad sellele, et GHB on äärmiselt doositundlik psühhotroopne aine st. olenevalt inimesest võib tugeva joobe või üledoosi tekitada madal GHB doos, millisest teisele isikule veel joobe tekitamiseks ei piisa. Kohtul tuleks GHB doosi määratlemisel lähtuda toksikoloogi aktis avaldatud madalamast doosivahemikust ehk tavainimesele joovet tekitavast 0,2-2 grammist GHB-st. Antud GHB kogusest piisab joobe tekitamiseks tavalisele inimesele, kuid tulenevalt eksperdi arvamusest jääb selle doosi suuruse sisse ka tugeva sõltuvusega isiku keskmine GHB doos s.o 2 grammi GHB-d. Kuivõrd KarS
7. ptk eesmärk on rahvatervise kaitse, tuleb narkootilise aine doosi määratlemisel samuti lähtuda tavalisele inimesele narkojoovet tekitavast doosist. Juhul kui lähtuda narkomaani doosi suurusest, tuleks doosi määramisel arvestada narkomaanide kasvava narkootikumide tolerantsusega ning sellega, et kümnele narkomaanile joovet tekitav doos pidevalt suureneks. Mistahes psühhotroopseid aineid enda valdusesse võtnud inimene peab möönma, et tegemist võib olla ka suure koguse psühhotroopse ainega. Juba psühhotroopsete ainete enda valdusesse võtmisega ning möönmisega, et tegemist võib olla suure koguse psühhotroopse ainega, paneb isik kuriteo toime kaudse tahtlusega. E. Lomp ei teadnud enda väitel autos oleva pudeli sisu, kuid oskas hinnata pudelis oleva vedeliku kogust – tema hinnangul oli vedeliku maht ca 10 pudelikorgitäit. Nagu E. Lomp kohtuistungil antud ütlustes märkis, tarvitatakse GHB-d korgitäiena. Kuivõrd E. Lomp ei olnud pudelis olnud vedeliku koostises kindel, pidi ta möönma, et tegemist võib olla mistahes vedelikuga, sh. GHB-ga. Oma varasematele kogemustele tuginedes hindas E. Lomp pudelis oleva vedeliku kogust ning andis sõiduauto läbiotsimisel vabatahtlikult välja pudeli „umbes 10 doosi korgijoogiga (GHB rahvapärane nimetus)“.See näitab, et E. Lompi tahtlus oli käidelda vähemalt 10 doosi GHB-d. Kaitsja leiab, et Erkki Lomp süü antud teo toimepanemises ei ole tõendatud. Lomp ei ole antud ainet omandanud ega hoidnud, antud aine kuulus Kristjan Kadapikule.E. Lomp on selgitanud, miks pudeli, milles oli GHB oli tema DNA. Problemaatiline on küsimus suures koguses.. Narkoekspertiisiakti kohaselt on tuvastatud ligikaudne kontsentratsioon 20 %, seega võis see puhta aine kogus olla ka väiksem. Seetõttu ei ole üheselt selge, kas 75,81 g vedelikus ligikaudu 20%line puhas aine, on ikka piisav kogus, et tekitada narkojoove 10-le inimesele. Kui eksperdi selgituste kohaselt võib ühe inimese tavaliseks annuseks olla 2 g GHB, siis 10 inimese doosiks on 20 g GHB, narkosõltlase puhul aga 30 g. Kui kasutada aritmeetilist keskmist spetsialiste poolt pakutud koguse kohta 2-30 g vahel, siis on keskmine 16 grammi, mis aga ületab süüdistuses esitatud aine koguse. Kohus soostub kaitsja seisukohaga, et antud juhul ei ole üheselt tõendatud E. Lompi tahtlus käidelda suures koguses psühhotroopset ainet. Samuti ei ole antud juhul üheselt määratletav GHB puhta aine kontsentratsioon, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10-le isikule. Erkki Lompi süü ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopse aine omandamise ja hoidmisega KarS § 184 lg 1 järgi pole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. Prokurör põhjendab süüdistuses toodud kogu GHB omandamist tuvastamata ajal, tuvastamata isikult sellega, et E. Lompi poolt läbiotsimisel välja antud pudelil ja korgil olid segaproovis vaid E. Lompi DNA profiilid ja puudus K. Kadapikult pärinev bioloogiline materjal. Kuivõrd ta pudelit väljaandes väitis, et selles on 10 korgitäit GHB, siis möönis ta suures koguses 4 psühhotroopse aine käitlemist. Kohus leiab, et need toodud asjaolud ei lükka üxxxer E. Lompi ütlusi kohtulikul uurimisel selles, et pudeli võttis kaasa korterist K. Kadapik, et ta eeldas, et seal võib olla GHB, kuivõrd oli korteris proovinud ühes samasuguses pudelis olevat vedelikku, mis osutus lahjaks GHB-ks ja seetõttu arvab selle 10 korgitäie kolmeks doosiks. Faktiliselt peeti E.Lomp ja K. Kadapik kinni Salme tn-Tööstuse tn. ristmikul kella 14.00 ajal. E. Lompi ütluste kohaselt vahetult peale seda, kui ta hakkas sõitma. Seega pole ka ühegi tõendiga ümber lükatud E. Lompi väited, et nimetatud GHB pudeli võttis K. Kadapik oma korterist kaasa ja pani autosse vahetult enne kinnipidamist. E. Lomp on selgitanud, miks tema poolt välja antud pudelil ja korgil esines tema DNA, sest vahetult enne kinnipidamist keeras ta korgi tugevamini kinni, võimalik, et sellest pudelist rüüpas vedelikku K. Kadapiku toas ning pani selle konsooli. Ta on ka selgitanud, miks tal on kujunenud vajadus autos olevatel pudelitel korgilt tugevalt kinni keerata. Seega kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega on tuvastatud vaid, et 28.08.2007.a E. Lompi sõiduki peatamisel oli tema sõidukis plastpudel, milles oli 75,81 grammi GHB-d sisaldavat vedelikku, mis sisaldas puhast ainet ligikaudu 20% (mis süüdistuses on arvutuslikult välja toodud kogusena 15,162 grammi) . Narkootilise aine ekspertiisi kirjeldavast osast nähtub, et GHB puhta aine sisaldus ligikaudu 20% määrati vedeliku kokkuaurutamise teel, kogust grammides pole välja toodud. K. Kadapik kohtuistungil keeldus ütlusi andmast sündmustest 28.08.2007.a, tema ütluste avaldamiseks puudus alus, kuivõrd keeldumine oli tingitud asjaolust, et ta ei soovinud enda kohta süüstavaid ütlusi anda. Seega ainsaks tõendiks saavad olla süüdistatava enda ütlused ja tuvastatud faktilised asjaolud, see on asitõendite äravõtmine läbiotsimise käigus ja narkootilise aine ekspertiisis tuvastatud kogus, kui puhta aine kontsentratsioon 15.162 grammi pole kohtu arvates üheselt ja selgelt määratletud, kuivõrd ekspert on konstateerinud, et plastpudelis olevas vedelikus on ligikaudu 20 % GHB-d. Eeltoodust tulenevalt saab E. Lompi käitumises lugeda tõendatuks kaudse tahtluse olemasolu psühhotroopse aine käitlemises, kuid kuriteo objektiivse koosseisu osas saab lugeda tuvastatuks vaid psühhotroopse aine hoidmist ja sedagi lühiajaliselt. Kohtul puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber E. Lompi ütlused asjaoludest, millal ja miks see pudel tema autos oli ja miks ta selle välja andis ning kui palju GHB annuseid see sisaldas tema arvates. Ainuüksi pudelilt K. Kadapiku DNA bioloogilise materjali puudumine ei kinnita veel seda, et E. Lomp on selle aine omandanud uurimisel tuvastamata ajal ja tuvastamata isikult. Samas aga peab kohus soostuma kaitsja väidetega suure koguse hindamisest. Mis puutub 10 isikule joobe tekitamiseks vajaliku GHB kogust, siis põhineb see kirjanduse andmetel ja on suhteliselt erinev. Ka kohtutoksikoloogi selgitus kirjanduse andmetel ja eksperdi arvamus 10-le isikule narkootilise joobe tekitamiseks on erinev – eksperdiarvamuse kohaselt on GHB tavaline piisav annus 10-le joobe tekitamiseks 2-20 g, tugeva sõltuvuse korral 30 grammi. Selgituses aga väitnud, et tavapärase narkootikumisõltlasele on piisav annus GHB-d 1-3 g. Pikaajaliselt GHB tarvitanud ühe isiku ühekordset annust kirjanduses eraldi välja ei tooda. Asjaolu, et E. Lomp on läbiotsimisel vedelikupudeli välja andis ja selgitas et seal on tema teada 10 korgijoogi annust, kuid see on kolm doosi, ainuüksi ei kinnita tema tahtlust käidelda vähemalt 10 doosi GHB-d. Nii ekspertarvamused kui ka prokuröri põhistatud GHB koguses põhineb kirjandusele .Kohus soostub kaitsja arvamusega, et puhta aine määratlemine koguseliselt ligikaudu % des, ei anna alust ka arvutuslikult üheselt väita, et antud pudelis sisalduvas vedelikud oli puhast ainult just 15,163 g, vaid on samuti ligikaudne. Kui aluseksjoobe tekitamiseks võimalikud GHB kogused tavalisele isikule ja narkootikumidega kokku puutunud isikuga, siis võib nende keskmine kogus 10-l1 isikule jääda ka 16 g piiresse. Seetõttu leiab kohus, et antud juhul on määratletud kogus niivõrd vaieldav just 10 inimesele joobe tekitamise koguse piirilähedaselt, et E. Lompi teo objektiivne koosseis –tahtlik on suures koguses GHB käitlemine ei ole tõendatud. Seega puudub tema käitumises KarS § 184 lg 1 koosseis.§183 lg 1 kuriteo koosseisu ei ole E. Lompi 5 käitumises seetõttu, et väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine valdamine on kuriteona ette nähtud vaid edasiandmise eesmärgil. Seda eesmärki E. Lompil pole tuvastatud. Erki Lomp kuulub õigeks mõistmisele, kuna tema tegevuses pole tuvastatud KarS § 184 lg 1 süüteo objektiivne koosseis. Kriminaalasja raames tekkinud menetluskulud/ekspertiisitasud) 19634 krooni jäävad riigi kanda. Asitõendid (sh GHB-d sisaldav vedelik ja plastikpudel) kuuluvad hävitamisele. Erkki Lomp viibis eelvangistuses 28.08.2007-28.12 2007.a, see on 4 kuud, seega oli alusetult võetud vabadus Erik Lompilt 123 päeva. Katrin Puhkason Kohtunik Lea Raus ja Aveli Aal-Tjurin Rahvakohtunikud 6 7