← Eesti

1-08-2883\3

Kriminaalasi nr. 1-08-2883 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 16.mail 2008.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Siret Udde, Tiia Selberg Sekretär Olivia Vaal, Jaa

§139lg 2 p 2, 3 alusel 2 aasta pikkuse vangistusega katseajaga 2 aastat 4.

14.06.1996.

§139lg 2 p 1, 2 alusel 2 aasta pikkuse vabadusekaotusega 5.

13.03.2000.

§139lg 2 p 2 - §15 lg 2 alusel rahatrahviga 1840.- krooni 6.

22.10.2001.

§139

lg 2 p 1, 2 - §15 lg 2 alusel 7 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi katseajaga 2 aastat 7. 20.01.2003.

§139lg 2 p 2, 3 alusel 6 kuu pikkuse vangistusega; Kar

S §65 lg 2 alusel 1 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistusega

  1. 10.09.
  2. a Tallinna Linnakohtu poolt KarS §183 alusel 5 kuu pikkuse vangistusega, KarS §65 lg 1 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega
  3. 10.03.
  4. a Tallinna Linnakohtu poolt KarS §183 lg 2 p 2 alusel 2 aasta pikkuse vangistusega Tõkend – vahistamine süüdistuses KarS § 184 lg 2 p2, § 199 lg 2p4,8 § 424, § 202 lg 1 järgi. Artur Voronini’t süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud KarS
  5. ptk
  6. jaos sätestatud kuritegude toimepanemise eest, omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult korduvalt ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet amfetamiini. Omandatud narkootilisi aineid hoidis A. Voronin enda kohas Tallinnas, aadressil Xxx, samuti hoidis ja pakendas ta narkootilisi aineid enda käsutuses olnud sõiduautodes xxx reg.nr-ga xxx ja xxx reg.nr-ga xxx kuni 06.09.
  7. a, mil narkootilised ained läbiotsimiste käigus leiti ja ära võeti. Samuti andis ta osa omandatud narkootilistest ainetest ebaseaduslikult tarvitamiseks edasi tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Nii andis ta 12.11.
  8. a, kella 02.00 ajal Tallinnas, asuva endise kino Rahu juures 10 grammi amfetamiini ebaseaduslikult edasi K S ja D V . Samuti andis ta ööl vastu 01.12.
  9. a Tallinnas, asuva Sirbi bussipeatusejuures 20 grammi amfetamiini s.o suures koguse narkootilist ainet ebaseaduslikult edasi K S ja D V . Samuti andis ta 04.12.
  10. a Tallinnas, asuva endise kino Rahu juures 20 grammi amfetamiini s.o narkootiline aine suures koguses ebaseaduslikult edasi K S ja D V. K. S ja D. V poolt omandatud narkootilisest ainest osa – 11,98 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit – leiti ja võeti 05.12.
  11. a läbiotsimise käigus ära D. V käsutuses olnud sõiduautost xxx reg.nr-ga xx. 06.09.
  12. a, peale Tallinnas, Erika 5a juures toimunud A. Voronini kahtlustatavana kinnipidamist leiti ja võeti A. Voronini kasutuses olnud sõiduauto xxxreg.nr-ga xxxläbiotsimisel autosalongi laevalgusti seest ära minigrip kilekott 11,65 grammi amfetamiini sisaldava pulbriga ning auto pagasiruumist leiti ja võeti ära plastikkarp 17,75 grammi amfetamiini sisaldava pulbriga. Suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku omandamisega, valdamisega ning edasiandmisega isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS
  13. ptk
  14. jaos sätestatud kuriteo, pani Artur Voronin toime KarS §184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema isikuna, keda karistati 13.03.
  15. a Harju Maakohtu poolt LS §74’19 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest, juhtis 06.09.
  16. a, kella 21.00 ajal Tallinnas, Erika tänaval sõiduautot xxx reg.nr-ga xxx olles fentanüülist ja amfetamiinist põhjustatud narkojoobes. Mootorsõiduki joobes juhtimise isiku poolt, keda on varem karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, pani Artur Voronin toime KarS §424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, sisenes 17.03.
  17. a paokil ukse avamise teel Tallinnas, garaaži, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K K ’le kuuluva motorolleri xxx maksumusega 8000.- krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omandamise eesmärgil sissetungimisega isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani Artur Voronin toime KarS §199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema omandas 22.01.2007 A B lt Tallinnas, aadressil asuvas garaažis A.B poolt varastatud, E K käsutuses oleva sõiduauto xxx (registreerimisnumbriga xxx), olles teadlik, et tegemist on kuriteo tulemusena saadud varaga. Kuriteo tulemusena saadud vara omandamisega pani A.Voronin toime Kars § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Süüdistatav Artur Voronin tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi osaliselt ja andis järgmisi ütlusi: 17.
  18. 2007 episoodi kohta: Kella 5- 6 paiku hommikul nägi seisvat motorollerit avatud garaažis. Pool motorollerist oli garaažis sees pool väljas. Läks juurde, nägi süüt kus võtit. Võttis rolleri müügi eesmärgiga, sest raha ei olnud. Garaažis sees ei ole käinud. Üks uks oli lahti ja motoroller oli poolenisti väljas. Motorolleri süütevõtmega ots oli väljapool. Tõmbas motorolleri välja. See oli tumepunast värvi, umbes 60 kuubikut. Veeretas rolleri hamburgeri putka taha ja siis sõitis Statoili juurde, mis asub 2 Paldiski mnt ja Sõle ristmikul. Rolleri ostis Tulika taksojuht. Sai selle eest 1000.- krooni. Raha eest ostis süüa. Kannatanu tsiviilhagile 8000 krooni vastu ei vaidle. 06.09.07 episoodide kohta: S R andis asjade ära viimiseks auto tingimusel, et keegi teine on roolis. 05.09 viisid kõik asjad ära ja sõitsid alla Koplisse autot parandama. Autojuhil ei olnud aega ja Voronin sõitis ise Liinidest tagasi, et anda auto tagasi perenaisele Erika 5a. Peatus Erika 5a. Sõi lusikatäie amfetamiini kuivalt. Peale narkootilise aine tarvitamist enam ei sõitnud. Tahtis autoust avada ja siis jooksid tema juurde narkopolitseinikud. Ehmus, et röövimine, ta pandi kapotile ja käed raudu. Üks lõi rusikaga ja ütles, et kui brigaadist keegi saab läbiotsimise käigus süstlaga torgata, siis saab Voroninil valus olema. Edasi viidi pagasiruumi juurde, avati ja siis pandi Voronin autosse tagasi istuma kõrvalistuja istmele. Oli sellest tegevust ehmunud ja ei saanud küsimustele selgelt vastata, oli kinnipidamisest šokis. Siis tuli autoomanik R , edasi viidi Voronin Wismarisse. Ei eitanud, et autos on narkootikume, ütles, et isiklikuks tarbeks ja näitas koha ette. Ei mäleta mis oli pagasiruumis. Siis viidi ta Rahumäe tee
  19. Tunnistab, et juhtis xxx. Viimasel ajal, kuni kinnipidamiseni narkootikume ei tarvitanud. Varem tarvitas põhiliselt amfetamiin, vahele ka ecstasit. Korraga tarvitas niipalju amfetamiini, kui te sikasse mahtus. Vahel ka süstis. Viimati tarvitas 5-10 päev enne kinnipidamist. Jõudis Erika 5a maja ette minutkaks enne kinnipidamist. Peatas auto, kohe sõi lusikatäie amfetamiini. Raske öelda mitmeks lusikatäieks oleks jätkunud sellest, mis oli laevalgustis peidus. Lusikat välja ei andnud, sest see ei ole käibes keelatud. Ei tea miks autost lusikat ei leitud. Ei oska öelda, kuidas proov näitas fentnaüüli. Sõber Andrei valmistas ka omale doose selle lusikaga, võib-olla sellest tuli ka fentanüül. Narkootikume sai Romani käest kino Rahu juures. Korraga omandas 30 grammi, mitte rohkem ja maksis 3000 krooni. Valeri kaudu ostis 2 korda. Töötas enne kinnipidamist ehitusel. Palk oli 6000-8000 krooni. Teistele isikutele narkootilist ainet edasi andnud ei ole. Augustis 2006 tutvus K S , kellel ei olnud kuskil elada ja siis üüris korteri. Kuskil 4 kuud olid ühes toas. Ei meeldinud, et K suhtles V ja viskas ta tänavale. D tuli, võttis tema asjad ja nad sõitsid ära. On pärast seda 2 korda K kohtunud. Ta küsis laenuks raha ja ükskord tuli lapsega. Aimas, et K tarvitab narkootilisi ainet, ilmselt amfetamiini. Ise K amfetamiini ei ole andnud ega ka koos tarvitanud. D.V kohtus 2-3 korda seoses auto ostmisega. Minigrip kilekotid ostis ammu terve paki, sest neid ei müüda 1 kaupa. Telefoni kinkis tädi. Sularaha andis tädi ühiselamu üürimiseks augusti lõpus. Kolmandate isikutega koos ei ole narkootilist ainet tarvitanud ega ka edasi andnud. Ei tea kuhu lusikas kadus. Narkootilise aine võttis tuhatoosist minigrip koti seest. Ei tea mitme doosi jagu seda oli, kuid tarbis kõik ära. Tühjad kilekotid pani üles päikesesirmi taskusse. Kasutamata kilekotid olid valgustis, kust ta need vabatahtlikult välja andis. Valgustisse asjade panek võttis 5-10 sekundit. Lambi ülemine paneel tuli väga lihtsalt ära, piisas sellest et puudutada teda käega. 10 sekundiga oli võimalik lusikaga amfetamiini võtta ja jälle tagasi panna. 22.01.2007 episoodi kohta: Umbes 2006 aasta lõpus müüs D V talle xxx andis talle raha ja jäi veel 2000 krooni võlgu. Auto maksis 10000 krooni. Auto oli avariiline: tagatiival oli mõlk, olid rikked mootoris, esitiib oli mõlkis. Algul andis V raha siis kohtusid paari päeva pärast ARKi juures Sauel ja vormistasid auto Voronini nimele. Plaanis autot remontida, käis autoteeninduses kus öeldi et see maksaks 4000-5000 krooni. Otsustas sõprade B ja I abiga auto ise ära remontida. Igor sõidutas teda, sest Voroninil endal ei olnud juhilubasid. Alguses käis romulates varuosasid otsimas. Siis pöördus B poole palvega parandada ära läbipõlenud juhtmestik. B hakkas parandama ja ütles, et on variant leida selline auto varuosadeks, et ta uurib oma tuttavate käest. Ta rääkis et tal on palju tuttavaid, kes tegelevad auto remondiga, kuna ta ise on teenindustes töötanud, siis ta ütles et uurib, kedagi otseselt ei nimetanud. B helistas ja ütles et mingi tuttav müüb autot, põhjust ei mäleta ja et auto maksab 5000 krooni. Ütles, et ei ole vaja tervet autot vaid varuosasid. B ütles, et tervest autost odavamalt, varuosasid ei leia. Voroninil ei olnud garaaži, siis B lubas leida. B näitas autot Nõmme teel ühiselamu taga täpset päeva ei mäleta jaanuaris või veebruaris. Läksid auto juurde, B tegi ukse lahti, uks oli lahti. Vaatas auto üle ja ütles, et sobib aga vaja on varuosasid: tagatiiba, iluvõret, tulesid, mingeid mootoriosasid, esitiiba midagi salongist ka, auto oli vana ja igapäev läks midagi katki. See auto oli peaaegu samasugune nagu Voronini enda auto 3 aga terve. Huvitasid ainult varuosad, aga mitte auto seisund. Veendus auto seisundis üldise ülevaate järgi. Tuled tiivad kõik olid terved. Sõiduauto omanikku ei tutvustatud. Pidi maksma nii kui raha tekib, palgamaksmine lükati 10 päeva edasi. Auto odav hind kahtlust ei tekitanud, sest oli samasugune nagu Voronini enda auto ja müüjale oli kiiresti raha vaja. Auto registreerimisnumbrit ei mäleta Järgmisel päeval B helistas, et leppis peremehega kokku ja tõi auto ära. Ütles et pole tervet autot vaja, vaid varuosasid, kuid B lubas leida garaaži. Õhtul helistas ütles, et leidis garaaži, said kokku ja B andis garaaživõtmed. Auto numbreid ei mäleta. Järgmisel päeval läks Veerenni tn ja alustas tasapisi auto remonti. Võttis autolt maha vajalikud varuosad. Igor aitas remontida, kui endal aega polnud. Ei oska öelda kas Igor pani varuosad külge kohapeal või Tuulemaa tänaval. Igor sõitis ka tema autoga. Garaažis käis 2-3 korda. Teise autouksed olid lahti. Süüt kule ei pööranud tähelepanu. Pani oma autole esimesed tuled, kapotti, tiiva, iluvõre, midagi ka mootori osadest. Esiuksed võttis ka sealt autolt. Ei jõudnudki B auto eest maksta, sest enda palga maksmine lükati edasi. Tunneb B hästi, peab teda üheks parimaks sõbraks, ei tulnud pähe et ta võib nii toimida. Ei mõelnudki auto enda nimele vormistamisest. Ei mõelnud mida teha ostetud autoga pärast oma auto remonti. Ei teadnud ega osanud arvata, et auto on varastatud. Seda pakkus sõber ja teadis, et ta teab autode remonti. Ta ei olnud varem ka karistatud. Kannatanu K K andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt K K on tema vend, kes elab xxx. Vend kasutab garaaži auto, motorolleri ja tööriistade hoidmiseks. Hoidis rollerit venna garaažis veebruarist kuni 17 märtsini 2007 a. Rolleri ostis 2006 suvel. Ostis eurodes, ümberarvestatult 12 000 krooni. Roller oli tumepunane, tagumises otsas pisike hoiulaegas, üks peegel oli puuudu, kiri Milansport, firma Pountier, soome numbrimärgiga. Päev enne vargust nägi rollerit viimatiRolleri vargusest kuulis 17.03.
  20. Vargusest rääkis K K . Varaline nõue on 8000.- krooni. Tunnistaja K S andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt elas mingi aeg koos Voroniniga. Ise kannab hetkel karistust KarS § 184 järgi. Narkootilisi ainet omandas võõralt inimeselt hüüdnimega Miša, keda kirjeldada ei oska. Narkootikume ostis Õismäelt. Ei tea kuidas olid narkootikumid pakendatud. Omandas amfetamiini isiklikuks otstarbeks, mõned pakid. Ühest grammist sai kaheks korraks. Narkootikumid olid pakendatud minigrip kilekotti 1 gramm pakis. Korraga ostis 1 või
  21. A. Voroniniga tutvus 2006 suvel ja hakkasid koos elama. Ei teadnud kas Voronin ise tarvitas narkootikume. Teadis, et D V kasutab narkootikume. On koos narkootikume tarvitanud, kuid ei mäleta millal. Voroniniga läksid tüliga lahku, sest kummalgi tekkisid uued suhted. Kohtueelses menetluses oli Voronini peale vihane ja kättemaksuks andis valeütlusi. Nende koos ajal oli Voroninil punane auto. Tunnistaja ja Voronin tööl ei käinud. Tunnistaja sai kodust raha. Ei tea kust Voronin raha sai. Tunnistaja K K andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt elab Tallinnas xxx. Sinna juurde kuulub 2 garaaži, mis olid tabalukuga suletud. Garaažides olid motoroller, kaks autot, tööriistad. Osa asju kuulus ka naabrile. Motoroller kuulus õele. Õel ei olnud seda kusagil hoida. Roller oli tunnistaja garaažis paar kuud. Hommikul naabrimees helistas, ta oli kolinat kuulnud. Ütles, et nägi üht inimest. Garaaži juures oli pool katkist lukku maas, osa asju oli läinud. Garaaži uks oli natuke lahti. Garaažist olid varastatud motoroller, automakk, kaks akudrelli ja ketaslõikur. Motoroller oli punane ja vasakpoolne tahavaate peegel oli puudu, esitulede juures paremal olid kriimud. Õde ostis motorolleri Soomest ja maksis selle eest kuskil 10 000 krooni. Õhtu enne vargust nägi rollerit viimati. Tunnistaja D V andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt kannab hetkel karistust KarS § 184 järgi narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Tutvus Voroniniga tema kaaslase K i kaudu, kes ütles, et Voronin otsib autot ja siis müüs oma audi talle. See oli peale 2006 suve. A.Voronin tasus 8000 krooni sularaha ja 2000 krooni jäi üles. K rääkis, et tarbis koos Voroniniga narkootikume. K tarvitas amfetamiini ja ecstasit, mida Artur Voronin seda ei oska öelda. Ise ei ole näinud, et on tarvitanud, teab ainult mida K rääkis. K oli vahepeal A. Voronini 4 peale vihane, et A.Voronin jättis ta üksinda, siis läks K ile järgi ja ta rääkis. Ise on tarvitanud kahel korral amfetamiini ja ühel korral ecstasit ja 1997 korra kanepit. Ei tea millises koguses. K andis ja käskis alla neelata, ühel korral K süstis aga vist valesti, sest käsi läks paiste. Narkootilist ainet sai K i käest. A.Voronini käest narkootikume saanud ei ole. K elas Sirbi tänaval kus ühes toas elas 4-5 inimest koos. Kui K sealt ülevalt tuli, olid tal narkootikumid käes, kellelt sai ei tea. Käis K il järgi, kui K tahtis Viljandi tulla. On sõidutanud K S Tallinna. K kohtus Tallinna käigu ajal ka A.Voroniniga, sest K.S tahtis oma asju kätte saada, aga võtit ei olnud. Kui tal olid asjad koos, siis ta helistas ja tunnistaja läks talle järele. Tunnistaja teada süstis K iga päev narkootikume. Kus elas Voronin teab K i jutu järgi. K i viis Voroniniga kohtuma Rahu tn ja Sirbi tn ja Paldiski- Sõle nurgale. Sealt võttis viimane kord K i peale. K auto sõidu eest tasunud ei ole. Narkootikume andis niisama proovida kui küsis. Kohtueelsel menetlusel kirja pandu on öeldud K i poolt öeldud ütluste järgi. Ise kohapeal ei olnud. K S ütles, et kui käis A. Voronini juures, siis sai, sest seal oli igasugu narkootikume. K il oli Viljandis ka narkootikume ei tea, kust ta seda sai. Pärast seda, kui Voronin ta välja viskas, oli K vihane, et Voronin ei andnud narkootikume. Tunnistaja L Š andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt A.Voronin on tema vennapoeg. Ei tea mil a A. Voronin enne kinnipidamist tegeles. Töötas ehitusel. Tal olid naised, kelle juures elas. Tunnistaja juures käis siis, kui oli halb, haigestus või tahtis süüa. Voroninil endal üürikorterit ei olnud. Viimati kui Voronin käis tunnistaja juures, andis talle raha, et üüriks endale ühiselamus toa. See võis olla juulis või augustis. Andis Voroninile tihti raha, sest õed Ameerikast saatsid. Korteriüürimiseks andis 2700-2800 krooni. Tema teada Voronin tuba ei üürinud. Kui Voronin on haige olnud, siis kutsus arsti ja ostis ravimeid. Mobiiltelefoni ostis talle ka umbes samal ajal. Vist oli Samsung. Voronini seotuse kohta narkootikumidega ei oska midagi öelda. Tahab võimalusel telefoni ja raha tagasi saada. Voronin ise ei küsinud raha. Voronini tüdrukul oli Merzedes Benz. Tunnistaja L Saaremägi andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötab Põhja Politseiprefektuuris narkotalituse vaneminspektorina. Osales Voronini kinnipidamisel. Voronini kohta laekus info seoses narkootikumidega. Olid narkotalituse töötajatega nelja autoga Kopli piirkonnas eesmärgiga kuriteos kahtlustav kinni pidada. A. Voroninit märkasid kell 20.00-20.30 vahel. Ta sõitis xxx mööda Kopli tänavat Kesklinna suunas. Angerja trammipeatuse juures keeras ta vasakule majade vahele. Mingi moment 1 kuni 2 minutit ei näinud teda seal sõitmas. Tänavate asetus on selline, et ei lähe kaugele ja ta liikus sõidukiga suhteliselt aeglaselt Angerja tänava juurest nägid jälle, kui Voronin keeras Eerika 5a ette parklasse. Olid temast sel hetkel 2530 meetrit. Voronin liikus veel autoga ja enam vaateväljast ei kadunud. Kui ta oli ennast sinna parkinud, otsustasid auto kohe kinni pidada. Enne kinnipidamist autost keegi ei väljunud ja auto juurde ka ei läinud. Kinnipidamise hetkel oli juhi kohal Artur Voronin. Voronin jõudis viibida seisvas autos enne kinni pidamist maksimaalselt 10-20 sekundit. Voronin oli väga ehmunud, käes ei olnud tal midagi. Sõiduauto otsiti läbi ja mindi Pärnu mnt 139 narkokuritegude talitusse. Autost leiti suuremas koguses narkootilist ainet, esemeid ei mäleta. Süstlaid ei leitud. A.Voroninil olid tema kinnipidamisel joobetunnused. Tal olid suhtlemishäired, ei suutnud adekvaatselt vastata, suuremad puupillid, närviline. Voronin toimetati ekspertiisi. Juhi juures autos ei olnud märke, et viimase 10-20 sekundi jooksul oleks ta tarvitanud narkootilist ainet. Kannatanu E K andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt kasutas sõiduautot xxxregistreerimisnumbriga xxx. Auto kuulus kannatanu isale G K . Autot nägi viimati eelmisel õhtul enne vargust. See oli jaanuar ja pühapäev. 1992 auto 4 uksega, kirsipunane, taganumbril oli väike mõlk või vigastus. Kerenumbrit ei tea peast. Parkis auto Nõmme tee 49 ühiselamu parklasse. Tol ajal olid parkla väravad päeval lahti, öösel lukus ja sinna pääsesid ainult elanikud. Parkla lukustati vist õhtul kell
  22. Roolilukk oli peal. Auto kadumise avastas järgmise päeva hommikul kella 8 paiku. Autos olid ka plaadid ja päikeseprillid. Kahju oli ligi 30000 krooni. Soovib selle summa ulatuses esitada hagi. Auto leiti eelmise aasta märtsis vist. Esiuks oli läinud, 5 tagaluuk oli läinud ja armatuur oli segi löödud. Auto on hetkel korda tehtud ja sõidab. Isa tasus parandamise eest. Teises kriminaalasjas esitas kuludokumendid. Tunnistaja A B andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt Voroninil olid probleemid enda autoga. Tunnistaja pakkus talle autot varuosadeks. Voronin oli nõus ja varastas tema jaoks auto. Voroninil oli xxx bordoo punast värvi avariilises seisukorras. Vigastatud oli tagumine tiib, vist oli ka probleem tagumise sillaga. Voroniniga oli autoremondist juttu 2006 talvel. Nägi Voronini katkist autot ja pakkus talle, et muretseb auto varuosadeks. Voronin nõustus. Ei rääkinud Voroninile kuidas ta auto varuosadeks leiab. Sel ajal konkreetset auto kanditaati ei olnud. Mõne nädala möödudes pärast jutuajamist leidis Nõmme teel ühiselamu juures auto. Ütles Voroninile, et tema jaoks on auto olemas. Voronin ütles, et väga hea, ta on nõus auto ostma. Näitas Voroninile autot päev enne vargust. Voronin ei teadnud kellele auto kuulus. Auto varastas 2007 aasta jaanuaris. K viis autoga öösel maja juurde. Võttis tööriistad kaasa, läks auto juurde. Sisenes sellesse, muukis lahti rooliluku, siis süüt ku, käivitas auto ja sõitis ära. Värav oli lahti. Sõitis autoga Kristiine kanti, sealt helistas Voroninile ja ütles et auto on tunnistaja käes ja küsis kuhu ta panna. Voronin ei teadnud kuhu panna ja pani selle oma maja juurde. Voronin tuli järgmisel päeval. Tunnistaja leidis garaaži ja viis auto sinna võtme andis Voroninile. Garaaž asub Vineeri tänava juures suure ehituskaupluse kõrval. Autot garaaži viies olid autol teise auto registreerimismärgid. Voronin pidi auto eest hiljem maksma 5000 krooni. Ütles Voroninile, et see on ühe tuttava auto ja sel puudub kindlustus ja kehtiv ülevaatus. Auto vargusest Voroniniga juttu ei olnud. Voronin tahtis varuosasid ja tunnistaja müüs talle terve auto. Voronin tõenäoliselt ei näinud, et süüt kk on väljapuuritud, seal ei olnud suuri vigastusi. Südamik oli vaid välja puuritud, pea i teda huvitas auto väljanägemine, kuna ta vajas kere varuosi. Viimati kui autot nägi, seisis see garaažis ja tal puudusid mõned varuosad, hiljem kuulis, et politsei leidis auto ja võttis ära. Tunnistaja A K andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt B palus end viia Nõmme teele ühikate juurde. Kuupäeva ei mäleta. Ei selgitanud, miks. Kuna olid vanad tuttavad ja tihti sõidutab teda, siis küsimusi ei esita. Ei näinud mida tegi B Nõmme teel. Nägi pärast seda sündmust ühel korral B käes kirsipunast Xxx, kuupäeva ei mäleta. Auto oli normaalses seisukorras. Ei tea kas Audil oli osasid puudu. B l tol ajal teisi sõiduautosid ei olnud. Ta ütles, et see on varastatud auto. Ei tea kas Voronin on selle sõiduautoga seotud. Ei tea mis B autoga edasi kavatses teha. Tunnistaja J P andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt näeb Voroninit kohtus esimest korda. Kasutas Veerenni põik 11 olevat garaaži 1996 oktoobrist kuni 2007 novembrini. Alguses kasutati seda kolikambrina. 2007 alguses palus sõber Alar oma tuttavale garaaži üürida. Nõustus, sest raha oli vaja. Andis võtme ja leppisid kokku 200 krooni nädalas. Ükskord nägi aknast kuidas B sõitis ühe punase audiga väravast sisse ja rohkem pole midagi näinud. See oli punast või tumepruuni värve Xxx. Numbrit nägi aga ei mäleta. Nägi seda isikut hiljem korra veel. Edasi tuldi kahe politseinikuga ukse taha ja öeldi et see auto on varastatud ja osad kerejupid olid puudu. Kui läks garaaži vaatama nägi, et puud olid kapoti alt üks asi, kapott ise ja pagasiruumi luuk. Tunnistaja O H andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt Voronin on tema sõber. Kirsipunase xxxomandas Voronin vist 2006 aasta lõpus raha eest tuttava käest. Maksis vist
  23. Autol oli mingi mõlk vasakul tagatiival. Tunnistaja oli auto kaaskasutaja. Ei mäleta, millal autot viimati kasutas. Auto oli sõidukorras. Mingit pisiremonti tegi Voronin kindlasti, sest autod koguaeg lagunevad. Ei tea milliseid detaile Voronin vahetas. Autot hoidis tavaliselt Randla 8 maja ees. Igori nimeline tuttav elas seal lähedal. On teda paar korda autos näinud koos Voroniniga. Peale politsei ilmumist rääkis Voronin midagi vargusest või detailide vahetamisest. Narkootikumidega seoses Voroninga kokkupuudet ei ole olnud. 6 Kohus uuris järgmisi dokumente - sõiduauto XXX reg.nr-ga xxx läbiotsimise protokoll (I k lk 6-8); - narkootilise aine ekspertiisiakt nr AN-1520-06/6560, mille kohaselt pakendis nr 1 kaheksas rullikeeratud minigrip kilekotis olev roosakasvalge pulber massiga kokku 5,83 g sisaldab amfetamiini; pakendis nr 2 kahes minigrip kilekotis leidub amfetamiini jälgi; pakendis nr 3 minigrip kilekotis leidub amfetamiini jälgi; pakendis nr 4 minigrip kilekotis olev roosakasvalge pulber massiga 4,672 g sisaldab amfetamiini, pakendis nr 5 kolmes minigrip kilekotis leidub amfetamiini jälgi, pakendis nr 6 minigrip kilekotis olev roosakasvalge pulber massiga 1,43 g sisaldab amfetamiini. (I k lk 16-17); - tunnistaja K S e urimisel antud ütlused, mille kohaselt koos algul ostis Artur amfetamiini ainult enda ja tunnistaja jaoks. Koos lõpu poole läks asi täitsa käest ära nii tunnistaja kui Arturi poolt. Nad ei saanud amfetamiinita olla ühtegi päeva. Koos algul iga päev amfetamiini ei süstinud. Koos algul Artur amfetamiini müügiga ei tegelenud, kuid lõpu poole ta juba müüs amfetamiini, täpsemalt ei tea. Kuid oma kohas ta ei müünud. Tunnistajal ja D il oli vaja enda jaoks amfetamiini osta, mistõttu helistas Arturile. Arturilt amfetamiini ostmiseks sõitsid D iga Viljandist Tallinna, kus ööl vastu 12.11.2006 ostsid kahe peale Koplis endise kino Rahu juures 1000 krooni eest 10 g amfetamiini Arturi käest. See amfetamiin oli ostetud ainult kahe tarbeks. Arturilt ostetud 10 g amfetamiini oli pakendatud ühte minigrip kilekotti amfetamiini värvust ei mäleta ja kus Artur amfetamiini hoidis ei mäleta. 12.11.2006 ostis 10 g amfetamiini Arturilt võlgu. Järgmisel korral ööl vastu 01.12.2006 ostis Arturilt Koplis Sirbi bussipeatuses juba 20 g amfetamiini korraga. Sõitsid Viljandist Tallinna, et osta amfetamiini kahe tarbeks ja veel teistele, kes tellisid tunnistajalt amfetamiini. Maksis Arturile tagasi võla 1000 krooni. Ei mäleta kas 2000 krooni maksis kohe või jäi võlgu. Ka 20 g amfetamiini oli Arturil pakendatud ühte minigrip kilekotti. Kolmandat korda sõitsid D iga amfetamiini järele Viljandist Tallinnasse 04.12.2006 öösel, mil ostsid Arturilt 20 g amfetamiini jäl i Koplis endise kino Rahu juures 2000 krooni pidi Arturile maksma hiljem. Osa amfetamiinist oli mõeldud endile osa isikutele kes Viljandist tellisid (kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel, I k lk 38-40); - isiku äratundmiseks esitamise protokoll (I k lk 42-44); - Tunnistaja D V ’i e urimisel antud ütlused, mille kohaselt sõidutas kolmel korral K it, kui ta käis Arturilt amfetamiini ostmas. Kolmel korral enne Viljandisse sõitmist sõidutas K i veel kokkusaamisele Arturiga, kus K ostis Arturilt amfetamiini. Ajavahemikul 2006 novembrisdetsembris ostis K esimest korda 2006 novembris Arturilt amfetamiini „Moldaavia“ poe juures Statoili tanklas ja kaks korda 2006 detsembris endise kino Rahu taga mingis tänavas, mille nime ei tea. Arturilt ostetud amfetamiini koguseid nimetada ei oska ja ei tea palju selle eest maksti, sest oli autojuht. Ise Artrurilt ostetud amfetamiini oma silmaga ei näinud, seega ei oska öelda selle värvust ega kirjeldada pakendit. (kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel I k lk 66); - Isiku äratundmiseks esitamise protokoll (I k lk 68-70); - Artur Voronini kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ning selle lisa – fototabelid (I k lk 8083); -. Asitõendite vaatlusprotokollid (I k lk 89 ja 104-104a); - Sõiduauto xxxreg.nr-ga xxxläbiotsimisprotokoll ning selle lisa - fototabelid (I k lk 92-100); - Narkootilise aine ekspertiisiakt nr AN-1291-07/4965, mille kohaselt pakendis nr 1 minigrip kilekotis olev kollakasbeež pulber massiga 11,65 g sisaldab amfetamiini (sulfaadina) ja lisandina kofeiini. Pulbri amfetamiinisulfaadi sisaldus on 4,2 %; pakendis nr 2 minigrip kilekotis (mis on mustas plastmassist karbis) olev kollakasbeež pulber massiga 17,75 g sisaldab amfetamiini (sulfaadina) ja lisandina kofeiini. Pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 4,3% (I k lk 106-107); - ekspertiisiakt nr AN-1291-07/4965 (I k lk 109); - Tallinna Linnakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-1944/03 ( I k lk 147-148); - Tallinna Linnakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-31/05 (I k lk 149); 7 - Tartu Maakohtu otsus nr 1-07-6034 (I k lk 73-75); - Tõend A. Voronini maksustatava tulu koht (I k lk 151); - kohtutoksikoloogi akt nr 24, mille kohaselt kirjanduse andmetel võib minimaalne amfetamiini narkojoovet tekitav annus olla umbes 5 mg puhast ainet. Pikaajalised tarvitajad vajavad narkojoobe saavutmiseks suuremaid annuseid võrreldes tavalise narkojoovet tekitava annusega, kirjanduse andmetele 200-500mg. Sellest lähtuvalt võib üks inimene saada narkojoobe 5-500 mg, keskmiselt ~253 mg amfetamiinist. Kümnele üldpopulatsioonis inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab 50-5000 mg keskmiselt ~2530 mg amfetamiini. (2 k lk 126-127); - Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 5013/97, mille kohaselt Artur Voroninil tuvastati 06.09.2007 narkootilistest ainetest (fentanüül ja amfetamiin) põhjustatud joove) (II k lk 27-29); - kohtuotsus väärteoasjas nr 4-07-674, mille kohaselt on A. Voroninit 13.03.2007 karistatud liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi arestiga. (II k lk 38-40). 13.03.2007 episoodis: - Tallinnas, aadressil Paldiski mnt 67a asuva sündmuskoha vaatlusprotokoll ( I k lk 178-181) - A. Voronini ütluste ja olustiku seostamise protokoll (I k lk 197-205) 22.01.2007 episoodis - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (IV kd lk 7-10); - 09.03.2007 läbiotsimisprotokoll (IV kd lk 22-24); - 09.03.2007.a Veerenni põik 11 teostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (IV kd lk 25-30; 35-39); - 15.03.2007.a Tuulemaa 11 sündmuskoha vaatlusprotokoll (IV kd lk 71-74); - asitõendite vaatlusprotokoll koos fototabeliga (IV kd lk 80-85); Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele.
  24. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud Artur Voronini süü K K Motorolleri varguses 17.03.
  25. Artur Voronin tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi. Tema ütluste kohaselt võttis ta avatud garaažist motorolleri, mis oli poolenisti garaažist väljas. Varguse toimepanek süüdistatava poolt on tõendamist leidnud nii süüdistatava enda A.Voronini kui kannatanu K K ja tunnistaja K K ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelite ja A. Voronini ütluste ja olustiku seostamise protokolliga. Kuritegu on toime pandud kavatsetult, sest A. Voronini ütluste kohaselt võttis ta motorolleri edasimüügi eesmärgil. Prokurör loobus kohtuvaidluses selles episoodis Artur Voronini süüdistusest KarS § 199 lg 2p 8 järgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb A.Voronin KrMs § 301 alusel 17.03.2007 episoodis süüdistuses KarS § 199 lg 2p 8 järgi õigeks mõista ja tema tegevus 17.03.2007 episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2p 4 järgi kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omandamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. 2.A. Voronin end 12.11.2006 10 g amfetamiini, 01.12.2006 20 g amfetamiini ja 04.12.2006 20 g amfetamiini K S ile ja D V le amfetamiini edasiandmises süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, mille kohaselt tema ei ole teistele isikutele narkootilisi ainet edasi andnud. Ise ostis narkootilist ainet Romani käest. Tarbis narkootilist ainet üksinda. Kuna tunnistaja K S kohtus ristküsitlusel antud ütlused erinevad oluliselt tema poolt e urimisel antud ütlustest (kellelt ta ostis narkootilisi aineid ), ei loe kohus tunnistaja K.S kohtus antud ütlusi usaldusväärseks ja ei tugine otsuse tegemisel K.S poolt kohtus antud ütlustel. Tunnistaja K.S ei ole oma ütlustes olnud järjekindel, ta väitis, et varasemate ütluste andmise ajal oli Voronini peale vihane ja kättemaksuks rääkis nii. Tunnistaja D V kohtus ristküsitlusel antud ütlused erinevad oluliselt tema poolt e urimisel antud 8 ütlustest (kellelt ta ostis narkootilisi aineid ), kohus loeb usaldusväärseks tunnistaja poolt kohtus antud ütlused, mille kohaselt tema ise ei ole A. Voroninilt narkootilist ainet saanud, vaid sai seda K.S ilt. Tunnistaja täpselt ei tea, kellelt K.S narkootilist ainet sai, kõik mis on öelnud on öelnud K.S i ütluste põhjal, ise juures ei ole olnud. Samuti ei tea tunnistaja kui palju K.S korraga narkootilisi ainet ostis. Tunnistaja ütlustest nähtub, et K.S oli Voronini peale mingi aeg vihane, kui rääkis Voroninist ja narkootikumidest. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et K.S ile oli narkootikume ka Viljandis, kus A. Voroninit ei olnud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et tema ei olnud ka kunagi juures kui K.S kelleltki narkootilisi aineid sai, seetõttu ta ei saa tõsikindlalt väita, kellelt K.S narkootikume sai. Isiku äratundmiseks esitamise protokollis (I k lk 42-44) on küll D.V sõnade kohaselt kirjas, et tunneb A. Voroninis ära isiku, kellelt K.S ostis vist narkootilisi ainet, kuid D.V kohtuistungil ütlustest nähtub, et kõik, mis ta Voronini kohta on seoses narkootikumidega öelnud, põhineb K.S i ütlustel. Samas on näha isiku äratundmiseks esitamise protokollist, et D.V kahtleb, kas Voronin on see isik, kes müüs K.S ile narkootikume, sest tunnistaja kasutab seal sõna „vist“ (I k lk 42-44). Isiku äratundmiseks esitamise protokollis (I k lk 42-44) on küll K.S i sõnade kohaselt kirjas, et tunneb A.Voroninit kellelt ostis 3 korda amfetamiini, kuid tunnistaja selgitas kohtus, et kõik tema poolt A. Voronini kohta e urimisel räägitu on vale ja oli tingitud soovist kätte maksta, sest A. Voronin viskas ta nende ühisest elamisest välja, mistõttu kohus ei saa lugeda tunnistaja K.S e urimisel antud ütlusi usaldusväärseks ja ei tugine otsuse tegemisel K.S poolt e urimisel antud ütlustel. D.V ja K.S on küll Taru Maakohtu 17.09.2007 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2p1,2 järgi, kuid see on toimunud kokkuleppemenetluses ja ei ole teada, milliseid ütlusi nad tegelikult selle kriminaalasja e urimisel andsid. Lisaks selgub, et antud kriminaalasja raames ei ole välja selgitatud narkootilise aine puhas kogus, mis on vastuolus Riigikohtu otsustega nr 3-1-1-121-06 ja 3-1-1-52-07, mille kohaselt tuleb narkootilise aine suure koguse kindlaksmääramisel lähtuda vaid NPAS § 31 lg 3 esimesest lausest ja võtta aluseks vaid puhta, mitte aga segatud narkootilise aine kogus. See tähendab, et seguaine mass iseenesest ei saa olla aluseks rääkimaks narkootilise aine suurest kogusest karistusseadustiku eriosa tähenduses. Tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-11-98-07 ei ole välistatud ühe kriminaalasja menetlusdokumentide, sh süüdistusakti, kohtuotsuse ja kohtuistungi protokolli kasutamine tõendina teises kriminaalasjas - muu dokumendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Nende dokumentidega saab aga tuvastada üksnes erineval ajal antud ütluste lahknemist. Seega saab Taru Maakohtu 17.09.2007 kohtuotsuses toodut võtta kui tõendit selle kohta, et K.S i poolt käesoleva kriminaalasja kohtulikul arutamisel antud ütlused ei ole usaldusväärsed, kuid see ei ole aluseks, et lähtuda K.S i poolt varasemal kriminaalasjas antud ütlustest, kus tema menetluslik staatus oli teine ja süüdistatavana ja tunnistajana antud ütlused ei ole samastatavad. Kuna K.S i ütlusi ei loe kohus usaldusväärseks ja puuduvad ka muud tõendid, mis kinnitaksid kas ja kui suures koguse K.S A.Voroninilt narkootilist ainet omandas, ei ole käesolevas kriminaalasjas tõendeid, mis kinnitaksid, Et A.Voronin andis K.S ile üle narkootilist ainet. Kuna on tõusetunud kahtlused, tuleb need tõlgendada süüdistatava kasuks. Kriminaalasjas puuduvad ka igasugused muud tõendid, mis kinnitaksid A.Voronini süüd 12.11.2006 10 g amfetamiini , 01.12.2006 20 g amfetamiini ja 04.12.2006 K S ile ja D V le 20 g amfetamiini edasi andmises. Seega puudub kriminaalasjas usaldusväärsete tõendite kogum, mis võimaldaks A. Voronin süüdi tunnistada 12.11.2006, 01.12.2006 ja 04.12.2006 K S ile ja D V le amfetamiini edasi andmises. Artur Voronin tuleb nendes episoodides õigeks mõista.
  26. A. Voronin ei vaidlusta asjaolu, et tal oli tema kinnipidamisel 06.09.2007 autos narkootilist ainet, kuid tema sõnade kohaselt oli tal see isiklikus otstarbeks. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr AN-1291-07/4965 kohaselt sisaldab pakendis nr 1 minigrip kilekotis olev kollakasbeež pulber massiga 11,65 g amfetamiini (sulfaadina) ja lisandina kofeiini. Pulbri amfetamiinisulfaadi sisaldus on 4,2 %; pakendis nr 2 minigrip kilekotis (mis on mustas plastmassist karbis) olev kollakasbeež pulber massiga 17,75 g sisaldab amfetamiini (sulfaadina) ja lisandina kofeiini. Pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 4,3% (I k lk 106-107). Kasutades valemit, mille kohaselt amfetamiinsulfaat sisaldab 73,4 % amfetamiini, (I k lk 109) leiti A. Voronini käsutuses olnud sõiduautost 0,359 + 0,56 g = 0,919 g puhast amfetamiini. 9 Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse §3’1 on suur narkootilise aine kogus kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on 28.02.2007 kohtuotsuses 3-1-1-121-06 asunud seiskohale, et narkootilise aine koguse määratlemisel on tähtsus vaid NPAS § 31 lg 3 esimesel lausel. Selle kohaselt on suur selline kogus narkootilist ainet, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. See eeldab aga järgnevalt kahte asja. Esmalt tuleb võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Nimetatud asjaolu tuleneb tõsiasjast, et narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad (nn pehmed ja tugevad narkootikumid). Seejuures tuleb aluseks võtta puhta, mitte aga segatud aine kogus. Järgneva sammuna tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule või mitte. NPAS § 31 lg 3 teist lauset tuleb mõista vaid tähenduses, et vaatamata sellele, millise kontsentratsioonini on segamise tulemusel viidud reaalse narkootilise aine kogus, on jätkuvalt tegemist narkootilise ainega. Tõdedes, et tegemist on küll äärmiselt väikese narkootilise aine sisaldusega ainega, saab sel juhul vaatluse all oleva aine suhtes kohaldada siiski teisi narkootilise aine käitlemist puudutavad põhimõtteid - nii on näiteks vaatamata reaalse toimeaine väiksele kontsentratsioonile selle käitlemine (omamine, valdamine, müümine jne) jätkuvalt keelatud, see kuulub konfiskeerimisele ja ka hävitamisele. Kuid seguaine mass iseenesest ei saa olla aluseks rääkimaks narkootilise aine suurest kogusest karistusseadustiku eriosa tähenduses. Kohtutoksikoloogi akt nr 24 kohaselt võib kirjanduse andmetel minimaalne amfetamiini narkojoovet tekitav annus olla umbes 5 mg puhast ainet. Pikaajalised tarvitajad vajavad narkojoobe saavutmiseks suuremaid annuseid võrreldes tavalise narkojoovet tekitava annusega, kirjanduse andmetele 200-500mg. Sellest lähtuvalt võib üks inimene saada narkojoobe 5-500 mg, keskmiselt ~253 mg amfetamiinist. Kümnele üldpopulatsioonis inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab 50-5000 mg keskmiselt ~2530 mg amfetamiini (2 k lk 126-127). Kuna A. Voronini kasutuses olnud sõiduautost võeti ära kaks erinevat pakendit pulbriga, mis kokku sisaldasid puhast amfetamiini 0,919 g, siis on see kogus väiksem kogusest, mis Kohtutoksikoloogi akti kohaselt oleks vajalik 10 isikule joobe tekitamiseks. Seega oli A.Voronin omandanud ja valdas narkootilist ainet väikeses koguses. A.Voronini kasutuses olnud sõiduauto läbiotsimisel leiti laevalgusti alt tühimikust 1 minigrip kilekott kollaka tundmatu pulbriga, 1 minigripp kilekott tundmatu aine jälgedega ja 13 tühja minigrip kilekotti. A. Voronini sõnade kohaselt oli tal niipalju minigrip kilekotte seepärast, et neid ei müüda ühe kaupa. On üldteada asjaolu, et narkootikume pakendatakse doosideks minigrip kilekotti. Kui A. Voronin oleks hoidnud narkootilist ainet autos üksnes enda tarbeks, ei oleks tal olnud vaja omada tema kasutuses olnud autos, mis ei kuulunud talle ja mis tuli tal samal päeval tagastada, laevalgustisse peidetuna 13 tühja minigrip kilekotti. Samuti ei oleks olnud vajalik peita minigrip kilkeotte laevalgustisse juhul kui eesmärgiks ei oleks olnud A. Voronini valduses olnud narkootilise aine edasiandmine. A.Voronin ei osanud ka ise kohtus öelda, miks oli vaja sellises koguses minigrip kilekotte kaasas kanda ja peita neid auto laevalgustisse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et A. Voronin oli omandanud ja valdas narkootilist ainet edasiandmise eesmärgil. A. Voroninit on varem kahel korral karistatud KarS § 183 järgi (I k lk 147-149), seega on tegemist isikuga kes on varem toime pannud KarS 12 ptk I jaos ettenähtud kuriteo. Eeltoodust tulenevalt tuleb A. Voronini tegevus narkootiliste ainete käitlemises kvalifitseerida KarS § 183 lg 2p2 järgi kui narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslik omandamine ja valdamine edasiandmise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS 12 ptk I jaos ettenähtud kuriteo. 4.Artur Voronini süü 06.09.2007 mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. KarS § 424 sätestab vastutuse 10 mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kõnealuse süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad joobeseisundis isiku poolt mootorsõiduki juhtimises samasuguse teo eest varem kohaldatud karistuse kehtimise ajal. Artur Voroninit karistati 13.03.2007 LS § 7419 alusel mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis arestiga. Otsus jõustus 13.03.2007 (II k lk 24, 38-40). Seega oli A.Voronin 06.09.2007 isikuks, kellel on kehtiv väärteokaristus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. A. Voronin oli ise teadlik, et ta on varem karistatud samasuguse väärteo eest. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr 5013/79 kohaselt tuvastati A.Voroninil 06.09.2007 fentanüülist ja amfetamiinist põhjustatud joove. A. Voronin ei eita, et ta tarvitas enne kinnipidamist narkootilist ainet amfetamiin ja ei vaidlusta ekspertiisi tulemusi. A. Voronin end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, mille kohaselt ta tarvitas narkootilist ainet alles peale seda, kui ta oli auto maja ette ära parkinud. Süüdistatava versioon on aga ümber lükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja Leho Saaremägi ütlustest nähtub, et peale auto parkimist ja enne politsei poolt kinnipidamist jõudis A.Voronin olla autos 10-20 sekundit. A. Voronini juures ei olnud märke, mis kinnitaks, et ta just lõpetas narkootilise aine tarvitamise. Artur Voronini kahtlustatavana kinnipidamise protokollist ning sõiduauto xxxreg.nr-ga xxxläbiotsimisprotokollist nähtub, et ei autos ega A. Voronini juures ei leitud te sikat, mil a A. Voronin enda sõnade kohaselt tarvitas amfetamiini. Ka ei andnud A.Voronin te sikat ise vabatahtlikult välja. Samuti ei leitud autost ega ka A. Voronini juurest süstalt. Seega on A. Voronini väide, et tema tarvitas narkootikume alles pärast autoga sõitmise lõpetamist paljasõnaline ja ennast õigustav ning antud soovist vabaneda vastutusest ning ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. A. Voronin jõudis autos olla üksnes 10-20 sekundit, mis ilmselgelt on liiga väike aeg selleks, et võtta ülevalt laevalgustist narkootiline aine ja see alla neelata ning panna ülejäänud aine laevalgustisse tagasi ja lusikas nii ära peita, et seda ei leita. Seega oli A. Voronin tarvitanud narkootilist ainet enne auto juhtima asumist. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr 5013/79 kohaselt tuvastati A.Voroninil 06.09.2007 fentanüülist ja amfetamiinist põhjustatud joove. Läbiotsimise käigus ei leitud autost narkootilist ainet fentanüül ega ka ühtegi eset, millel oleks olnud fentanüüli jälgi, seega pidi A.Voronin olema tarvitanud narkootilist ainet kuskil mujal kui autos, mis veelkord tõendab, et A. Voronin ei saanud tarvitada narkootilist ainet ajavahemikul, mis jäi tema poolt auto peatamise ja tema politsei poolt kinnipidamise vahele. Kohtu arvates ei ole usaldusväärsed A.Voronini ütlused, mille kohaselt tema ei tea, kuidas tema organismi sai fentanüül, kuid arvab, et see võis juhtuda kuna sõber valmistab omale doose sama lusikaga ja need ütlused on antud soovist vabaneda vastutusest . Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditega (tunnistaja L.Saaremägi ütlused, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 5013/79 ja sõiduauto xxxreg.nr-ga xxxläbiotsimisprotokoll ning selle lisa – fototabelid) on leidnud tõendamist, Artur Voronini süü 06.09.2007 mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Kuritegu on toime pandud kavatsetult. Isik teadlikult juhtis mootorsõidukit olles eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet. Kuna ekspertiisis tuvastati isikul narkootiline joove, mitte tarvitamise tunnused, ei saanud A. Voronin ka loota, et narkootilise aine tarvitamise mõju on tal juba möödunud ja ta on kaine. Tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi kui mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.
  27. A.Voronin end kuriteo tulemusena saadud vara omandamises 22.01.2007 süüdi ei tunnistanud. Voronini ütluste kohaselt tegi B talle ettepaneku osta varuosade asemel terve auto, et see tuleb odavam. B näitas talle parklas autot, Voronin ütles, et sobib. Järgmisel päeval oli auto B maja ees ja Voronini palvel leidis ja toimetas B auto garaaži. B Voroninile ei öelnud, et tegemist on varastatud autoga. Voronini ütlusi kinnitavad täielikult tunnistaja B ütlused. Tunnistajad J P , O H ja A. K ei oska anda ütlusi, selle kohta, kas A.Voronin teadis või ei teadnud, et B oli varastanud sõiduauto, mida ta pakkus A. Voroninile müügiks. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti A. Voronini sõiduauto avariiliselt (IV k lk 72). Samuti on vaatlusprotokolli kohaselt sõiduki vasakpoolse esiukse lukk murdmisjälgedega. Voronini sõnade kohaselt sõitis 11 tema autoga ka Igori nimeline tuttav ja avarii tegi just Igor. Tunnistaja A.B ütlustest ei nähtu, et tema oleks Nõmme teelt Audit varastades tekitanud esiukse lukule murdmisjälgi. Seega puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis kinnitaksid, mis hetkel tekkisid vasakpoolse esiukse lukule murdmisjäljed ja kas need olid olemas kui A. Voronin autot maja ees üle vaatas. Seega ei saa üheselt ja ümberlükkamatult väita, et A.Voronin pidi lukul olevatest muukimisjälgedest aru saama, et tegemist on varastatud autoga. Samuti ei nähtu ei tunnistaja B ega süüdistava Voronin ütlustest, et Voronin oleks autot üle vaadates autosse istunud ja seega pidanud märkama murtud süüt ku. Nagu nähtub tunnistaja B ütlustest toimetas tema ise auto renditud garaaži ja Voronin ei tea kuidas B selle autoga sõitis. Samuti ei ole selge, kes ja milliseid varuosasid hiljem auto küljest võttis ja neid Voronini autole paigutas, sest Voronini ütluste kohaselt tegid seda nii tema ise kui ka Igor. Süüdistatava ütlused ei ole ka muude tõenditega ümber lükatud. Seega ei ole üheselt tuvastatud, et autolt varuosade võtmise käigus pidi A.Voronin aru saama, et tegemist on varastatud sõiduautoga. A.Voronini ja tunnistaja D.V ütlustest nähtub, et Voroninil jäi V le viimaselt auto ostmisel tasumata 2000 krooni, mida pole siiani tasutud, seega nähtub A.Voronini objektiivsest käitumisest, et tema jaoks oli normaalne see, kui auto eest ei tasutud kohe ja rahaliste raskuste korral viibis auto eest tasumine. Seega ei saa eeldada, et üksnes asjaolust, et A. Voronin omanikule raha kohe ei pidanud maksma, pidi ta aru saama et tegemist on varastatud autoga. Samuti ei saa ümberlükkamatult väita, et Voronin pidi auto hinnast aru saama, et see on varastatud, kuna remont teeninduses oleks maksnud sama palju kui terve auto. On üldteada asjaolu, et teeninduses remondiks kasutatavad uued varuosad on kallimad ja hind sisaldab ka tööraha. Süüdistatava ja tunnistaja B ütlustest nähtub, et B ütles, et tegemist on tema tuttava autoga. Kuna B ei olnud Voronini andmetel varem kriminaalkorras karistatud, ei pidanudki A.Voronin eeldama, et B valetab ja müüb talle varastatud autot. Kuna A. Voroninil ei olnud tol hetkel raha auto eest tasumiseks, siis on seletatav ka miks ta ei kiirustanud autot enda nimele ümber vormistama, sest see oleks nõudnud rahalisi kulutusi ja A. Voronini eesmärk ei olnud auto omandamine sõitmiseks vaid ta tahtis varuosasid. Kuna nii süüdistatava kui tunnistaja B sõnade kohaselt B ei öelnud Voroninile, et tegemist on varastatud autoga ja kriminaalasjas puuduvad muud vastuvaidlematud ja ümberlükkamatud tõendid, mis kinnitaksid, et A.Voronin teadis või pidi teadma, et B poolt talle müüdud auto on varastatud ning on tõusetunud hulgaliselt kahtlusi, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, tuleb A. Voronin süüdistuses KarS § 202 lg 1 järgi õigeks mõista. Kannatanu K K on esitanud tsiviilhagi summas 8000 krooni, Süüdistatav tsiviilhagi suurustele vastu ei vaielnud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Artur Voronin kuritegeliku käitumise tulemusena. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt tsiviilhagi ulatuses välja mõista kannatanu kasuks. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Artur Voronini karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus varguse episoodis. Arvestades, et Artur Voronin on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistatud (I k lk 136-149), teda on varem karistatud ka reaalse vangistusega, süüdistatav ei ole endale varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkanud kuritegelikku käitumist, tema poolt aastate vältel toimepandud kuritegude arv ja asjaolu, et teda on varem kahel korral karistatud narkootiliste ainete edasiandmise eest näitab, et kuritegelik käitumine on tal kujunenud juba stiiliks, ta ei õppinud ega töötanud, väärtegude eest määratud rahatrahvid on suures summas tasumata, ta tarvitab narkootilisi aineid, mõistõttu ta on isikuks kes ei sobi kriminaalhooldusele, leiab kohus, et teda tuleb karistada reaalse vangistusega, mis on sanktsiooni keskmisest määrast pikem. Karistuse pikkuse määramisel arvestab kohus, et A. Voronin pani uuesti toime 12 narkootilise aine käitlemise, mis on suure ühiskonnaohtlikkusega kuritegu, samuti juhtis ta mootorsõidukit narkojoobes, seades sel a ohtu paljude inimeste d. KarS § 50 lg 1p1 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaksid kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Asitõendid narkootiline aine, kasutatud ja kasutamata minigrip kilekotid, must plastikkarp kui süüteo toimepanemise vahend kuuluvad KarS § 83 alusel konfiskeerimisele ja hävitamisele Tunnistaja L.Š ütlustest nähtub, et tema andis A.Voroninile nii raha kui mobiiltelefoni. Mobiiltelefon Samsung koos Zen sim-kaardiga ja. sularaha summas 2475.- krooni tuleb tagastada A.Voroninile, sest kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et raha on omandatud kuritegelikul teel. KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele ekspertiisikulud, kaitsjatasu riigituludesse ning sundraha KrMS § 179 lg 1p 1 kohaselt 6525 krooni riigituludesse. Juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 238 kohus otsustas: Mõista Artur Voronin süüdistuse KarS § 199 lg 2p 8 järgi õigeks Mõista Artur Voronin süüdistuse KarS § 202 lg 1 järgi õigeks Süüdi tunnistada Artur Voronin KarS § 183 lg 2p2 järgi ja mõista karistuseks neli aastat vangistust Süüdi tunnistada Artur Voronin KarS § 199 lg 2p4 järgi ja mõista karistuseks kuus kuud vangistust Süüdi tunnistada Artur Voronin KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks üks aasta vangistust KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus neli aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 24.04.2007-26.04.2007 s.o 3 päeva ja alates 06.09.2007 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 06.09.2007, millest alates kuulub kandmisele 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Tõkend vahistamine jätta muutmata Välja mõista Artur Voroninilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1486.80 (üks tuhat nelisada kakskümmend kuus krooni kaheksakümmend senti), ekspertiisitasu 3742 (kolm tuhat seitsesada nelikümmend kaks) krooni. Sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsetasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispank arvelduskontole nr 221023778606 Hansapank, viitenumber
  28. Kviitung esitada Harju Maakohtule. Ülejäänud ekspertiisikulud jätta riigi kanda KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Artur Voroninilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks aastaks. Asitõend 13
  29. Narkootiline aine – amfetamiini sisaldav pulber (asub EKIs) - hävitada
  30. kasutatud minigrip kilekotid, must plastikkarp, kasutamata minigrip kilekotid (asuvad kriminaalasja materjalide juures) - hävitada
  31. mobiiltelefon Samsung koos Zen sim-kaardiga (asuvad kriminaalasja materjalide juures) ja sularaha summas 2475.- krooni (asub Põhja PP tagatiskontol) tagastada Artur Voroninile Välja mõista Artur Voroninilt (kaheksa tuhat) krooni K K (pangakonto nr xxxxxxxxxxxxx) kasuks 8000 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on kättesaadav 16.05.2008 Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Siret Udde, Tiia Selberg 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.