4-08-6966\1

4-08-6966 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-6966 (2315,08,007391; 2318,08,006561; 2318,08,009705) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151, KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Jevgeni Zabavkin (ik: 38110150342, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Tõnis Gents RESOLUTSIOON
3. Jevgeni Zabavkin süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 10 (kümme) päeva.
4. Jevgeni Zabavkin süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ja kariostada teda arestiga 6 (kuus) päeva.
5. Jevgeni Zabavkinile määratud arest kokku 16 päeva kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning aresti ärakandmist arvestada alates Jevgeni Zabavkini suhtes kriminaalmenetluses valitud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või temale mõistetava vangistuse ärakandmisest.
6. Jevgeni Zabavkinilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 990 (üheksasada üheksakümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Jevgeni Zabavkin, 4-08-6966, joobe tuvastamise tasu“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
8. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.11.
9. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 15.06.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1070307 selles, et 15.06.2008 peeti Tartu mnt 87 asuvas Prismas kinni Jevgeni Zabavkin, kes möödus kassadest ja jättis tasumata kauba eest koguhinnaga 799 krooni, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, so KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. 21.05.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1006829 selles, et 21.05.2008 kell 16.45 peeti Kalaranna 2 maja juures kinni Jevgeni Zabavkin, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 2077/386 tuvastati menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül ja rahustitest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 17.07.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1006890 selles, et 17.07.2008 kell 13.26 peeti Kopli 18 maja juures kinni Jevgeni Zabavkin, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 3000/251 tuvastati menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et maikuu episoodi osas ei ole midagi öeklda, ei mäleta. Varguse kohta ei ole ka midagi öelda. Juulikuise episoodi kohat pole ka midagi öelda. Narkootilise aine osas on nõus ja temale määrati 12 päeva ja 15 päeva ning kohtunik ütles, et enam kui kolm päeva ei saa panna. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest, kuivõrd varem määratud trahvid on senini tasumata. Menetlusalust isikut on varem karistatud ka korduvalt arestiga, kuid ka see ei ole oodatud mõju avaldanud, mistõttu tuleks seekord määrata pikemaajalisem arest, so narkootilise aine tarvitamise eest 10 päeva ja varavastase süüteo eest 6 päeva ning välja mõista menetluskulu. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on viiel juhul tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli ja bensodisepiinide tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Arvestades menetlusaluse isiku kinnipidamist kaupluses pärast müügisaalist väljumist ja kauba eest tasumata jätmist ning temalt varastatud kaupade äravõtmist asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud ka varavastase süüteo toimepanemine väheväärtusliku asja vastu, kuivõrd varastatu väärtus oli alla 1000 krooni, mistõttu leiab kohus, et menetlusalune isik on toime pannud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas enamasti analoogsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui arestiga. Määratud rahatrahvid on senini tasumata. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ning seetõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt ka arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes pikemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik