1-08-15199\2

1-08-15199 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.12.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-15199 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natali Duškina Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Taimar Toomi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Taimar Toom (ik: 38205116535; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Taimar Toom tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Taimar Toomi vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 (ühe) aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 17.11.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava T. Toomi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. 2 Taimar Toom tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 20.01.2005.a kohtuotsusega KarS § 141 lg 2 p 2, 6 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 12.11.2004.a ja lõpp on 11.11.2010.a. T. Toomi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses õpib, on töötanud ning osalenud sotsiaalabiprogrammis. Vangistuse jooksul on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, neist 3 on hetkel kehtivad. Vabanedes naaseb elama oma vanemate juurde , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub T. Toomi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna isik on vanglas omandanud põhihariduse ja jätkab õpinguid keevitaja erialal ning on osalenud sotsiaalprogrammis. Elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Taimar Toom taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri hinnangul on T. Toomi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. T. Toomi karistusaja lõpuni on jäänud 2 aastat. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on T. Toomi suhtes kohaldatud 21 distsiplinaarkaristust, neist 3 on kehtivad, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. T. Toom kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest, mis on toimepandud karistuse kandmise ajal. Eelnevalt on teda samuti 12-korral kriminaalkorras karistatud, ta oli allutanud käitumiskontrollile, mille nõudeid ta süstemaatiliselt eiras ja sooritas kriminaalhoolduse ajal uue õigusrikkumise, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Seega on aeg, mil T. Toom on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele, nii ühiskonnale, kui ka inimestele, kellele võib ta tekitada vahetult ohtu. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et T. Toom tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T. Toomi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. T. Toomi karistusaja lõpuni on jäänud 2 aastat. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on T. Toomi suhtes kohaldatud 21 distsiplinaarkaristust, neist 3 on kehtivad, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistusest järeldusi teinud. T. Toom kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest, mis on toimepandud karistuse kandmise ajal. Eelnevalt on teda samuti 12-korral kriminaalkorras karistatud, ta oli allutanud käitumiskontrollile, mille nõudeid ta süstemaatiliselt eiras ja sooritas kriminaalhoolduse ajal uue õigusrikkumise, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. 3 Seega on aeg, mil T. Toom on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele, nii ühiskonnale, kui ka inimestele, kellele võib ta tekitada vahetult ohtu. Arvestades T. Toomi poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades Taimar Toomi poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib T. Toomi vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik