← Eesti

1-08-15516\3

1-08-15516 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-15516 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Georg Kritšmanni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Georg Kritšmann (ik: 34602040296; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Georg Kritšmann tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 24.11.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava G. Kritšmanni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Georg Kritšmann tunnistati süüdi Harju Maakohtu 19.11.2007.a kohtuotsusega KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistati 3-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 17.03.2006.a otsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust. 2 Karistuse kandmise algus oli 22.04.2008.a ja lõpp on 21.06.2009.a. G. Kritšmanni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab, ei õpi. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanedes naaseb elama oma endisesse elukohta ning töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub G. Kritšmanni vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetaval on säilinud kindel elukoht ja lähedased suhted. G. Kritšmann on saanud aru õiguskuuleka käitumise vajalikkusest ning tal on selle saavutamiseks adekvaatsed eesmärgid. Georg Kritšmann taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on G. Kritšmanni tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik, kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib

  1. korda. Käesoleva kuriteo on toimepannud katseajal. Vangistuse kestel distsiplinaarkaristused puuduvad, vabaduses aga puudub garanteeritud töökoht. Võttes arvesse, et tegemist on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kes on kuriteo toimepannud katseajal, ei pea prokurör ennetähtaegset vabastamist otstarbekaks ega põhjendatuks. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et G. Kritšmann tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G. Kritšmanni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib
  2. korda. Käesoleva kuriteo on toimepannud katseajal. Vangistuse kestel distsiplinaarkaristused puuduvad, vabaduses aga puudub garanteeritud töökoht. Arvestades G. Kritšmanni poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
  3. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.