Obsah (11)

§ 121§ 199§ 65§ 201§ 209§ 63§ 184§ 64§ 344§ 349§ 56

1-08-5927 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. novembril 2008.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-08-5927 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann,

§ 121

; § 184 lg.1; § 199 lg.2 p.4,7,8; § 201 lg.2 p.1; § 209 lg.2 p.1; § 344 lg.1; § 349 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 4.juuli 2008.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Kristjan Sutt Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav Kristjan Sutt ik. 38604200265, ei tööta , eluk. xxxxxxx, xxxxxxxxx xxx xxxx, varem neljal korral kohtulikult karistatud, neist viimati 18. mail 2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt

§ 199lg.2 p.4 järgi vangistusega 1 aasta, 2 kuud ja 24 päeva, alates 13.

novembrist 2007.a. viibib vahi all; Kaitsja advokaat Kätlin Uibo RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 4.juuli 2008.a. otsus Kristjan Sutti suhtes jätta muutmata ja esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 3. novembril 2008.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 4.juuli 2008.a. otsusega tunnistati Kristjan Sutt süüdi:

§ 199lg.2 p.4 järgi ( 19. novembri 2004.a. episood ) ja karistati Kr

MS § 238 lg.2 alusel 2 kuu pikkuse vangistusega, mis

§ 65lg.1 järgi loeti kaetuks Tallinna Linnakohtu 27.detsembri 2004.a.

otsusega mõistetud raskema karistusega;

§ 199

lg.2 p.4,7,8 järgi ja karistati 2 aastase vangistusega;

§ 121järgi ja karistati 1 a.

2 kuu pikkuse vangistusega;

§ 201

lg.2 p.1 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega;

§ 209

lg.2 p.1, § 344 lg.1 ja § 349 järgi ning

§ 63lg.1 alusel karistati 1 a.

6 kuu pikkuse vangistusega;

§ 184

lg.1 järgi ja karistati 4 aastase vangistusega.

§ 64lg.1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti Kr

MS § 238 lg.2 kohaselt vangistus, tähtaja pikkusega 5 a. ja 4 kuud, mida

§ 65lg.2 ja § 76 lg.6 alusel suurendati Tallinna Linnakohtu 18.mai 2005.a.

otsuse järgi ärakandmata karistuse- 5 kuu ja 13 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti vangistus, pikkusega 5 a. 9. kuud ja 13 päeva. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ja karistati erinevate kuritegude eest, Kevin Koltjarovi, Semjon Knõševi, kuid nende osas esimese astme kohtu otsust apellatsiooni korras ei vaidlustata. K. Sutt tunnistati süüdi:

§ 121järgi selles, et tema, 1.novembril 2005.a.

Tallinnas, L. pargis, koos K. Koltjarovi, S. Knõsevi ja Martin Kruusiga peksid käte ja jalgadega kannatanut J. Z.it, põhjustades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi. K. Sutt tunnistati süüdi:

§ 199lg.2 p.

4,7,8 järgi selles, et tema, ajavahemikul 19.novembrist 2004.a. kuni 27.oktoobrini 2007.a., Tallinna linna erinevais paigus, grupis süüdistatava K. Koltjaroviga kui ka üksi ning ametiruumi sissetungimisega, ebaseadusliku omastamise eesmärgil, viiel korral võttis ära võõraid vallasasju, põhjustades kannatanutele S. A.le, E. P.ile, G. K.le, OÜ-le T. S. ja OÜ-le R. erinevates summades varalisi kahjusid;

§ 201

lg.2 p.1 järgi selles, et tema, 11.juunil 2006.a., Tallinnas, XXXX-XXXXXXXX XX X maja juures, saades oma valdusse kannatanu T. T.i mobiiltelefoni, väärtusega 4059 kr., pööras võõra vara oma kasuks, müües telefoni maha;

§ 209lg.2 p.1 järgi selles, et tema, 8.

mail 2007.a., Tallinnas, AS-i T. R. M.. esinduses, varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel, kasutades R. K. ID kaarti ja jäljendades viimase allkirja, sõlmis telefonioperaatoriga liitumislepingu. Telefonikõnede eest tasumata jätmisega põhjustas äriühingule 2685 kr.74 sendi suuruse kahju. 13. augustil 2007.a. , Tallinnas, S. E. Ü. Õ. kontoris, varalise kasu saamiseks pettuse teel, kasutades M. S.e autojuhiluba ja jäljendades viimase allkirja, võttis M. S.e pangaarvelt välja 7000 kr., põhjustades pangale 7000 kr. suuruse varalise kahju;

§ 344lg.1 järgi selles, et tema, võltsis kohustustest vabanemiseks 8.mail 2007.a.

AS-ga T. sõlmitud liitumislepingut, allkirjastades selle R. K. nimel ja õiguste omandamiseks 13.augustil 2007.a. võltsis S. E. Ü. harukontoris pangakviitungit, allkirjastades selle M. S. nimel;

§ 349järgi selles, et tema, 8.

mail 2007.a. AS-i T. esinduses ja 13. augustil 2007.a. S. E. Ü. harukontoris, kohustustest vabanemise ja õiguste omandamise eesmärgil, kasutas teises isiku nimele välja antud ID kaarti ja autojuhiluba.

§ 184

lg.1 järgi selles, et tema, ebaseaduslikult käitles suures koguses narkootilist ainet – 0,009 gr. trimetüülfentanüüli - kuni selle äravõtmiseni 13. novembril 2007.a., Tallinnas, XXXXXXXXX XXX XX-XX korterist. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus.. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonides süüdistatav K. Sutt ei vaidlusta süüditunnistamist inkrimineeritud kuritegude toimepanemises ega maakohtu otsuses tema süütegudele antud õiguslikke hinnanguid, vaid taotleb maakohu otsuse muutmist tähtajaliste vangistustena mõistetud karistuste osas. Süüdistatav K. Sutt taotleb kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristuse moodustamist nii, et

§ 184

lg.1 järgi mõistetud raskema karistusega oleksid kaetud kõik teiste kuritegude eest, mis kvalifitseeriti

§-de 121, 199 lg.2 p.4,7,8, 201 lg.2 p.1, 209 lg.2 p.1, 344 lg.1, 349 järgi, mõistetud kergemad karistused. Apellandile jääb arusaamatuks kriminaalasja lühimenetluse eesmärk olukorras kus maakohus karistas teda pikaajalise vangistusega. Üldmenetluse korral olnuks karistuseks samuti 4-5 aastat vangistust, sest apellant pole kedagi tapnud ega röövinud, pole levitanud narkootikume, teda pole varem karistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Maakohtu poolt mõistetud 8 aasta pikkune vangistus on sarnane tapmise või röövimise toimepannud isikule mõistetud karistusega või narkodiileri karistusega. Seetõttu taotleb süüdistatav K. Sutt lõpliku karistusena mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist ning selle lühimenetlusele vastavalt 1/ 3 võrra vähendamist. Ringkonnakohtu istungil süüdistata ja kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni täies ulatuses ning taotlesid maakohtu poolt karistustena mõistetud vangistuse tähtaja pikkuse lühendamist. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ning taotles apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanu ära kohtumenetluse poolte arvamused ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et süüdistatava K. Sutti apellatsioonis pole esitatud ega selgunud ringkonnakohtus ühtegi faktilist asjaolu, mis jäänuks süüdistatavale karistuste mõistmisel maakohtu tähelepanuta ja ringkonnakohtus kontrollituna võiks seada kahtluse alla maakohtu otsuse seaduslikkuse või põhjendatuse mõistetud lõpliku karistuse osas. Süüdistatava K. Suti apellatsiooni väide kriminaalasja lühimenetluse tähendusest mittearusaamise kohta ei vasta tegelikele asjaoludele. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et

1. aprillil 2008.a. on süüdistatav K. Sutt ja kaitsja allkirjastanud protokolli ( V kd., tl.148 -149 ) nõusoleku kohta kriminaalasjas kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Samal päeval on süüdistatav K. Sutt sõlminud prokuröriga kokkleppe, mille järgi taotleb prokurör kohtus süüdistatavale toimepandud kuritegude kogumi ja mitme kohtuotsuse järgi lõplikuks liitkaristuseks vangistuse, tähtaja pikkusega 4 aastat 11 kuud ja 13 päeva. Kriminaalasja toimiku kohtule edastamise järel on süüdistatav K. Sutt
2. mail 2008.a. teatanud Harju Maakohtule, et loobud prokuröriga sõlmitud kokkuleppest ja taotleb enda süüdistusasjas kiirmenetluse kohaldamist ( V kd. tl. 167 ). Maakohus tagastab määrusega kriminaalasja toimiku Põhja Ringkonnprokuratuurile.
3. mail 2008.a. esitab süüdistatav K. Sutt prokuratuurile taotluse kriminaalasjas lühimenetluse kohaldamiseks ( V. kd.,tl.173 ). Eelnimetatud taotluses kinnitab süüdistatav K. Sutt oma allkirjaga, et talle on lühimenetluse olemus arusaadav ja tema õigused lühimenetluses teada. Süüdistatava taotluse toetamist on allkirjaga kinnitanud kaitsja, advokaat T. Pilt. Prokuratuur nõustub lühimenetluse kohaldamisega ja seaduses ettenähtud menetlustoimingute järel arutab Harju Maakohus käeolevat kriminaalasja lühimenetluse korras. Ringkonnakohtu hinnangul pole kahtlust, et süüdistatava K. Sutt, kes on taotlenud oma süüdistusasjas KrMS
4. peatükis sätestatud lihtmenetluste mitmete liikide kohaldamist on teadlik nende olemusest ja enda õigustest, s.h. kriminaalajas lühimenetluse korras kohtus arutamise ja karistuse mõistmise iseärasustest. Süüdistatavale on seaduse kohaselt olnud tagatud advokaadist kaitsja õigusabi kättesaadavus. Seetõttu hindab ringkonnakohus süüdistatava K. Suti väidet lühimenetluse sisust mittearusaamise kohta paljasõnaliseks ning ümberlükatuks kriminaaltoimikus asuvate dokumentaalsete tõenditega. Süüdistatavatele K. Sutile karistuste mõistmisel on maakohus juhindunud

§ 56

sätestatud karistamise alusest, võtnud arvesse karistus kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust.

§ 121

järgi karistuse mõistmisel on maakohus karistust raskendavaks asjaoluks lugenud kuriteo grupiviisilise toimepanemise. Teiste süüdistuste puhul karistust raskendavaid asjaolusid kindlaks pole tehtud. Vangistusega karistamist on maakohus põhjendanud asjaoluga, et varasemate kuritegude eest karistusena kohaldatud vangistused pole mõjutanud süüdistatavat K. Sutti uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Eelmise karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamise järel on süüdistatav pannud toime hulga uusi kuritegusid. Kumbi süüdistatavatest ei tööta. Legaalse sissetuleku puudumisel pole otstarbekas rahalise karistuse mõistmise selle täitmise vähese reaalsuse tõttu. Võõra vara vastu toimepandud suur kuritegude hulk ja nende eriliigilisus kinnitab, et kuritegude toimepanemine oli saanud süüdistatavale K. Sutile oluliseks sissetuleku ja elatusallikaks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus süüdimõistetu K. Suti süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kaaludes ning karistuse kohaldamise üldist eesmärki silmas pidades õigesti otsustanud kohaldada karistusena tähtajalist vangistust. Üksikkaristused on maakohus mõistnud karistusseadustiku eriosa paragrahvides kehtestatud sanktsioonide piires. Liitkaristused kuritegude kogumite eest kui mitme kohtuotsuse järgi on moodustatud õigesti. Süüdistatavale K. Sutile

§ 64

lg.1 alusel mõistetud liitkaristus 8 aastat vangistust ei ületa mõistetud üksikaristuste summat ega

§ 184lg.

1 sanktsioonis sätestatud raskema karistuse ülemmäära – 10 aastat vangistust. Riigikohus on otsuses nr. 3-1-1-91-07 selgitanud, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetne karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seostu prokuröri ega kaitsja taotlustega. Vaid lahendab selle küsimuse seadusele ja oma siseveendumusele tuginevalt. Seetõttu on ringkonnakohus veendunud, et süüdistatava K. Suti arvamus mõistetud karistuste ülemäärse raskuse kohta ei saa olla ringkonnakohtule siduv maakohtu poolt mõistetud karistuste muutmise küsimuse otsustamisel. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhistustega süüdistatavale K. Sutile mõistetud karistuse osas ja kasutades KrMS § 342 lg.3 p.1 antud õigust ei pea vajalikuks selle kordamist. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu otsuse 4 juuli 2008.a. otsuse Kristjan Suti suhtes muutmata ning tema apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN J. PAAP J. KATŠKOVSKAJA