Obsah (5)

§ 63§ 2§ 56§ 57§ 47

Ärakiri 4-08-4542 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2008. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-4542 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läb

§ 63

lg 1 alusel karistada Martti Aulis Röpelinen’i Liiklusseaduse § 741 lg 1 alusel rahatrahviga 3 000 (kolm tuhat) krooni s.o 50 trahviühikut /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või a/a 221023778606 Hansapangas, kohustuslik märkida viitenumber 10220085008004/ 3. Saata kohtuotsuse ärakiri M. A. Röpelinen’ile ja Lääne PP Haapsalu politseijaoskonnale. 1 Ärakiri 4-08-4542 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 06.05.2008 otsusega väärteoasjas nr 2570,08,001966 karistati M. A. Röpelinen’i Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 ja Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 20 lg 1 rikkumise eest – 10.04.2008.a kell 16.10 Lääne maakonnas Oru vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee 64,8 km, liikudes Haapsalu suunas, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra, sõites kiirusega 122 +/- 8 km/h ning juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. M. A. Röpelinen pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 ja LS § 741 lg 2 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteo eest on M. A. Röpelinen’ile lähtudes Karistusseadustiku (edaspidi

) §-dest 56 lg 1 ja 63 lg 1 määratud karistuseks LS 741 lg 2 alusel rahatrahv 6 000 krooni s.o 100 trahviühikut. Kaebus

1. mail
2. a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja M. A. Röpelinen kaebus otsusele väärteoasjas nr 2570,08,
3. Kaebaja vaidlustab väärteootsuse määratud rahatrahvi osas ja palub selle vähendamist. Kaebuse esitaja tunnistab, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ja kahetseb väga tehtut. Samas leiab kaebuse esitaja, et kohtuvälise menetleja väide, et ta ületas lubatud sõidukiirust, on põhjendamatu, kuna antud teelõigul oli nii tihe liiklus, et selles olukorras ei ole kindlasti võimalik kiirust mõõta. Kaebuse esitaja väidab, et teda märgates politseiametnikud lehvitasid juba kaugelt ja tema lehvitas neile nagu tere-tuttavatele inimestele vastu ja jätkas sõitu. Esitatud kaebusele on lisatud vaidlustatud väärteoasja väärteootsus ja -protokoll. Kaebuse esitaja soovib väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses, kaitsjat ei soovi ning tunnistajate ülekuulamist ei taotle. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis
4. mail
5. a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma
6. mail
7. a saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik, juhtides mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja ületades olulisel määral kiirust, pani toime ühiskonnaohtliku teo, millega seadis ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Ütluste andmisest ja allkirjastamisest isik keeldus, mida kinnitab ka tõlk Ott Rootare. Menetlusaluselt isikult on vaimse tervise tõttu juhtimisõigus Soome Vabariigis ära võetud, mida kinnitab Soome politseilt saadetud vastus. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on märgitud, et sõiduk liikus üksinda, vastupidiselt kaebuses väidetule. Kaebuses märgib M. A. Röpelinen, et teda märgates lehvitasid politseiametnikud juba kaugelt ja tema lehvitas neile vastu. Tunnistaja Kaido Lukk ütluste kohaselt mõõdeti vastu tuleva sõiduki kiirust liiklevast politseisõidukist, mis kajastub ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist. Peatamise märguanne anti sinise ja punase vilkuriga. Arusaamatuks jääb lehvitamise võimalikkus. 2 Ärakiri 4-08-4542 Karistuse määramisel on arvestatud teo ohtlikkust ja menetlusaluse isiku eelnevat kehtivat karistust. Kohtuvälise menetlejana jääb korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman väärteoasjas nr 2570,08,001966 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud rahalist karistust, mis on 6 000 krooni. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2570,08,001966 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja ei pea vajalikuks tunnistajate kutsumist kohtuistungile ja kohtuistungist osa võtta ei soovi. Kohtu seisukoht Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Vastavalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 2 ei soovinud M. A. Röpelinen väärteo kohta ütlusi anda ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli allkirjastada (kinnitatud juhtivkonstaabel K. Lukk ja konstaabel A. Kallas allkirjaga). VTMS § 65 lg 3 kohaselt kirjutab ülekuulamisprotokollile alla füüsilisest isikust menetlusalune isik. Sama §-i lg 4 kohaselt, kui menetlusalune isik keeldub ütluste andmisest või annab ütlused, kuid keeldub selle kohta allkirja andmast, märgib kohtuvälise menetleja ametnik keeldumise ülekuulamisprotokollile, mis on käesoleval juhul kohtuvälise menetleja poolt ka protokolli märgitud. Lisaks on tõlk O. Rootare menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis omakäeliselt kinnitanud, et isik soovib ütlusi anda alles kohtus. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt soovib M. A. Röpelinen väärteoasja lahendada kirjalikus menetluses ja vaidlustab väärteootsuse lubatud sõidukiiruse ületamise osas. Kaebuse esitaja leiab, et mõõdetaval teelõigul oli sõidukiiruse mõõtmise ajal nii tihe liiklus, et seal oli võimatu mootorsõiduki kiiruse mõõtmist teostada. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt (VTT tl 3) kasutas liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Stalker II MDR S.N.: AS 003621 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS 07/00118), mida testiti 10.04.

1. a kell 16.00 ning seade oli töökorras. Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega valgel ajal, sademeteta ilmastikuga ning kuiva teekattega kahesuunalisel teel. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim, millega vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine toimus liikuvast sõidukist. Mootorsõiduk liikus üksinda mõõtja sõidukile vastassuunalise sõidurajal ja lähenedes mõõtja sõidukile. Seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 122 km/h, kuid lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 8 km/h, seega ületas M. A. Röpelinen’i poolt juhitud mootorsõiduki kiirus lubatud sõidukiirust mõõdetaval teelõigul mitte vähem kui 24 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Kohtuvälise menetleja poolt on kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli märgitud M. A. Röpelinen’i keeldumine ütluste andmisest ja protokolli allkirjastamisest. VTT tl 6 tunnistaja ülekuulamise protokolli kohaselt on juhtivkonstaabel K. Lukk andnud väärteo kohta järgnevaid ütlusi: „10.04.
2. a kella 15.30 ajal teostasime liiklusjärelevalvet ÄäsmäeHaapsalu mnt kui kella 16.10 ajal tuli meile peale Rannaküla teeristi vastu rohelist värvi sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga 984MEL, millise kiiruseks mõõtsime 122 km/h, lubatud 3 Ärakiri 4-08-4542 antud teelõigul 90 km/h. Otsustasime antud sõiduki peatada ning keerasin auto ringi, lülitasin sisse sinised ja punase vilkuri ning helisignaali ja asusime sõidukit jälitama. Sõiduki saime pidama ning autot juhtis Soome Vabariigi kodanik Martti Aulis Röpelinen IK
3. Palusin esitada juhiluba ja sõiduki tehnilise passi. Kodanik teatas, et juhiluba tal ei ole ja tema ei ole kiirust ületanud. Sõiduki tehnilise passi kodanik esitas. Kuna tegemist oli soome keelt rääkiva kodanikuga, toimetasime ta Haapsalu PJ, kuhu kutsusime ka tõlgi.“ Väärteoprotokolli kohaselt VTT tl 1 on M. A. Röpelinen’ile protokoll tõlgitud tõlgi Ott Rootare poolt, kes on väärteoprotokollis omakäeliselt kinnitanud, et isik keeldub ütluste andmisest ja protokolli allkirjastamisest. VTMS § 49 lg 3 kohaselt võetakse menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta protokolli sissejuhatusse menetlusosalise allkiri. Kui ta keeldub allkirja andmast, tehakse selle kohta protokolli kanne, mida käesolevas väärteoprotokollis on tehtud nii väärteoprotokolli ütluste osas kui ka menetlusaluse isiku õiguste ja kohtuste osas väärteoprotokolli pöördel. M. A. Röpelinen ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis tõendaksid, et ta menetlusaluse isikuna ei ületanud lubatud sõidukiirust. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et kiiruse mõõtmisel oli seadme mõõteväljas veel teisigi sõidukeid. Eeltoodud asjaoludest ja VTT-s olevatest tõenditest tulenevalt leiab kohus, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine mootorsõiduki juhi M. A. Röpelinen’i poolt on tõendamist leidnud ja toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, kuna mootorsõiduki juhina on ta kohustatud järgima liikluseeskirju sh juhtima sõidukit kiirusega, mis jääb lubatud sõidukiiruse (antud teelõigul 90 km/h) piiresse. Lisaks eeltoodule on väärteootsuse kohaselt M. A. Röpelinen’ile süüks arvatud Liikluseeskirja § 20 lg 1 rikkumine - mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Selles osas kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsust ei ole vaidlustanud ja on kaebuses tunnistanud, et: „Autojuhi lubade puudumine on kahjuks tõsi ja kahetsen seda väga.“ Vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse mitteolemasolu kinnitab ka VTT tl 6 tunnistaja ülekuulamise protokoll, kus K. Lukk antud ütluste kohaselt .“ …. Kodanik teatas, et juhiluba tal ei ole.“ Vastavalt 10.04.
4. a koostatud väärteoprotokollile nr AB 941251 /VTT tl 1/ on M. A. Röpelinen’ile süüks arvatud väärteo kirjeldus järgmine: juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 122 +/- 8 km/h, ületades mitte vähem kui 24 km/h. Juhil kontrollimisel ei olnud esitada juhiluba. M. A. Röpelinen rikkus sellega LE § 124 p 2 ja § 70 p 1 ning väärtegu on kvalifitseeritud LS § 7422 lg 2 ja § 7435 lg 1 järgi. 14.04.
5. a on kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoasja menetluses ebaselguse lahendamise määrus /VTT tl 8/, kuna menetluse käigus on selgunud, et menetlusalusel isikul puudub üldse mootorsõiduki juhtimisõigus ja kes on eelnevalt juba sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega on ekslikult väärteoprotokolli blokis „Väärteo kirjeldus“ kirja pandud rikkumine LE § 70 p 1 järgi ja väärteo kvalifikatsioon LS 7435 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §-st 212 määras kohtuväline menetleja, et väärteoprotokolli väärteokirjelduse blokis tuleb lugeda õigeks – rikkus LS § 20 lg 1 ja väärteo kvalifikatsioon LS § 741 lg
6. Lugeda väärteo kirjelduses õigeks: juhtis mootorsõidukit isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja kes on eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning üles lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Määruse koopia on saadetud menetlusalusele isikule M. A. Röpelinen. M. A. Röpelinen’ile on 17.01.
7. a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus / /VTT tl 15/ Lääne PP Haapsalu PJ vanemkonstaabli K. Lukk poolt, kuna M. A. Röpelinen juhtis 17.01.2008.a sõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga 984MEL ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal ei ole esitada juhiluba. Eeltoodust tulenevalt kõrvaldati M. A. 4 Ärakiri 4-08-4542 Röpelinen sõiduki juhtimiselt LS § 201 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Käesolevas väärteoasjas M. A. Röpelinen’ile koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (VTT tl 4) 10.04.
8. a, mille kohaselt on M. A. Röpelinen kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 201 lg 2 p 3 alusel alates 10.04.
9. a kell 16.10 kuni juhilubade saamiseni. M. A. Röpelinen ei ole allkirjaga kinnitanud otsuse kättesaamist ning allkirjastamisest keeldumise kohta on kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsusesse sellekohane kanne. LS §-le 201 lg 5 alusel juhtimiselt kõrvaldamise otsus tehakse kahes eksemplaris, millest üks antakse juhile. Otsuse teisel eksemplaril kinnitab juht otsuse kättesaamist allkirjaga ning märgib otsuse kättesaamise kuupäeva. Kui juht keeldub allkirja andmast, tehakse juhtimiselt kõrvaldamise otsusesse selle kohta kanne. VTT tl 9-10 oleva kirjavahetuse kohaselt on kohtuväline menetleja 11.04.
10. a teinud päringu M. A. Röpelinen’i juhtimisõiguse olemasolu kohta Soome politseile, kuna menetlusaluse isiku näol on tegemist Soome Vabariigi kodanikuga. Soome politseiametnikult J. Koponen’ilt 11.04.
11. a saadud vastuse kohaselt M. A. Röpelinen’il puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, kuna see on tühistatud 30.09.
12. a. Samas antakse teada, et isik on ka Soome Vabariigis
13. aastal juhtinud kahel korral mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimise õigust. Kohtuväline menetleja on oma seisukohas (VTT tl 16) välja toonud, et menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus Soome Vabariigis ära võetud vaimse tervise tõttu. Siinkohal märgib kohus, et käesoleva väärteoasja arutamisel on kohus VTMS § 87 järgi seotud 10.04.
14. a koostatud väärteoprotokollis sätestatuga, millest tulenevalt juhib kohus tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.09.
15. a otsusele nr 3-1-1-38-07, milles Riigikohus on võtnud alljärgneva seisukoha: „
16. detsembril 2006 koostatud väärteoprotokolli teokirjelduses on L. Popovile ette heidetud seda, et ta juhtis mootorsõidukit, ilma et tal oleks olnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Mootorsõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt on üldjuhul kvalifitseeritav LS § 741 esimese lõike järgi. Sama paragrahvi teises lõikes ette nähtud kvalifitseeritud väärteokoosseis on kohaldatav üksnes juhul, kui teo on toime pannud isik, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud.
17. detsembril 2006 koostatud väärteoprotokolli teokirjeldusest - mis on VTMS § 87 kohaselt kohtule siduv - ei selgu, kelle poolt ja millal antud juhtimiselt kõrvaldamise otsust L. Popov mootorsõidukit juhtides eiras. Seega ei ole nimetatud väärteo puhul võimalik tuvastada LS § 741 lg-s 2 nimetatud raskendava asjaolu esinemist. Järelikult tulnuks kohtutel L. Popovi poolt
18. detsembril 2007 toime pandud rikkumist käsitada LS § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteona.“ Eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt leiab kohus, et kuna käesoleva väärteoasja väärteoprotokollist /VTT tl 1/ ega kohtvälise menetleja poolt 14.04.
19. a koostatud väärteoasja menetluses ebaselguse lahendamise määrusest /VTT tl 8/, milles kohtuväline menetleja on parandanud väärteoprotokolli väärteokirjeldust, ei selgu, kelle poolt ja millal antud juhtimiselt kõrvaldamise otsust M. A. Röpelinen mootorsõidukit juhtides eiras, siis ei ole käesoleva väärteo puhul võimalik tuvastada LS § 741 lg-s 2 nimetatud raskendava asjaolu esinemist. Seega tuleb M. A. Röpelinen’i poolt 10.04.
20. a toime pandud rikkumist käsitleda § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteona s.o mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Eelpoolkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud Martti Aulis Röpelinen’i poolt järgmiste väärtegude toimepanemine: - LE § 124 p 2 rikkumine, mis sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis s.o LS §-s 7422 lg 2 ettenähtud väärtegu; 5 Ärakiri 4-08-4542 - LS § 20 lg 1 rikkumine, mis sätestab, et mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust s.o LS §-s 741 lg 1 ettenähtud väärtegu. Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistuse määramisel lähtunud karistuse mõistmise alustest.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis M.

A. Röpelinen’i puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest puuduvad käesolevas väärteoasjas karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. M. A. Röpelinen on küll tunnistanud nii kohtuvälisele menetlejale kui ka kohtule esitatud kaebuses, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kuid siiralt kahetsenud tehtut vaid kohtule esitatud kaebuses ning seda juhtimisõiguse mitteomamist puudutavas osas. Seega kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemise ajal ei esinenud karistust kergendavat asjaolu puhtsüdamliku kahetsuse näol

§ 57lg 1 p 3 alusel.

Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 12 on M. A. Röpelinen’i ka eelnevalt Eesti Vabariigis väärteo toimepanemise eest vastutusele võetud: 17.01.2008. a Lääne Politseiprefektuuri poolt LS § 7435 lg 1 alusel (liiklusnõuete rikkumine) karistatud rahatrahviga 2 100 krooni. Sellest tulenevalt nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et M. A. Röpelinen juhtides mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimise õigust ning ületades lubatud sõidukiirust pani toime ühiskonnaohtliku teo, millega seadis ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Käesolevas väärteoasjas on M. A. Röpelinen’i karistatud LS § 741 lg 2 alusel rahatrahviga 6 000 krooni s.o 100 trahviühikut. Kuna kohus kvalifitseeris M. A. Röpelinen’i poolt LS § 20 lg 1 rikkumise ümber LS § 741 lg 1 järgi, siis tuleb Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 28.06.2007 otsus väärteoasjas nr 2570,07,002426 tühistada ja teha uus otsus. Kuna M. A. Röpelinen on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule s.o LS § 7422 lg 2 ja LS § 741 lg 1 järgi, siis tuleb mõista

§ 63

lg 1 järgi üks karistus LS § 741 lg 1 alusel, mis näeb ette raskeima karistuse s.o rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti.

§ 47

lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. M. A Röpelinen’i poolt toime pandud LS § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritud rikkumist on menetlusalune isik tunnistanud nii kohtuvälisele menetlejale ja kohtule ning esitatud kaebuses kahetseb väga lubadeta sõitmist. Lähtudes eeltoodust tuleb Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 28.06.2007 otsus väärteoasjas nr 2570,07,002426 tühistada ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda - süüdi tunnistada Martti Aulis Röpelinen Liiklusseaduse § 7422 lg 2 ja § 741 lg 1 järgi ning

§ 63

lg 1 järgi karistada Martti Aulis Röpelinen’i LS § 741 lg 1 alusel rahatrahviga 3 000 krooni s.o 50 trahviühikut. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, 204 lg 3 ning Liiklusseaduse §-dest 7422 lg 2 ja 741 lg 1. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 6 Ärakiri 4-08-4542 7