4-08-6058\14

4-08-6058 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril
2. a Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-08-6058 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungi sekretär Ivika Zvonova Väärteoasi Margus Kiir´e kaebus Ida Politseiprefektuuri 04.06.2008.a. otsusele väärteoasjas nr.2402,08,000836, millega temale Liiklusseaduse § 74´35 lg 1 alusel määrati rahatrahv 1140.krooni Kohtuvälise menetleja esindaja Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni-ja patrullitalituse komissar Alvar Ottokar. Kaebuse esitaja Margus Kiir (isikukood:37001222227, elukoht: Jõhvi küla 5-8 Jõhvi vald, töökoht Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ) Istungil osalenud isikud Tuvastatud asjaolud: Ida Politseiprefektuuri 04.06.2008.a. otsusega väärteoasjas nr.2402,08,000836 karistati Margus Kiir’t Liiklusseaduse § 74´35 lg 1 alusel rahatrahviga 19 trahviühikut s.o.1140.- krooni selle eest, et tema 08.05.2008 a. kell 13:10 Ida-Virumaal, Jõhvi vallas, Jõhvi linnas, Jaama tn.6, juhtides mootorsõidukit, ei olnud turvavööga nõutekohaselt kinnitatud. 17.06.2008 a. esitas Margus Kiir Viru Maakohtule kaebuse ülalmainitud Ida Politseiprefektuuri 04.06.2008.a. otsusele väärteoasjas nr. 2402,08,
3. Oma kaebuses palub ta ülalmainitud otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada, kuna kaebaja ei ole talle inkrimineeritavat väärtegu toime pannud. Oma kaebust põhjendab kaebuse esitaja sellega, et kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel arvestatud tunnistajate M.Tiirik ja T.Vetik ütlusi ega ole hinnanud nende usaldusväärsust. Kaebaja leiab, et tunnistaja R.Väli ülekuulamine tunnistajana on ebaseaduslik seoses asjaoluga, et tunnistaja ütluste andmise asjaolud on ebaselged ja ei vasta tegelikule olukorrale. Kaebaja seisukohalt on oluliseks menetlusnormide rikkumiseks asjaolu, et kaebaja ülekuulamine toimus üle kuulamata tunnistaja R.Väli juuresolekul. Kohtuistungil toetas kaebuse esitaja oma kaebust ja palus Ida Politseiprefektuuri 04.06.2008.a. otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Väitis, et tulenevalt tunnistajate ütlustest, väärteo toimepanemine tõendatud ei ole. Leidis, et asja on uuritud ebaobjektiivselt, kuna ei ole uuritud kõiki asjaolusid. Arvas, et arvestades ilmastikutingimusi, seda, et tema riided ja auto sisustus olid sama värvi ja et sõiduk on tooneritud klaasidega, võis politseitöötaja turvavööd mitte märgata. Ida Politseiprefektuuri esindaja palus jätta otsus muutmata, kuna arvab, et politseitöötajad veendusid nii Rakvere tänaval kui ka Jaama tänaval, et M.Kiirel ei olnud turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Kõik tunnistajad olid võrdselt üle kuulatud nii kohtueelse menetluse käigus kui ka kohtus. Otsuse tegemisel tugines kohtuväline menetleja riigikohtu lahendile, mille kohaselt võib politseitöötaja ütlusi tõendina kasutada. Leidis, et M.Kiire süü on tõendatud tunnistaja R.Väli ütlustega. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja ütlused ning uurinud kohtule esitatud väärteoasja materjale leiab, et Margus Kiire süü Liiklusseaduse § 74´35 lg 1 järgi ettenähtud rikkumises ei ole tõendamist leidnud ning kohus on seisukohal, et Ida Politseiprefektuuri 04.06.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2402,08,000836 kuulub tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele. 19.11.2008 a. toimunud kohtuistungil olid üle kuulatud M.Kiirele inkrimineeritava süüteo toimepanemise ajal samas kohas viibinud tunnistajad M.Tiirik ja T.Vetik ning R.Väli, kes andsid teineteist välistavaid ütlusi. Tunnistajad M.Tiirik ja T.Vetik, kes viibisid M Kiirega ühes sõiduautos, kinnitasid kohtuistungil, et kui nad koos M.Kiirega „Aroma“ kohvikust büroosse sõitsid, oli M.Kiirel turvavöö kinnitatud. Tunnistaja M.Tiirik nägi valgusfoori taga peatunud politseiautot, mis oli nende autost eespool ja vasakus reas. Tunnistaja T .Vetik politseiautot valgusfooride juures ei märganud ja nägi seda alles siis, kui nad büroo juurde jõudsid. Mõlemad tunnistajad (M.Tiirik ja T.Vetik) selgitasid kohtus, et M.Kiirel seljas olnud jope oli turvavööga sarnast värvi ja M.Kiire auto on toonitud klaasidega. Kohtul puudub alus kahelda ülalmainitud tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Tunnistajad olid hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest. Mõlemad tunnistajad töötavad õigussfääris ja omavad piisavat ettekujutust valeütlustega kaasnevast vastutusest. Seega on vähetõenäoline, et nad andsid teadvalt valeütlusi. Ka kohtuvälise menetleja poolt ei esitatud kohtule vastuväiteid, mis paneksid tunnistajate ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Peale selle oli kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja R.Väli, kes selgitas, et 08.05.2008 a. oli ta patrullis ja kui nende auto jäi valgusfoori taga seisma, asudes M.Kiire autost veidi eespool vasakus reas (selles osas ütlused ühtivad M.Kiire ja M.Tiiiku ütlustega) ta nägi, et M.Kiirel ei olnud turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Koheselt nad rikkujale peatumismärguannet ei andnud, kuna see oleks häirinud liiklust. Samuti nägi tunnistaja R.Väli, et M.Kiirel oli turvavöö kinnitamata, kui nad sõitsid M.Kiire autole vastu Jaama tänava maja nr.6 juures, kus nad pöörasid ringi ja sõitsid M.Kiire autole järele ning pidasid ta kinni, kui M.Kiir oli juba oma auto büroo juures peatanud. Siis oli tal turvavöö kinnitatud. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja Väli ütlustes, kuid samas ei välista kohus, et tunnistaja võis eksida asjaolude hindamisel, kuna seistes valgusfoori taga, M.Kiire autost eespool ja kõrvalreas, ei olnud tal eriti hea vaade tagapool seisnud M.Kiire autole ja ta võis mitte märgata turvavööd, mis tunnistajate M.Tiiriku ja T.Vetiku ütluste kohaselt oli M.Kiire jopega sarnast värvi. Tunnistajad M.Tiirik ja T.Vetik, kes istusid M.Kiire autos, nägid tehiolusid autos sees ja kuna puudub alus kahelda nende ütluste usaldusväärsuses, tugineb kohus nendele kui vahetute pealtnägijate ütlustele. Sama puudutab ka sündmusi Jaama tn 6 juures, sest M.Kiire autos istunud tunnistajate ülevaade oli parem kui tunnistajal, kes istus vastassuunast liikunud politseiautos kaasreisija kohal. Autod sõitsid teineteisele vastu ja teineteisest möödudes võis politseiautos istunud tunnistaja vaateväli olla piiratud juhi kohal istunud politseitöötaja tõttu. Kohus uuris Ida Politseiprefektuuri 08.05.2008 a. väärteoprotokolli AB10190059, millest nähtub, et see on koostatud Margus Kiirele selle kohta, et tema 08.05.2008 a. kell 13.10 IdaVirumaal, Jõhvi linnas, Jaama tänava maja nr.6 juures, liikudes Rakvere tn. suunas, juhtis mootorsõidukit nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga. Protokollist nähtub, et M.Kiir on protokolliga tutvunud ja tema vastuväited on eraldi protokollitud. Ida Politseiprefektuuri 04.06.2008 a. otsusest, väärteoasjas nr.2402,08,000839 nähtub, et M.Kiirele on määratud rahatrahv Liiklusseaduse § 74´35 lg1 alusel selle eest, et 08.05.2008 a. kell 13.10 juhtis ta mootorsõidukit, olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (R.Väli ütlustega). R.Väli ütluste kohaselt nägi ta mootorsõiduki juhti kinnitamata turvavööga Jõhvis, Rakvere tn. maja nr.17 juures valgusfoori taga ja teistkordselt, sõites sõidukijuhile vastu Sompa tn. kaudu. Seega, Ida PP otsuse kohaselt, oli turvavöö mittenõuetekohane kasutamine tuvastatud enne sõiduki kinnipidamist. Peale selle tugineb kohtuväline menetleja tunnistajate M.Tiiriku ja T.Vetiku kohtuvälise menetluse käigus antud ütlustele, et juht oli sõiduki kinnipidamise momendil nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud, millest lähtudes on R.Väli ütlused usaldusväärsed ning kõiki tõendeid analüüsides saab järeldada, et Jõhvi linnas, Jaama tn. 6 maja juures, ei olnud juht nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Protokollist nähtub, et M. Kiir’t märgati kinnitamata turvavööga aadressil Jaama tn.6, kui ta liikus Rakvere tänava suunast. Otsusest nähtub, et rikkumise koht oli Jõhvi linn, Jaama tn.6, kuid otsuse tekstist nähtub, et K. Kiir’t märgati kinnitamata turvavööga Rakvere tänava 17 maja rajoonis, valgusfooride juures. Selles, et M. Kiir ei ole turvavööga kinnitatud, veendusid politseinikud teistkordselt siis, kui liikusid tema autole vastu mööda Sompa tänavat. Jääb arusaamatuks, mille alusel jõuti otsuses järeldusele, et M. Kiir liikus kinnitamata turvavööga mööda Jaama tänavat, maja nr.6 juures. Kohus jõuab järeldusele, et nende dokumentide põhjal ei ole võimalik täpselt tuvastada, kus konkreetselt politseiametnikud rikkumise fikseerisid ja miks nad M. Kiire poolt juhitud autot koheselt ei peatanud, vaid jätkasid selle järel liikumist, kontrollides, kas ta on turvavööga kinnitatud või mitte. Järelikult, politseitöötajad ei olnud ise lõpuni veendunud, kas M. Kiir oli auto liikumise ajal turvavööga kinnitatud. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja, kuulanud üle kohtuistungile ilmunud tunnistajad ning uurinud kohtule esitatud väärteoasja materjale, lähtub asjaolust, et kui lugeda mõlema menetluspoole tunnistajate ütlused õigeteks, siis tekib vältimatult kahtlus tegelike asjaolude kohta, mida ei saa kohtuistungil kõrvaldada ja mis ei võimalda ühetähenduslikult otsustada M.Kiire süüküsimust väärteo toimepanemisel ning teda karistada teo eest, mis ei ole tõendamist leidnud teiste tõenditega, peale tunnistaja R.Väli ütluste. Kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 3 kohaselt, kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et Ida Politseiprefektuuri 04.06.2008.a. otsus väärteoasjas nr.2402,08,000836 on põhjendamata ja kuulub tühistamisele. Juhindudes VTMS § 29 lg1 p.1,132 lg.3, 134, 135 kohus Otsustas: Rahuldada Margus Kiire kaebus ja tühistada Ida Politseiprefektuuri 04.06.2008 a. otsus väärteoasjas nr.2402,08,000836, Margus Kiirele Liiklusseaduse § 74´35 lg 1 alusel rahatrahvi 19 trahviühikut s.o. 1140.- krooni mõistmise kohta. Menetlus väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Viru Maakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, esitades kaebuse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesadav, ja teatades oma soovist esitada kassatsioonikaebus kirjalikult Viru Maakohtule 7 päeva jooksul. Jüri Sakkart Kohtunik