← Eesti

1-07-6045\16

Obsah (8)§ 15§ 335§ 63§ 61§ 60§ 296§ 342§ 180

1-07-6045 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2008 Tartu Kriminaalasja number 1-07-6045 (06940000054) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit

§-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu 26. novembri 2007 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-6045 muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Välja mõista Kalju Mänglilt kohtukulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Mall Saare poolt osutatud õigusabi eest 1681 krooni 50 senti riigituludesse. Kalju Mänglil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Kalju Mängli 1-07-6045, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 12. veebruarist 2008. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 04. märtsist 2008. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 05. märtsist 2008. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 26. novembri 2007 otsusega tunnistati Kalju Mängli süüdi KarS § 356 lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 73 alusel vangistust täielikult täitmisele ei pöörata, kui K. Mängli ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu Maakohus arutas K. Mängli süüdistust KarS § 356 lg 1 järgi selles, et tema 2005 lõpus – 2006 alguses Võru maakonnas X vallas S. külas X Looduspargi piiranguvööndis asuval L. kinnistul pani toime ebaseadusliku raie, kus eraldisel 2 ja 15 viis harvendusraiega metsa rinnaspindala raie ajal kehtinud metsaseaduse (MS) § 17 lg 3 alusel välja antud keskkonnaministri 01.04.1999 määrusega nr 39 kinnitatud harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest madalamale (01.01.2007 jõustunud MS § 31 lg 4 alusel välja antud Metsa majandamise eeskirja lisas 1). Eraldisel 2, kus kasvas 45-aastane kaasik, vähendas ta ebaseaduslikult rinnaspindala 2 m2/ha võrra, tekitades keskkonnale kahju 27 600 krooni ja eraldisel 15, kus kasvas 65-aastane kuusik, 6,2 m2/ha võrra, tekitades keskkonnale kahju 40 455 krooni. Eraldisel 10 raius ebaseaduslikult 10,4 tm metsamaterjali, eirates raie ajal kehtinud MS § 22 lg 1 alusel välja antud Metsakaitse eeskirja p 3.1 (kehtiva MS § 30 lg 5 alusel välja antud Metsa majandamise eeskirja § 3 lg-d 1, 4, 5), mille kohaselt võis turberaie korral raiuda ühe raievõttega kuni 30% puistu tagavarast, tekitades keskkonnale kahju 16 365.30 krooni. Kokku tekitas K. Mängli tulenevalt raie ajal kehtinud MS §-s 56 lg 3 p 1 (kehtiva MS § 67 lg 2 p 1) nimetatud ebaseadusliku raiega kaitsemetsas keskkonnale olulise kahju 84 420.30 krooni, kuna metsaraiel ei peetud kinni puistu rinnaspindala lubatud määradest (eraldis 2 ja 15) ja lubatud raieviisist (eraldis 10). 2 K. Mängli ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Ta võttis omaks, et on teostanud süüdistuses toodud raied, kuid väitis, et raied ei olnud ebaseaduslikud ja nendega ei põhjustatud keskkonnakahju. Kohtuotsuse motiivide kohaselt K. Mängli poolt süüdistuses toodud L. eraldisel 10 ebaseaduslikult 10,4 tm metsamaterjali raiumine ja kekkonnale 16 365.30 krooni kahju tekitamine tõendamist ei leidnud. K. Mängli süü L. kinnistu eraldistel 2 ja 15 harvendusraiega metsa rinnaspindala lubatud alammääradest madalamale viimises ja keskkonnale eraldisel 2 27 600 krooni ja eraldisel 15 40 455 kroonise kahju tekitamises on aga tõendatud: - Tunnistaja, keskkonnainspektsiooni inspektori Meit Grosmanni ütlustega, et esimest korda puutus ta raiega L. kinnistul kokku 17.10.2005 kui sattus sinna, märgates metsa viivaid traktorijälgi ja otsustas kontrollida, kuna visuaalsel vaatlusel tekkis kahtlus raie õigsuses. Arvestades puistu vanust ja koosseisu tundus, et mets oli raiutud liiga hõredaks. Ta teavitas kinnistu omanikku, et visuaalse hindamise järgi ei ole raie korralik, lubas raiet täiendavalt kontrollida. Järgmine kord läks kinnistule 24.05.2006 koos K. Mängliga, kes oli alati toimingute juures. Eraldisel 15, kus K. Mängli juhtis tähelepanu sellele, et eraldise idaküljel oli eraldise pind tegelikult väiksem ja osa takseerkirjelduses metsamaana kirjeldatud maad ilma metsata, teostasid eralduse 15 määramise uuesti. Eralduse 15 uue pindala mõõtmisega said 0,29 ha. - X vallas X Looduspargi piiranguvööndisse jääva L. kinnistu metsamaa eraldise 2 takseerkirjeldusega on tõendatud, et 12.12.2000 teostatud takseerimise kohaselt kasvas eraldisel 2 pindalaga 1,7 ha 40-aastane I boniteedi kaasik. Seega oli raie teostamise ajal nimetatud eraldisel kasvav I boniteedi kaasik 45 aastane. - K. Mängli poolt Võrumaa keskkonnateenistusele 08.11.2005 esitatud metsateatisega on tõendatud, et eraldisel 2 võis teostada harvendusraiet eraldise 1,0 ha suurusel pinnal kogumahus 50 tm. Raie ajal kehtinud MS § 17 lg 3 alusel välja antud Keskkonnaministri 01.04.1999 määrusega nr 39 kinnitatud harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärade kohaselt pidi peale harvendusraie tegemist 45 aastase kase enamusega puistu I rinde rinnaspindala jääma vähemalt 17,2 m2/ha ja täius vähemalt 0,65. Raie ajal kehtinud MS § 29 lg l p 1 järgi kuulus kaitseala piiranguvööndis asuv mets kaitsemetsa kategooriasse. Kaitsemetsa kategooriasse kuuluval metsamaal suurendati harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid vastavalt keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 p 2 alapunktile 1 5%. Seega pidi X Looduspargi piiranguvööndisse jääval, s.o kaitsemetsa kategooriasse kuuluval metsamaal asuva L. kinnistu eraldisel 2 puistu rinnaspindala raiejärgselt jääma kogu eraldise 2 harvendusraiealal vähemalt 18,1 m2/ha ja täius vähemalt 0,68. - Raiekoha piiriprotokolli ja 21.06.2006 koostatud raiekoha ülevaatuse aktiga on tõendatud, et eraldise 2 lääneküljel 0,46 ha suurusel alal on kasvava metsa raie teostamisel raiutud peamiselt jämedaid kaski, mille tulemusena sellele alale olid tekkinud erinevas suuruses häilud. Kännud olid pealt astmega. Raielangil olid jäätmed tükeldatud ja laotud üle pinna. Raiejäätmetes olid kaselehed pruunid ja kuivanud, raiutud metsamaterjal oli metsast ära viidud. Raiesmikult mõõdeti kalibreeritud metsaklupiga, mille id.nr on M-148, kõigi kasvavate I rinde puude rinnasdiameetrid ning saadud tulemused kanti metsalugemislehele. Eraldise 2 raiealale oli kasvama jäetud I rinde puud (peamiselt kuused ja kased) ning II rinde kuused ja hall-lepad. Keskkonnainspektsiooni poolt välja mõõdetud raielangi piir märgistati puude ja nende okste külge seotud punaste lintidega. Kogu ülejäänud eraldise pinnal võis märgata tunduvalt varem raiutud, pealt musti, samuti astmega ja hajali üle pinna paiknevaid raiutud puude kändusid. 3 - Metsalugemislehega on tõendatud, et eraldise 2 raiealale oli kasvama jäetud 140 I rinde puud, sh 52 kaske, 69 kuuske, 3 mändi. Seega on M. Grosmanni ütluste ja õiendiga keskkonnakahju arvutamise kohta tõendatud, et eraldise 2 0,46 ha suurusel raiealal saadi raiejärgselt kõikide kasvavate I rinde puude rinnasdiameetrite kluppimise ja saadud andmete töötlemise järel programmis „Raiewin“ kasvava metsa keskmiseks rinnaspindalaks 9,8 m2/ha ja keskmiseks täiuseks 0,38. K. Mängli oli eraldise 2 raie tegemisel 0,46 ha suurusel pinnal eiranud raie ajal kehtinud MS § 17 lg 3 alusel välja antud keskkonnaministri 01.04.1999 määrusega nr 39 kinnitatud harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid. Raie ajal kehtinud MS § 56 lg 3 p 1 järgi tekitati sellise käitumisega keskkonnale kahju, kuna metsa raiuti hõredamaks, kui seda lubasid rinnaspindala ja täiuse alammäärad. Vastavalt raie ajal kehtinud keskkonnaministri 01.04.1999 määruses nr 39 sätestatule oli harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala lubatud alammääraks 65 aastases I boniteediklassiga kuusikus ja peale nimetatud metsateatise järgi harvendusraie tegemist pidi puistu rinnaspindala jääma vähemalt 22,3 m2/ha ja täius vähemalt 0,65. Kuna eraldis 15 jääb X Looduspargi piiranguvööndisse, siis raie ajal kehtinud MS § 29 lg 1 p 1 järgi oli tegemist kaitsemetsa kategooriasse jääva metsaeraldisega, kus suurendati harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid 5%. Seega pidi puistu I rinde rinnaspindala eraldisel 15 raiejärgselt jääma vähemalt 23,4 m2/ha ja täius vähemalt 0,68. Nähtuvalt raiekoha piiriprotokollist saadi eraldise 15, mille pindala takseerkirjelduse järgi oli 0,3 ha, tegelikuks pindalaks looduses 0,29 ha. Õiendist keskkonnakahju arvutamise kohta nähtub, et eraldisel 15 mõõdetud raiejärgselt kõikide kasvavate I rinde puude rinnasdiameetrite kluppimise ja saadud andmete töötlemise järel programmis „Raiewin“ mõõdeti kasvava metsa keskmiseks rinnaspindalaks 16,0 m2/ha ja keskmiseks täiuseks 0,47. Seega oli eraldisel 15 pärast raiet rinnaspindala lubatud alammäärast väiksem. Nähtuvalt õiendist keskkonnakahju arvutamise kohta on raie ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määruse nr 186 p 2 p 9 sätteid arvestades eraldisel 15 teostatud ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju 48 383 krooni. K. Mängli teostatud raie ajal kehtinud MS § 17 lg 3 alusel välja antud Keskkonnaministri 01.04.1999 määrusega nr 39 kinnitatud harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest nähtuvalt sõltusid harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad metsa vanusest, puuliigist, kasvukoha tüübist ja boniteediklassist. Vastavalt kehtiva MS § 31 lg 4 alusel välja antud Keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega nr 88 kehtestatud metsa majandamise eeskirja lisas 1 sätestatule pärast harvendusraie tegemist 20,4 m kõrguses kaasikus peab puistu I rinde rinnaspindala jääma vähemalt 14,8 m2/ha. Nimetatud eeskirja § 6 lg 5 kohaselt mustika, jänesekapsa-mustika, sinilille, jänesekapsa ja jänesekapsa-kõdusoo kaasikus, haavikus või sanglepikus võib harvendusraiejärgne puistu esimese rinde rinnaspindala olla 3 m 2/ha võrra väiksem kui on märgitud eeskirja lisas 1, kui selle puistu all kasvab kuuse elujõuline teine rinne täiusega vähemalt 40% või kuuse elujõuline järelkasv taimede arvuga vähemalt 1500 hektari kohta. Nähtuvalt eelnimetatud õiendist asub L. kinnistu eraldisel 2 jänesekapsa-mustika kasvukohatüübis ja raiejärgselt on sinna kasvama jäänud elujõuline kuuse II rinne täiusega vähemalt 40%, mistõttu on puistu I rinde alammäära veel 3 m2/ha võrra vähendatud. Seega pidi eraldisel 2 harvendusraie teostamise järel puistu I rinde rinnaspindala jääma vähemalt 11,8 m2/ha. Eraldise 2 raiealal suurusega 0,46 ha määrati raiejärgselt kõikide kasvavate I rinde puude rinnasdiameetrite kluppimise ja saadud andmete töötlemise järel programmis „Raiewin“ kasvava metsa rinnaspindalade summaks 9,8 m2/ha. Seega on eraldisel 2 kõnesoleva raie teostamisega eiratud ka käesoleval ajal kehtiva MS § 31 lg 2 nõudeid, mille kohaselt ei tohi harvendusraie tegemisel puistu rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lg 4 alusel kehtestatud alammäärast (s.o. metsa majandamise eeskirja lisas 1 toodud alammäärast). Õiendist 4 keskkonnakahju arvutamise kohta nähtub, et kuna L. kinnistu metsamajandamiskava oli koostatud 2000. aasta lõpus, siis kasutati raie-eelse puistu kõrguse määramiseks Kiviste kasvukäigutabelit, mille järgi saadi puistu kõrguseks L. kinnistu eraldisel 15 22,0 m. Vastavalt kehtiva MS § 31 lg 4 alusel välja antud Metsa majandamise eeskirja lisas 1 sätestatule pärast harvendusraie tegemist 22,0 m kõrguses kuusikus peab puistu I rinde rinnaspindala jääma vähemalt 22,2 m2/ha. Õienditest nähtuvalt eraldise 15 raiealal suurusega 0,29 ha määrati raiejärgselt kõikide kasvavate I rinde puude rinnasdiameetrite kluppimise ja saadud andmete töötlemise järel programmis „Raiewin“ kasvava metsa rinnaspindalade summaks 16,0 m2/ha. Seega on eraldisel 15 raie teostamisega eiratud ka käesoleval ajal kehtiva MS § 31 lg 2 nõudeid, mille kohaselt ei tohi harvendusraie tegemisel puistu rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast (s.o. metsa majandamise eeskirja lisas 1 toodud alammäärast). Eeltooduga on tõendatud, et K. Mängli poolt L. kinnistu eraldistel 2 ja 15 teostatud raie on ebaseaduslik ka käesoleval ajal kehtiva metsaseaduse järgi, kuna MS § 67 lg 2 p 1 kohaselt tekitatakse käesoleva seaduse tähenduses keskkonnale kahju kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala lubatud määrast. MS § 67 lg 3 kohaselt arvestatakse lõike 2 punktis 1 nimetatud juhtudel kahju vastavalt käesoleva seaduse lisades 2 ja 3 sätestatud määradele. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt kaitsemetsa kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvutamisel korrutatakse kahju arvutamise määr koefitsiendiga 3,0. Arvestades eeltoodut on nähtuvalt õiendist ja tabelist eraldisel 2 raiega tekitatud keskkonnakahju 27 600 krooni ja keskkonnakahju eraldisel 15, 40 455 krooni. Vastavalt raie ja teostatud mõõtmise ajal kehtinud Keskkonnaministri 01.04.1999 määrusega nr 39 kehtestatud rinnaspindala alammääradele pidi 40 aastases kaasikus rinnaspindala jääma 16,3 m2/ha, kuid tegelikult oli kaasik sel ajal juba 45 aastane ja rinnaspindala pidi jääma vähemalt 17,2 m2/ha. Kuna tegemist oli X Looduspargi koosseisu kuuluva metsamaaga, pidi rinnaspindala jääma vastavalt keskkonnaministri 01.04.1999 määrusega nr 39 kinnitatud harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärade p 2 alapunktile 1, 5% kõrgem, ehk 18,1 m2/ha. Seega kinnitavad ka 28.04.2006 mõõtmise tulemused, et rinnaspindala oli raie tulemusel eraldisel 2 viidud lubatud alammäärast allapoole. Ka eraldise 15 puhul, kus 65 aastase I boniteedi kuusikus pidi rinnaspindala pärast harvendusraie tegemist jääma, arvestades eraldise paiknemist X Looduspargivööndis, 23,4 m2 /ha, on mõõdetud rinnaspindala 22,7 m2 /ha, s.o lubatud alammäärast madalam. Kannatanu esindaja L. P. ütlustest nähtub, et pärast seda kui inspektorid käisid 28.04.2006 L. kinnistul ja leidsid, et raiega kahju ei ole keskkonnale tekitatud, selgus kontoris objekti kontrollimise protokolli registreerimisel, et selle kinnistuga on olnud probleeme juba 2005. aastal. 28.04.2006 kontrolliti raieid 08.11.2005 esitatud metsateatise põhjal. Selgus ka, et 28.04.2006 ei olnud otsustamisel arvestatud, et metsamajanduskava oli viis aastat vana ja ei olnud juurde liidetud puude vanust, samuti ei arvestatud sellega, et kinnistu asub X looduspargis ning rinnaspindala alammäära tuli suurendada 5%. Mõõtmised tehti lihtrelaskoobiga, mis väikeste pindade ja ebaühtlase laiekraadi puhul ei anna täpset tulemust. Eeltoodut arvestades pidas keskkonnainspektsioon vajalikuks L. kinnistu raieid uuesti kontrollida. L. kinnistu eraldistel 2 ja 15 seoses K. Mängli poolt teostatud raiega keskkonnainspektsiooni töötajate poolt 29.05.2006, 21.06.2006 ja 14.09.2006 läbi viidud põhjalike mõõtmiste õigsuses puudub alus kahelda. L. kinnistu eraldistel 2 ja 15 keskkonnainspektorite poolt alates 2006 maist teostatud mõõdistamised olid vastavuses mõõtmise ajal kehtinud metsaõigusnormidega ega ole vastuolus käesoleval ajal kehtivatega. Seega on K. Mängli poolt ebaseadusliku raie teostamine X Looduspargi piiranguvööndis asuva L. kinnistu eraldistel 2 ja 15 tõendatud. 5 Antud asjas ei ole rikutud õiguskindluse põhimõtet ja K. Mängli õiguspärast ootust selles, et keskkonnainspektsioon juhindus varasemast otsusest - 28.04.2006 koostatud objekti kontrollimise protokollist. Koopiaga Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna vastusest teabenõudele on tõendatud, et K. Mängli sai nimetatud objekti kontrollimise protokolli kätte alles 2006 detsembri alguses, kusjuures kriminaalasjas on kohtueelse menetluse kokkuvõte koostatud juba 30.11.2006. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu K. Mängli kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni kohaselt on keskkonnainspektsiooni töötajad L. Palmre ja M. Grosmann keskmise rinnaspindala ja täiuse arvutamisel kasutanud ebaõiget meetodit. Metsa raiudes ei teadnud K. Mängli, et harvendusraie järgselt võetakse rinnaspindala ja täiuse määramisel arvesse ainult esimese rinde puud, teise rinde omi aga mitte, sest raie ajal kehtinud metsaseadus rääkis ainult metsast ja puistust, mitte rinnetest. Ka keskkonnaministri 01.04.1999 määrusega nr 39 kinnitatud harvendusraie rinnaspindala ja täiuse alammäärade tabel on pealkirjastatud järgmiselt: harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad. Vaid tabeli lõpus toodud märkus 1 sätestab, et toodud määrad kehtivad mitte kogu metsa, vaid metsa esimese rinde kohta. MS § 17 lg-s 2 nimetatud rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad kehtestab, lähtudes metsa vanusest, puuliigist, kasvukoha tüübist, boniteediklassist ja metsa kasutamise viisist, keskkonnaminister oma määrusega. Tsiteeritud seadusesättes pole sõnagi esimesest rindest, mis määratakse metsa kõrgema osa järgi. Nende asjaolude loetelu, millest minister oleks pidanud lähtuma, on ammendav. Pealegi on metsa jagamine harvendusraie seaduslikkuse hindamisel esimeseks ja teiseks rindeks vastuolus MS § 17 lg-s 2 tooduga, mis lubab teha harvendusraiet metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 6 cm. Nii väikese rinnasdiameetriga puu ei saa kuidagi kuuluda esimesse rindesse. Rinnasdiameeter on kasutatav kogu metsa kohta. Järelikult peaksid ka metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad olema kasutatavad kogu metsa kohta. Seega ei saa K. Mänglile inkrimineerida ka kergemeelsust ja hooletust, kuna ta ei saanud ette näha, et seadusest alamal seisev õigusakt võib muuta seadust, asendades üheselt mõistetava sõna „mets“ puistu „esimese rindega“. Aluse veendumusele, et määrus ei või muuta seadust, annab Põhiseaduse (PS) § 94, mille kohaselt minister annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju, mitte ei muuda ega täienda seadust. Kui asuda seisukohale, et süüdistus on õige ja põhjendatud ning pärast K. Mängli teostatud harvendusraiet eraldustel nr 2 ja 15 jäi rinnaspindala väiksemaks lubatud alammääradest, oleks tulnud arvestada, et rinnaspindala ebaseaduslik vähendamine oli väike. Kui oleks olnud tegemist tavalise metsa ja mitte X looduspargiga, kus keskkonnakahju arvutamisel kasutati koefitsienti 3, oleks keskkonnakahju suurus jäänud väiksemaks olulisest kahjust, olles 22 685 krooni. Ilma vastavate mõõtmisteta ei osanud ka vastava eriharidusega spetsialist raiekohal otsustada, kas raie on teostatud õigesti või valesti. Keskkonnakaitse vaneminspektor M. Grosmann vastas kohtu küsimusele L. kinnistul tehtud raiete õigsuse kohta, et omamata täpseid arvutusi, ei ole kindel, et ta julges väita telefoni teel, et raie on valesti, tal oli lihtsalt kahtlus. Vastates prokuröri küsimusele selle kohta, kas K. Mängli kinnistul käis keegi Keskkonnainspektsioonist veel kontrolli teostamas, seletas M. Grosmann, et käisid kolleegid Võru Keskkonnainspektsioonist ja nende tulemus oli tema omast erinev, nemad ebaseaduslikkust ei leidnud, talle teadaolevalt kasutasid need inspektorid teist mõõtmismetoodikat, mis ei anna täpset tulemust. Ka ei oldud arvestatud sellega, et 6 tegemist on X looduspargiga. Kuna looduspargis peab raiejärgne kasvav rinnaspindala 5 % võrra suurem olema, siis tuli ka erinevus suurem. Kohus leidis, et kuna eraldusel 2 kasvanud kaasik oli kontrollimisel ajal mitte 40 aastane nagu oli märgitud protokollis, vaid 45 aastane, pidi rinnaspindala pärast raiet jääma vähemalt 17,2 m2/ha, mitte 16,3 m2/ ha nagu protokollis märgitud. Protokolli kohaselt aga oligi tegelik rinnaspindala 17,2 m2/ha. 28.04.2006 teostatud mõõtmiste tulemuste põhjal oli rinnaspindala pärast raiet lubatud alammäärast väiksem. Samas on jäetud tähelepanuta, et erinevus on väike. Eralduse 2 puhul 0,9 m2/ha ja eralduse 15 puhul 0,7 m2/ha. Keskkonnakahju oleks antud juhul eraldusel 2 12 420 krooni (0,9 x 10 000 x 0,46 x 3 = 12 420) ja eraldusel 15 4567.50 krooni (0,7 x 7500 x 0,29 x 3 = 4567.50), kokku 16 987.50 krooni, s.o. tunduvalt alla olulise kahju, mis 2006 aastal oli 30 000 krooni. Lähtudes süütuse presumtsioonist oleks tulnud vastuoluliste tõendite puhul eelistada seda, mis tuleb süüdistatavale kasuks, s.o 28.04.2006 protokolli, kuna see välistab K. Mängli süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises. K. Mängli teadis 28.04.2006 kontrollkäigust, et tema suhtes mingeid sanktsioone ei järgne. Õiguskindluse põhimõte nõuab, et keskkonnainspektsiooni töötajate hinnangule (pretensioone K. Mängile ei esitatud, järelikult oli kõik korras) saaks ka edaspidi tugineda. Kontrollkäiguga tekitati K. Mänglis õiguspärane ootus, et keskkonnainspektsioon jääb oma seisukoha juurde. 28.04.2006 koostatud objekti kontrollimise protokolli pole kehtetuks tunnistatud, see on jõus koos M. Grosmanni ja L. Palmre poolt 21.06.2006 eraldustel 2 ja 15 asuvate raiekohtade ülevaatuse aktidega. Eeltoodu alusel on K. Mängli süüdi mõistetud alusetult. K. Mängli ei saanud ette näha, et raie võib olla ebaseaduslik, kuna ta oli (ja

  1. on)veendunud, et metsa suvaline - subjektiivne jagamine esimeseks ja teiseks rindeks ei olnud kooskõlas raie ajal kehtinud metsaseadusega. Visuaalselt ei olnud võimalik määrata, kas rinnaspindala on pärast raiet normi piires või mitte, seda ei olnud suuteline visuaalselt hindama ka keskkonnakaitse inspektor M. Grosmann. K. Mängli esitas iseseisva apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni kohaselt on maakohtu otsus ebaõige alljärgnevatel põhjustel: 1. Harvendusraied eraldustel 2 ja 15 on kooskõlas praeguste ja ka raie ajal kehtinud normatiividega harvendusraiel. 2. Sigrid Kasuk inspektorite grupi ja apellandi eraldi mõõdistatud rinnaspindalad vastavad keskkonnakahju puudumisele. 3. M. Grosmanni inspektorite grupp on mõõdistustel teinud mõõtmisvead, mis tunduvalt ületavad lubatava piiri 10%.Vead tuginevad hooletule pindala mõõdistusele ja määruste väärtõlgendustele rindelise ehituse osas. 4. Menetlusel rakendatud harvendusraie regulatsioonid (Metsa majandamise eeskiri) on vastuolus metsaseadusega ning algatada tuleks põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus tuleks algatada ka turberaie regulatsioonide vastuvõetavuses (piiravad ülemäära omandi kasutuse õigust) ja keskkonnakahjude rakendamisele üldse omaniku metsades raiemahust lähtuvalt. Nõustuda ei saa sellega, et apellant on teostanud L. kinnistu metsaeraldistel 2 ja 15 raienormatiive eirava harvendusraie, millega tekitas keskkonnakahju. Kohtuotsus rajaneb metsa faktilise olukorra moonutatud esitusele Keskkonnainspektsiooni poolt. Kohtunik ei suutnud inspektorite esitatud pooltõdede rägastikus eristada, kus on tõde ja kus vale, see olnuks jõukohane vaid peale spetsialisti ekspertiisi. Lisaks faktimoonutustele ei suutnud kohtunik läbi näha ka vastavate määruste väärtõlgendusi ja rakendamata jätmisi. Eelkirjeldatud raskuste tõttu ei ole kohtul jätkunud kriitilisust M. Grosmanni teostatud eraldiste 2 ja 15 metsahindamiste õigsuse kindlakstegemiseks. Küll on kohtu kriitilisus viinud õiglase lahendini eraldise 10 turberaie kohtulikul menetlemisel, kuigi samas jätkab kohus ette 7 söödetud lühendi 2.jrk väärtõlgendust ja jääb sel alusel seisukohale, et menetletav raie oli teine aegjärkne raie. K. Mängli leiab, et ta pole kunagi väitnud, et inspektorite grupp 28.04.2006 (Sigrid Kasuk grupp) on kirjeldanud esimest rinnet põlvkondade viisi. Selline väide tuleneb kohtu poolt ekslikult ebaõigesti Metsa korraldamise juhendi § 8 lg 2 tõlgendamisest. Metsa korraldamise juhendi § 8 lg 2 rõhuasetus ei ole I rinde põlvkondade viisi kirjeldamisel, vaid II rinde puudumine vertikaalselt liitunud puistus. Kui puu oli 50-75%, siis läks see teise rindena kirja. Lõik kirjeldab raskesti mõistetavalt I ja II rinde eristamist eraldise 15 pinnaosal 0,2 ha (noorem ja madalam, 41 aastat vana osa puistust). Apellant ei nõustu sellega, et eraldise 15 vanema metsaosa (pind 0,1 ha ,vanus 70
  2. a)suurt kõrgust rakendati nooremas osas II rinde eristamiseks ja sellega, et teist rinnet eristati puistus, kus teine rinne absoluutselt puudub, kuna tegemist on lihtpuistuga, on vaid üks vertikaalselt liitunud võrastik. Esimese rinde kõrgusest 50-75% esiletoomine L. Palmre poolt kinnitab M. Grosmanni ütlust, et teine rinne eristati üksnes esimese rinde kõrgusest lähtudes. See tähendab Metsa korraldamise juhendi § 8 lg 2 absoluutset rakendamata jätmist. Kahetsusväärselt interpreteerib kohtunik süüaluse esitatud õigeid fakte ja nende seostamisi määruste sätetega subjektiivse seisukohana, millist suhtumist oli võimatu ette näha ja seetõttu ei kasutanud süüalune või kaitsja võimalust sõltumatu eksperdi kaasamiseks. Süüalune pidas samas 28. aprilli raiete inspekteerimise protokolli ja enda esitatud analüüse kohtu avaldatud tõendites suulisust kummutavate tõenditena piisavateks. Apellandi metsanduslikus kompetentsuses pole alust kahelda, kuna apellandil on 27 aasta vältel kogemused metsa majandamisel, sealjuures 3 aastat Munamäe Sovhoosis metsaülemana. Teoreetiline ettevalmistus metsanduslikuks analüüsiks ja praktiliseks tööks on omandatud TRÜ bioloogiakursuse koosseisus ja Luual metsatehnikute kursusel. Eraldustel 2 ja 15 on hektari rinnaspindala mõõdetud kolmel korral: 1) tuvastasid inspektorid 28.04.2006 esimese rinde rinnaspindalad, mis vastavad keskkonnakahju puudumisele (eraldis 15 hektari rinnaspindala: mõõdetud - 22,7 normatiiv- 18,9; eraldis 2, mõõdetud - 17,2, normatiiv - 14,8 ruutmeetrit /hektarile); 2) teostas mõõdistused suurte vigadega inspektor M. Grosmanni grupp, leides seeläbi tohutu keskkonnakahju; 3) mõõtis apellant puistud ise gluppimise kaudu samadel pindadel, mis eristati M. Grosmanni poolt, mõõtmisandmed töötles seejuures M. Grosmann. Mõõtmiste koond: K. Mängli eraldise 15 rinnaspindala/ha 22,7, eraldise 2 rinnaspindala/ha 19,5; S. Kasuka eraldise 15 rinnaspindala/ha 22,7, eraldise 2 rinnaspindala/ha 17,2; M. Grosmanni eraldise 15 rinnaspindala/ha 16,0, eraldise 2 rinnaspindala/ha 9,8; Normatiiv eraldise 15 rinnaspindala/ha 18,9, eraldise 2 rinnaspindala/ha 14,8 Eraldisel 15 kasutas M. Grosmann rinnaspindala normatiivi 22,2, mis saadakse tänu vääralt määratud metsa kõrgusele (22 meetrit), noorema metsaosa kõrguse erinevus on arvesse võtmata. Seejuures näeme aga siiski, et ka M. Grosmanni rakendatud normatiiv 22,2 on väiksem kui metsa rinnaspindala peale raiet- 22,7 S. Kasuk ja K. Mängli mõõdetud. M. Grosmann eksis eralduse 15 esimese rinde kõrguse määramisel. Nimetatu on tõendatud apellandi mõõtmistulemustega. Eraldus 15 jaguneb apellandi näidatust tegelikkuses Metsa korraldamise juhendi rakendamisel osatükkideks 15a (vanus 41 a, pindala ümardatult 0,2 ha, kõrgus kuusel 16,5
  3. m)ja 15b (vanus 70 a, pindala ümardatult 0,1ha, kõrgus kuusel 21,3 m). Andmed esitatud takseerkirjeldused kvaliteedi järgi. Kuusk on valitsev puuliik eraldise 15 esimeses rindes ja rinde kõrgus on määratud seega kuuse kõrgusega. Keskmine kõrgus on saadud tabelisse arvutiprogrammi kaudu, mis on arvesse võtnud korrelatsiooni kõrguse ja puude diameetrite vahel. Seega ei ole kõrgused apellandi poolt subjektiivselt määratud, vaid mõõdetud rinnasdiameetritest tulenevad. Keskmise kõrguse kogu eraldise kohta saame 8 osatükkide kõrguste pindala järgi kaalutud keskmisena 0,2 x 16,5 + 0,1 x 21,3 : 0,3 = 18,1 m. Kõrgusele 18 meetrit vastabki kuusikus rinnaspindala normatiiv 18,9 (Metsa majandamise eeskirja lisa 1). Eraldise 15 I rinde kõrguse määramisel (22
  4. m)eksib M. Grosmann Metsa korraldamise juhendi § 5 lg 1 vastu seoses arenguklassiga ja § 8 lg 2 vastu. Nimetatud sätetega on välistatud vanema metsaosa kõrguse rakendamine noorema metsaosa kohta. Sama kuuse keskmise kõrguse (1-8
  5. m)andis ka apellandi teostatud kõrguste otse mõõtmine (kuus mudelpuud). Puude kõrgused ja diameetrid eristuvad osatükkidel 15a ja 15b piisaval määral nii mõõtmisel kui visuaalselt, et kinnitada osatükkide vanuselist erinevust 30 aastat, mis tuvastati apellandi poolt aastarõngaste loendamisega kändudel. Apellandi mõõdistusi kogu puistu rinnaspindala määramiseks ei ole keegi vaidlustanud. Näiteks esineb ka kokkulangevus M. Grosmanni ja apellandi mõõdistustes: eraldise 2 kase rinnaspindala on mõlema järgi 4,5 m2/ha. Ka M. Grosmann on tunnistanud mõõdistuste kohatist kokkulangevust. Esimese rinde minimaalset osakaalu eraldise 15 puistus kinnitab ka märge metsamajanduskavas, mis tähendab täiust alla 10%. Selline täius aga tingib puistu mõõdistamist terviklikult ehk teist rinnet eristamata nagu on toiminud S. Kasuk ja apellant. Apellant pole kunagi väitnud, et S. Kasuka inspektorite grupp mõõdistas eraldusel 15 põlvkondade viisi. Apellant on väitnud vaid nende metoodika õigsust esimese ja teise rinde eristamisel. S. Kasuka rinnaspindala määramise õigsus on tagatud samuti piisava ringproovide arvuga - 4 ringproovi. Metsa rinnaspindala määramiseks on vaja teha pindalal kuni 1 ha neli mõõtmist, pindalal 1,1 -2 ha viis mõõtmist. Eraldisel 15 tehti S. Kasuk poolt 4 ringproovi ja eraldisel 2 viis ringproovi. Kohus märgib, et kohtuniku jaoks on S. Kasuk poolt määratud rinnaspindala arvsuurused vastuvõetavad ja säilitanud oma tõendava väärtuse. Vastuvõetavad pole vaid S. Kasuka poolt rakendatavad rinnaspindala hektari kohta raiejärgsed normatiivid. Eelnevas esitatud võrdlevas tabelis ongi loobutud S. Kasuk rakendatud normatiividest ja võetud kasutusele eraldise 15 minu mõõdistustest tulenev normatiiv ja eraldise 2 juures M. Grosmanni kohaldatud normatiiv. Eelnevas esitatud tõendusmaterjalide põhjal on rinnaspindalade mõõdistustest eraldisel 15 vastuvõetavad S. Kasuk ja apellandi mõõdistused ja neid tuleb võrrelda K. Mängli kohaldatud normatiiviga. Võrdlusest selgub keskkonnakahju puudumine. Võistlev M. Grosmanni mõõdistus on vähemuses üks kahe vastu ja seega ilmselt väär. Esimese ja teise rinde eristamisel tehti seejuures oluline metoodiline viga (70 aastase metsaosa kõrgust kasutati ka 41 aastases metsaosas, millega viimases esimese rinde puud jäeti teise rindesse, mis kaasuvalt tähendas rinnasdiameetrite mõõtmata jätmist). Eelkirjeldatu alusel ei saa nõustuda selles, et M. Grosmanni grupi mõõdistused on teostatud kooskõlas metsaõigusnormidega ja apellandi leppimatus mõõdistustega on viimase subjektiivne arvamus. Kirjeldatud selgele metsaõigusnormide rikkumisele M. Grosmanni poolt metsa mõõdistamisel lisandub rida varjatud rikkumisi. Vigade varjatus tuleneb mõõtmiste aluseks oleva Metsa korraldamise juhendi ebatäpsustest. Alustame M. Grosmanni vigadest harvendusraie pindalade määramisel. Kuidas ulatuvad M. Grosmanni pindala määramise vead üle 20% ja veelgi enam. Tehakse hoolimatusest kolme tüüpi vigasid:
  6. a)Harvendusraie pindalasse haaratakse puudeta ala väljastpoolt raiet. Eraldisel 15 selline viga parandati, esialgne pind 0,33 ha korrigeeriti tegelikuni - 0,29 ha. Viga oli 0,04 ha, seega 13,8 %. Eraldisel 2 on analoogne viga parandamata, kuigi apellant sellele juba eeluurimisel viitas. Vea suurus samuti 0,04 ha, protsentides vähem: 0,04 : 0,46 = 8,7 %. (0,46 on inspekteeritud pind M. Grosmanni järgi eraldisel nr 2);
  7. b)Harvendusraie pindalasse haaratakse looduslikult lagedad alad ehk metsa häilud eraldise sees. Selline praktika tuleneb Metsa korraldamise juhendi täpsusnõuete mittepiisavusest raie kvaliteedi hindamisel. Nimetatud määrus § 2 sätestab lõikes 6, et metsaeraldise piirid 9 kaardistatakse 10 meetri täpsusega. Käesoleva veatüübi jaoks on oluline, et § 2 lg 7 sätestab eraldisel asuvate lagedate alade väljajätmist (või kaasaarvamist) eraldise pindalas. Sätestatud on lagedate joonobjektide väljajäämine alates laiusest 4 meetrit ja väljaveoteede sissejäämine olenemata laiusest. Sätestamata on aga jäänud häilude suurus, millest alates häil eraldise pindalast välja arvatakse. Vastuvõetamatu on häilu minimaalsuurusena kasutada eraldise minimaalsuurust, mis on määruse § 3 lg 2 järgi 0,1 hektarit. Sellisele väga robustsele lähenemisviisile vastandub joonelemendi minimaalsuuruseks sätestatud määruse §-de 2 lg 7 ja 3 lg 2 alusel 4 korda 20 meetrit ehk 0,008 hektarit. Kuna väljaarvatava loodusliku häilu suurus on sätestamata, ulatubki inspektorite suva häilu ignoreerimisel kuni pindalani 0,1 ha. Sellist tegeliku raie pindala moondamist apellandi kahjuks saab vältida vaid viitega määruse §-le 12 lg 3, milles rinnaspindala viga kajastab otseselt ka pindala määramise viga (lubatav kuni 10%). Seega tuleb häil kindlasti pindalast välja arvata juhul, kui tema kaasamine põhjustaks rinnaspindalas vea üle 10%. Kuna eraldise minimaalsuuruseks on eelnäidatult 0,1 ha, siis häilu väljaarvamise vähimaks suuruseks tuleb eelnäidatud veapiirist lähtudes võtta 0,01 ha (sellest suuremad häilud tuleks raie pindalast maha arvata). Kirjeldatud loogika aga Võru keskkonnainspektorite praktikas puudub. Eraldisel 15 ongi määrusevastaselt kaasatud pindalasse looduslikult ja sanitaarraiega kujunenud häil suurusega 7 korda 40 meetrit ehk ümardatult 0,03 hektarit. Kuna eraldise pindala on vaid 0,27 ha, tekitatakse harvendusraie pindalasse viga 10,3 %. Häil ei vasta määruse § 3 lg 1 ühtluse nõuetele ja vajab erinevat metsa majandamise viisi vastavalt § 5 lg 1. Seega tuleb häil eraldise üldpinnast kõike esitatut arvesse võttes välja arvata, sest kaasamine on määrusega § 12 lg 3 vastuolus. Väikesed häilud metsamajandamiskava kaartidel puuduvad, kuna kaardimõõdust tuleneb, et piiritletava ala laiuse alampiir on 20 m määruse § 3 lg 2 järgi. Selline täpsusklass võib piisav olla metsa korraldamise jaoks, kuid on raiekvaliteedi hindamiseks ebapiisav (20 x 20 meetrit annab vea pindalas 0,04 ha, mis ületab neljakordselt veapiiriga lubatud kirjeldamata häilu suuruse 0,01 ha minimaalsuurusega eraldusel). Seadustelünk põhjustab keskkonnakahju üksnes arvutuslikku tekitamist, sest ka inspektorid ei hakka neile lisatööna kavas fikseerimata häilusid kirjeldama. Eraldisel 2 harvendusraie pindalas on kaasatud looduslik häil laiusega 7 kuni 21 meetrit ja pikkusega 30 meetrit, pindala 0,08 ha. Viga harvendusraie pindalas 0,08 : 0,46 = 17%. Kolmas veatüüp tuleneb inspektorite suvast mõõdistada tegelikult raiutud pindalast vaid osa. Mõõdistuseks valitakse langi osa, mille täius on madalam. Selline lähenemine on tuletatud Riigikohtu otsusest, kuid mehaaniline kasutamine on lubamatu juhul, kui alal paiknevad loodusliku tekkega häilud ja neid ei arvestata raie pindalast välja. Nii on isegi väga väiksel eraldisel 15 raie hindamisest väljajäetud põhjatipust raiutud ala suurusega 16 korda 50 meetrit, seega vähendatakse üldpindala ligikaudu 0,08 ha. Üldpindala vähendamisega tõuseb aga 0,03 ha suuruse häilu osakaal pindalas 2,2% võrra. (0,03 : 0,37 = 8,1% täielikust pinnast; 0,03 : 0,29 = 10,3% mõõdistatud pinnast). Sama 2,2 % võrra aga väheneb arvutuslikult raiejärgne puistu rinnaspindala hektari kohta, mis võib tähendada samavõrra suuremat keskkonnakahju sissenõuet. Eraldisel nr 2 on viga tüübist c suuruseks 0,08 : 1,0 = 8% ; 0,08 : 0,46 = 17,4%; 17,4% -8% = 9,4%. Seega tekitatakse uuritud ala vähendamisega 1,0-lt hektarilt 0,46 hektarile häilu osakaalu tõus 9,4%, väga tõhus varjatud trikk. Sama protsendi võrra väheneb leitav harvendusraie rinnaspindala hektari kohta, mis võib tähendada keskkonnakahju puhtarvutuslikku tekitamist. Kokkuvõttes on M. Grosmanni mõõdistustes eraldisel 15 säilinud pindalapõhine viga 10,3 + 2,2 = 12,5%, parandatud on viga 13,8 % (vea tüüp punktis a). Eraldisel nr 2 on pindalapõhiste vigade summa eelnäidatult koguni a-8,7%, b-17%, c-9,4%, kokku seega 35,1%. Sedasi siis pöördub gluppimise suurem täpsus, Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna seisukoht, vääraks osutuv pooltõde, võrreldes relaskoopmõõdistusega fiaskoks. Eraldisel 2 tekitatakse 10 pindalapõhise hoolimatusega hektari rinnaspindalas M. Grosmanni poolt viga 35,1 %, eraldisel 15 aga 12,5%, kusjuures lubatav vea piirmäär on eelnäidatult 10%. Vead pindala määramisel tüübist b ja c on toimiku materjalides minimaalselt kajastunud, kuna nende osakaal kahvatub võrreldes rindelisuse väärkäsitluse veaga. Siiski sisaldub eraldise 15 kohta märkus metsamajanduskavas „Lamapuit 5 tm/ha“ ja S. Kasuk kontrolli protokollis „mõned kännud on seest pruunid“ tõendavad lageda juurepessukolde olemasolu. Eraldis 2 kohta märgib vaneminspektor L. Palmre, et eraldisel 2 esinevad häilud, mis on väljaraiest tingitud. Väide raiest tingituse kohta on väär, kuna loodusliku tekkega puistus pole tegelikult lihtsalt osa pinnast metsaga kattunud. Ütlus kinnitab siiski häilude olemasolu. Häilude olemasolu enne raiet kajastab ka märge metsamajanduskavas „täius ebaühtlane“. Harvendusraied eraldustel 2 ja 15 teostati kindlusevaruga vähemalt 20%, kuna täiused peale raiet on üle 80%, normatiivne täius aga üldisemal juhul 60%. Prokurör on kahtlusalust süüdistanud üleolevas suhtumises metsaseadustesse - rikkus metsaseadusi, seejuures teades, et kindlasti on tulemas inspektorite kontrollkäik. Nõustuda ei saa sellega, et apellant jälgis seadusi ülalnäidatud kindlusevaruga. Keegi ei suuda ette näha, et inspektorid vähendavad üle 50% arvesse minevat raiejärgset rinnaspindala põhiliselt määruste väärtõlgenduste kaudu, mis viivad esimese rinde kirjeldamisele osaliselt teise rindena. Tehakse oluline viga rinnete eristamisel, mida oli võimatu ette näha. Nõustuda ei saa seisukohaga, et M. Grosmann on rinded eristanud õigesti. Eraldus 15 kohta on vastav käsitlus käesolevas eelnevalt juba esitatud. Inspektorid M. Grosmann ja L. Palmre ei suuda mõistet § 8 „puistu ehitus“ korralikult sisustada samuti eraldise 2 juures. M. Grosmanni inspekteeriv grupp on jätnud Metsa korraldamise juhendi § 8 lg 2 rakendamata eraldiste 2 ja 15 harvendusraiete järgse esimese rinde mõõdistamisel, millega ta formeerib I rinde puudest määrusevastaselt teist rinnet (analoogsed sätestused ka varem kehtinud määruses aastast 1999). Aluseks on seejuures § 8 lg-te 1, 2 vulgaarne tõlgendamine, millest tulenevalt on kõik puud alati teise rinde puud, kui nende kõrgus on kõrgusvahemikus 25-75% esimese rinde kõrgusest. Määruse § 8 lg-d 1, 2 sätestavad aga hoopis § 8 lg 2 klauslit arvestades II rinde võrade tasandi võimaliku asukoha kõrguseskaalal (näiteks võib teine rinne asuda alles kõrgusel 35% esimese rinde kõrgusest). Inspektorid pole suutnud kahte lõiget koos rakendada, millega mõiste „puistu ehitus“ jääbki teise rinde eristamise juures sisustamata. M. Grosmann polegi siin oma tunnistuses valetanud, ta on puhtsüdamlikult üles tunnistanud, et arvestab teise rinde eristamiseks üksnes esimese rinde kõrgust. Selliselt seatakse löögi alla liitpuistute kõrval ka mitmevanuselised puistud lihtpuistute seast, samuti vahelduva boniteediga puistud. (boniteedilt erinev osa puistust pole eraldi eraldiseks kirjeldatud, kui pindala jääb alla eraldise minimaalpindalast 0,1 ha). Määrusest tulenev ja metsanduses seisukoht rindelise ehituse kohta on alljärgnev: Kehtiv määrus „Metsa korraldamise juhend“ § 8 sätestab rinnete eristamist puistus. Raienormatiivide rakendamiseks on oluline täpselt eristada I ja II rinne. Rinnete kindlakstegemiseks jälgitakse puude võrade horisontaalset ja vertikaalset liitumist, võradest eri kõrgustega tasandite teket. Ühel tasandil liitunud võrad moodustavad võrastiku. Rindeid saab eristada, kui võrad moodustavad kaks võrastikku, millest üks asub teise all. Nii moodustab II rinde puude tasand, mis paikneb I rinde all kõrgusel 25% kuni 75% esimese rinde kõrgusest. Kui esimese rinde alla ei moodustu võradest näidatud kõrgusvahemikus teist eristuvat horisontaalset tasandit, siis teine rinne puudub. Viimatine olukord on fikseeritud määruse §-s 8 lg 2 sätestusega, mille kohaselt mitmevanuselistes puistutes, millel on üks vertikaalselt liitunud võrastik ja kus pole võimalik rinnete eristamine, kirjeldatakse esimene rinne põlvkondade viisi. Tsiteeritud lõik tähendab, et puistu on üherindeline, teine rinne puudub. Kõik puud kasutavad vaba kasvuruumi ja ei paikne kõrgemate puude all. Eri vanuses puude kõrguste liitumises ei teki suhteliselt tühja vahemikku, kuhu kahe rinde vahelist piiri tõmmata. 11 Metsamajanduskava kohaselt on eraldise 15 puhul tegemist lihtpuistuga. Kuusk osaliselt teises rindes tähendab teise rinde täiust alla 10% ja seega määruse kohaselt teist rinnet puistu kirjeldamisel ei eristata. Teiseks paiknevad erivanuselised puud puistu kahes eri osas ja kõrguse diferents ei saagi kuidagi tähendada teise rinde olemasolu (kõrgemad puud ei paikne madalamate puudega samas piirkonnas). Eraldisel 2 paiknevad erivanuselised ja- kõrguselised puud samal alal. M. Grosmanni grupp rikub puistu mõõdistamisel määruse §-s 8 lg 2 sätestatut. Mitmevanuselist puistu, millel on üks vertikaalselt liitunud võrastik ja kus pole võimalik rinnete eristamine, kirjeldatakse esimene rinne. Seega on esitatus sätestatud teise rinde puudumise olukord, mida juhtivinspektor M. Grosmann oma sõnadega kinnitatult eirab. Esitatust ei tule järeldada, et teine rinne eraldusel 2 üldse puudus. Teist rinnet on eraldusel 2 lihtsalt tunduvalt vähemal määral kui kirjeldas M. Grosmann. Olukorda, et kuusk eralduse paljudes kohtades liitub üheks vertikaalseks võrastikuks kogu metsa kõrguse skaalas, kajastab puistu koosseis metsamajanduskavas - kuusk on esindatud puistu mõlemas rindes lähedastes mahtudes, kusjuures rinnete keskmise vanuse vahe on vaid 10 aastat. Nii minimaalne vanusevahe ei garanteeri kuidagi vahemiku teket kuuskede vertikaalses liitumises, mis on aga teise rinde olemasolu tingimuseks. Vaid kohtades, kus esimeses rindes tuntavalt domineerib kask (kuusest kiirema kasvuga, millega saavutab edumaa kõrguses), saab kindlalt väita kuuse paiknemist teises rindes. Teise rinde tegelikule osakaalule vastab S. Kasuk ja apellandi rinnaspindala mõõdistuste vahe. Eraldise 2 puistu üldrinnaspindala hektarile on 19,5 ruutmeetrit, esimese rinde rinnaspindala/ha S. Kasuk järgi 17,2. Vahe ongi teise rinde rinnaspindala 2,3 m2/ha. Eelnevalt esitatut kinnitavad märkused metsamajanduskavas koosseis ebaühtlane, täius ebaühtlane. M. Grosmanni määratud esimese rinde rinnaspindala eraldisel 2 on vaid 9,8 ja vastandub selgelt teistele mõõtmistele, seega on tõenäosuse järgi vale. M. Grosmanni järgi tuleks teise rinde rinnaspindalaks apellandi mõõdistusega võrdluse kaudu 19,5 - 9,8 = 9,7 m2/ha, mis on enam kui 4 korda suurem S. Kasuk tulemusest ja peegeldabki selgelt esimese rinde formeerimist teiseks rindeks. Kahes eelnevas lõigus esitatu tõendab M. Grosmanni olulist eksimist rinnete eristamisel ja seega tema esimese rinde mõõdistuse kõlbmatust eraldusel 2. Kohus on mõjutatud inspektor L. Palmre Metsa korraldamise juhendi § 8 lg 2 väärtõlgendusest, et lõige tervikuna kuulub rakendamisele vaid siis, kui erivanuselise puistu vanusegruppide vanusevahed küünivad 20 aastani. Metsa korraldamise juhendi § 8 lg 2 sätestuses on kõige olulisem lõik siiski puistul, on üks vertikaalselt liitunud võrastik, millega puudub teine rinne ka siis, kui vanusevahe on 0 kuni 19 aastat. Nimetatud lõik töötab kõigi lihtpuistute juures ka samavanuselises. Apellant pole kunagi väitnud, et § 8 lg-s 2 on teise rinde definitsioon. Eelnäidatult on tegemist tingimusega teise rinde eristamata jätmiseks. Apellant pole kunagi väitnud, et S. Kasuk poolt mõõdistati esimest rinnet põlvkondade viisi. Kuna on kasutada õiged keskmise kõrguse määrangud (eraldis 15 K. Mängli ja eraldis 2 M. Grosmann), pole erineva kõrgusega puistuosade koosmõõdistus veaks, milliselt toimus S. Kasuk rinnaspindala mõõtmine eraldisel 15. Eelkirjeldatud Metsa korraldamise juhendi sätete rikkumistest tulenevalt saavutaski juhtivinspektor M. Grosmann eraldiste 2 ja 15 mõõdistamisel oluliselt madalama esimese rinde rinnaspindala, kui mõõtsid S. Kasuk ja apellant kumbki eraldi. S. Kasuk mõõdistustest on seaduspärased vaid rinnaspindalade mõõtmistulemused ja nende kohaselt keskkonnakahju puudub. Apellandi mõõtmistulemusi ei ole vaidlustatud ja need näitavad samuti keskkonnakahju puudumist. Kokkuvõtvalt näitavad mõõdistused keskkonnakahju puudumist. Eelneva põhjal taotleb apellant enda õigeks mõistmist L. kinnistu eraldiste 2 ja 15 harvendusraiete teostamise osas. Metsa majandamise eeskiri on vastuolus metsaseadusega. 12 Raiete esimese rinde põhine regulatsioon raskendab oluliselt raiete seaduslikkuse analüüsi tulenevalt rindelise ehituse komplitseeritusest. Apellandi viimases sõnas näidatult ja samuti arvukates kirjades Keskkonnaministeeriumile ja õiguskantslerile, samuti õiguskantsleri vastusest nähtub oluline Metsa majandamise eeskirja mõnede sätete vastuolu metsaseadusega, puistu rinnaspindala mõistega, keskkonnakahju määradega metsa kui terviku kohta (määrad pole kehtestatud eraldivõetult esimesele rindele, vaid puistule tervikuna). Keskkonnaministeeriumi vastustes apellandile minnakse demagoogiliselt tegelikest probleemitõstatustest liitpuistu harvendusraie regulatsioonides mööda. Probleemid tõstatati üksikeraldise tasemel, ministeerium käsitledes hoopis teist rinnet Eesti territooriumil, piirdudes üldsõnaliste väidetega esimese rinde tähtsusest. Esimese rinde põhise regulatsiooniga kaasnevate probleemitõstatuste analüüsi asemel asutakse esitama keskkonnainspektori poolikust metsa mõõdistusest (vead mõõdistustes ületavad 50%) tulenevaid ebaõigeid järeldusi, näiteks toodud raiete kohta. Probleemide laiendused ja ettepanekud muudatusteks lükatakse tagasi viitega, et vastused on pöördujale samas küsimuses juba antud. Kuna Keskkonnaministeeriumi vastuses sisaldasid käesolevas kirjeldatud puudusi, siis puudub neil igasugune tõsiselt võetav tõendav jõud käesolevate konkreetsete raiete õiguslikkuse analüüsi. Ministeeriumi kirjad ei sisalda midagi asjalikku ka metsaseaduse ja metsa majandamise eeskirja vastuolu uurimiseks. Lisaks kirjavahetusele toimus Keskkonnaministeeriumis kohtumine - Erametsaliidu tegevjuhi ja apellandi vestlus Olav Etverki ja metsandusspetsialistidega. Vestluse tulemusel lisati määrusesse lõige, mis võimaldab pehmelehtpuumetsade majandamist (§ 6 lg 5). Seega tunnistas Keskkonnaministeerium probleemide tekkimist harvendusraie esimese rinde põhisel reguleerimisel, samas ei nõustutud regulatsiooni põhimõtet muutma, kuna esimese rinde põhine regulatsioon olevat sisse viidud võitluseks metsa röövraiumise vastu. Seega ei ole tegelikult metsa majandamisel vajadust kehtestada regulatsioon I rinde põhiselt, selline muudatus tekitati aastal 1999 vaid lühikese märkuse lisamisega valmis puistupõhisele harvendusraie rinnaspindala normatiivide tabelile. Muudatus on läbimõtlematu ja ei ühildu teiste metsa õigusnormidega. (Viimast teemat käsitleb ka viimane sõna kohtutoimikus, kuid tekst „üldised järeldused“ on kohati raskesti mõistetav, sest on jäänud märkimata, et rinnete täiused II rinne 10% ja 70% ning I rinne 30% tulenevad Metsa korraldamise juhend §-st 8). Pakuti välja poolik lahendus, kuna ministeerium ei soovi loobuda metsa röövraiujate vastu suunatud trumbist. On väga sinisilmne uskuda, et 9 aasta jooksul pole märgatud harvendusraie normatiivi nihestamise negatiivseid tagajärgi metsa majandamisele. Praktikas andis nihestamine ootamatult hea saagi. Kohtadel lisati esimese rinde põhisele normatiivile rinnete eristamise väärtõlgendused ja käivitus tõeline "nõiajaht". Nii usuvad ka M. Grosmann ja L. Palmre, et nad ajavad õiget asja ja ei mõista oma eksimuste sügavust. Metsandusliku ettevalmistuseta kodanik ei suuda aga iial läbi näha Metsa korraldamise juhendi § 8 rinnete eristamise väärtõlgendamist ja metsaseaduse Lisa 3 väärrakendust liitpuistu harvendusraiel, (mõõdetakse esimene rinne ja käsitletakse mõõdetut kui kogu puistu mõõdistust). Asjasse pühendamatule on Keskkonnainspektsiooni tegevus JOKK, metsa majandajad ja kohtud on haneks tõmmatud. Keskkonnainspektsioon võib vajadusel oma metsarikkujate plaani raskusteta täita ja sellega enda olemasolu õigustada. Esimese rinde põhine regulatsioon on trump Keskkonnainspektsioonile ja kirstunael metsa majandajatele. Viimase asja suhtes pigistatakse aga määruse tegijate poolt silm kinni, vastuväidete summutamiseks lastakse käiku nõukogulik demagoogia. Puhas demagoogia on lai jutt esimese rinde majandamisest esimese rinde põhise normatiivi alusel. Üle 90% metsadest on lihtpuistud, mis tähendab et koosnevad ainult esimesest rindest, võibki lisada esimese rinde majandamisest (nagu punase lehmakarja pidajatele punase lehmakarja pidamisest). Sama jutu jätkamine liitpuistus pole aga enam labane ilustamine, vaid juba täielik valetamine, nagu "meie lüpsikari on kõige paremini hooldatud kari“. Lähemal vaatlusel aga selgub, et pooled lehmadest on ahtrad, lihtsalt pole 13 lubatud tapamajasse viia. (Esimese rinde põhise määruse Lisa 1 tõttu vastab pildile laudas pilt metsas - tulevikupuudeks sobimatute puude väljaraie I rindest on blokeeritud. Esimene rinne tehakse pühaks lehmaks, keda tegelikult olematu keskkonnakahju fatamorgaana tõttu puutuda ei saa). Erinevalt Keskkonnaministeeriumist õiguskantslerile olulist kallutatust ette heita ei saa ja lõppvastus õiguskantslerilt vajab täit tähelepanu. Õiguskantsler on avanud vastuolude analüüsimise tee, kuid ei ole läinud lõpuni. Õiguskantsler pole kahjuks siiski teostanud saadud kirjade alusel ja sõltumatute ekspertide kaasamisega süvaanalüüsi, vaid kasutab keskkonnaministrile soovituste esitamise aluseks oluliselt ka keskkonnaministri enda kirja õiguskantslerile. Sellisest lähtekohast tulenebki soovitus viia metsaseadus kooskõlla määrusega. Toimunu näitab, et vaatamata võimude lahusese deklareerimisele kaldub üks võim eelistama siiski teise võimu seisukohti ja eirab madalamalt tulevaid seisukohti. Kuna kõikehaarav süvaanalüüs oli seaduses reglementeeritult välistatud, teostas õiguskantsler sügava formaaljuriidilise analüüsi, mida kahjuks kohus pole siiani suutnud lahti mõtestada. Kohus rõhutab väljarebitult üksnes õiguskantsleri seisukohta metsa majandamise eeskiri § 6 lg 5 eksisteerimise fakti alusel, et vastuolu pole üldjuhul selgelt väljendunud. Samas nendib õiguskantsler võimalikku vastuolu tekkimist üksikjuhtudel, kuid sellele ei ole kohus üldse tähelepanu pööranud. Alljärgnevalt esitatakse analüüs sellest, millal teist rinnet ikkagi regulatsioonides ignoreeritakse, kuigi on olemas sätestus § 6 lg 5. Formaaljuriidiline sobitus määruse § 6 lg 5 sätetena käivitub liitpuistus alles siis, kui teise rinde osakaal on juba iseseisva metsa vääriline-täius vähemalt 40% ja sedagi vaid ainult määratletud pehmete lehtpuude puistutes. Sellised metsad moodustavad vaid 1% Eesti erametsadest (Rein Randvere vastusest K. Mänglile). Kuni 39% täiusega teine rinne jääb alati arvestamata. Esitatust nähtub, et reeglina määruse § 6 lg 5 üldse ei käivitu ehk valdavalt jääb teise rinde arvestamine raienormatiivide rakendumisel ära, mis aga tähendab õiguskantsleri seisukoha järgi selge vastuolu säilimist. Rinde mittearvestamisega lihtpuistutes ei teki üldjuhul mingeid probleeme, kuna seal teist rinnet definitsiooni kohaselt polegi. Siiski saab definitsioone ja rindelise eristumise määratlusi ka vääralt tõlgendada nagu näiteks käesoleva kohtuasja raietel. Löögi alla võivad kergesti sattuda suure kõrgusliku diferentseerumisega lihtpuistud (mitmevanuselisus, kiirelt muutuv boniteet). Probleemid tekivad kindlasti kõigis liitpuistutes, kus teise rinde täius on madalam kui 40%. Õiguskantsleri seisukohast tulenevalt ei ole kirjeldatud vastuolud määrusele § 6 lg 5 lisamisega kuhugi kadunud. Seega saab öelda, et määruse esimese rinde rinnaspindala sisustatus liitpuistus ei ole § 6 lg 5 lisamisega laienenud sedavõrd, et tekiks vastavus rinnaspindala mõistele metsaseaduses. Sel alusel ei ole õige, et põhiseadusliku järelevalve menetluse alustamiseks asjaolud puuduvad. Põhiseisukohad. Detailse probleemide käsitluse juures võivad telgprobleemid ridade vahele ära kaduda, seetõttu tuuakse nad järgnevas lühidalt esile. 1. Keskkonnaministri 27.12.2006 määruses nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ on sätted § 6 lg-tes 2, 4, 5 ja Lisa 1 ehk kokku harvendusraie regulatsioon seondatud esimese rindega, mis oma ebastabiilsuse tõttu liitpuistute lõikes ei sobi määruse rakendusaluseks. Esimese rinde eristamine praktikas on väga komplitseeritud ja võimatu on saada mõõtmistel ühest tulemust, tulemuse tõesus jääb väga sageli küsitavaks. Tekivad kergesti rindelise ehituse sätete väärtõlgendused ja rinnete väär eristamine sel alusel. (Samad sätted on vastuolus metsaseadusega ja tehakse käesolevas korduvalt ettepanek alustada põhiseaduslik järelvalve). 2. Mõttetu on üldse sätestada esimese ja teise rinde eristamisel baseeruvat raiete regulatsiooni, kui valdav osa puistutest on lihtpuistud- teine rinne puudub enam kui 90 % puistutes. 14 3. Kaotsi läheb harvendusraie seaduslikkuse läbinähtavus, kuna esimene rinne ja sellepõhine regulatsioon ei seostu kuidagi kogu puistuga. Pealegi esitatakse raiemaht tihumeetrites ja normatiivid on kehtestatud rinnaspindala ruutmeetrites/ha, mis raskendab veelgi toimunust aru saamist. 4. Kaotsi läheb punkt 3 näidatu tõttu ka arusaadavus keskkonnakahjude arvutustest liitpuistus. 5. Lisa 1 kehtestus kõrguse alusel võib põhjustada alusetu keskkonnakahju nõude, kuna rinnaspindala oleneb kindlasti ka puistu vanusest ja boniteedist. Vastav seos oli arvesse võetud eelnenud normatiivides. 6. Kõige olulisem on vastuolu Metsa majandamise eeskirja lisa 1 ja Metsaseaduse Lisa 3 vahel. Liitpuistule rakendudes on MS Lisa 3 mõiste metsa rinnaspindala sisustatud I rinde ja II rinde rinnaspindalaga. Seega peab ka mõõdistustega kindlaks tegema kogu liitpuistu rinnaspindala puudujäägi, mõõtes puistu rinnaspindala tervikuna võrdluses normatiiviga teha kindlaks puudujäägi esinemine ja sellele rakendama keskkonnakahju määrasid. Lisa 1 alusel tehakse kindlaks vaid esimese rinde rinnaspindala. Lisa 1 sisustab metsa rinnaspindala esimese rinde rinnaspindalaga, II rinde rinnaspindala lükatakse välja. Seega taotleb määruse lisa 1 võimatut, tahetakse et liitpuistu esimese rinde rinnaspindala võrduks kogu puistu rinnaspindalaga liitpuistus. Esimese rinde rinnaspindala ei vasta liitpuistus mõistele metsa rinnaspindala, viimane hõlmab ka II rinnet. Tegemist on kahe erineva asjaga, mille suuruste erisus ei tähenda keskkonnakahju. Erineva sisu tõttu liitpuistu metsa rinnaspindala (Lisa 3) mõistes ja esimese rinde rinnaspindala (Lisa 1) mõistes pole Lisa 3 rakendamine liitpuistus üldse õiguslikult võimalik, kui liitpuistu mõõta Lisa 1 kohaselt. Lisa 3 kahjumäärad nõuavad liitpuistus aluseks I ja II rinde summaarset rinnaspindala puudujääki, seega puistu terviklikku mõõdistust puudujäägi kindlakstegemiseks. Olukord muutub lihtpuistus, siin on metsa rinnaspindala ka MS Lisa 3 omandanud kärbitud sisu, sisaldades vaid I rinde rinnaspindala (lihtpuistus II rinne puudub, terviklik puistu ongi ainult I rinne). Seega lihtpuistutes vastuolu MS Lisa 3 ja Metsa majandamise eeskiri Lisa 1 puudub - mõlemais on metsa rinnaspindala sisustatud esimese rinde rinnaspindalaga. Analüüs punktis 6 on omandanud juriidilise selguse tänu õiguskantsleri seisukohtade edasiarendusele. Nagu öeldud, jättis õiguskantsler analüüsi lõpetamata, millest ka vastuvõetamatu ettepanek viia metsaseadus kooskõlla määrusega (mõlemad I rinde põhiseks ) Kuna on võimatu muuta MS § 20 lg 3, siis on vastuvõetamatu ka nimetatud õiguskantsleri ettepanek Keskkonnaministrile. 7. Kõige õigemaks on eraldistel 2 ja 15 osutunud S. Kasuk grupi rinnaspindala relaskoopmõõdistus, kuna relaskoopmõõdistatud rinnaspindalas on alati välistatud a ja c tüüpi pindala mõõtmise vead. Kas S. Kasuk on teinud b tüüpi pindalavigasid, ei saa tuvastada, kuna pole skeemi ringproovipunktide asukohtadest häilude suhtes. M. Grosmanni ja apellandi rinnaspindala mõõdistuses sisalduvad võrdsed pindalavead, kuna apellant kasutab esimese määratud raiete pindalasid. M. Grosmanni määratud rinnaspindala sisaldab aga tohutut viga kuni 50 % I ja II rinde väära eristamise tõttu. 8. Pindalavead ei vii apellandi mõõdistuste juures veel olematu keskkonnakahju fatamorgaana tekkimisele, kuna raie on teostatud kindlusevaruga üle 20% raienormatiivide suhtes. 9. S. Kasuk ja K. Mängli mõõdistused näitavad kattuvalt keskkonnakahju puudumist, millega vastanduvad ülekaalukalt M. Grosmannile. 10. Kuna M. Grosmanni ühiselt L. Palmrega tehtud puistu rinnaspindala/ha määramiste vead eraldistel 2 ja 14 ei ole tahtlikud, siis järelikult kordavad nad samu vigasid süüdimatult ka teiste raiete hindamisel, (vead pindalas ja rinnete eristamises). 11. Liitpuistutes toimib rinnaspindala normatiivide rakendamisel seadustatud petuskeem. Petuskeem käivitub seeläbi, et mõiste „metsa rinnaspindala“ sisuks on liitpuistus esimese ja 15 teise rinde rinnapindalade summa. Normatiivi kehtestusest tulenevalt mõõdetakse aga ainult esimene rinne, kuid käsitletakse mõõdetut kogu puistuna. 12. Petuskeem liitpuistus jätkub läbi Metsaseaduse lisa 3 kahjumäärade rakenduse. Skeem on kirjeldatud punktis 6 ja järgnevas osas - fatamorgaana. 13. Petuskeem on seadustatud vormis ja metsa majandajad langevad JOKK ohvriks. 14. Punktides 3 ja 4 kirjeldatu tõttu on JOKK skeemi vaidlustada kohtus äärmiselt raske, esimene rinne on tehtud asjaks iseeneses, mis ei allu mingile kontrollile. Kodaniku põhiseaduslikud õigused jäävad kohtus kaitseta. Vastuolu põhiseadusliku järelvalve korras tuvastamise taotluse sihiks on tagasipöördumine raiete regulatsioonides kogu puistu põhisusele. Nõudele on suur ühiskondlik toetus Erametsaliidus ja RMK-s. Regulatsiooni taastamist kogu puistu alusele nõuab elementaarne õiglus. Praegu mõistetakse metsa harvendusraie teostaja liitpuistus alusetult süüdi keskkonnakahju tekitamises, seejuures on keskkonnainspektsiooni poolt kõik JOKK. Öeldu näitlikustamiseks esitatakse järgmine täpse analoogiaga skeem: "Meister ehitas korraliku aia, kuid nüüd süüdistatakse teda varguses. Meister on ahastuses, kuid abi pole kuskilt loota. Nimelt mõõtis töö vastuvõtja juhendi kohaselt ainult valmis aia postid, latte ja lippe ei mõõtnud. Meistrit süüdistatakse materjalide varastamises ja süüdistuse esituses ongi kõik JOKK- aiapostide maht ei võrdu tõepoolest aia kogumahuga." Metsaseadusele järgnevad Metsa majandamise eeskiri ja Metsa korraldamise juhend rikuvad kohati suurel määral printsiipi seaduste üldmõistetavusest. Öeldu selgituseks on kaks analüüsi, mis põhjendavad määruste muutmise vajadust (läbinähtamatus ja fatamorgaana). Nimetatud analüüsid toetavad taotlust jätkata Metsa majandamise eeskirja ja metsaseaduse vastuolude menetlemist. Metsa korraldamise juhendi muutmise vajadust käsitlevad põhjalikumalt üksnes kirjad õiguskantslerile, mida materjalide mahukuse tõttu pole käesolevale lisatud. Tõendamaks Metsa korraldamise juhendi täpsustamise vajadust Keskkonnainspektsiooni jaoks eri juhendiga (välistamaks JOKK mõõdistuste pindalavigade juures) juhitakse tähelepanu OÜ Metsaekspert kirja teksti lõpposale. OÜ Metsaekspert esitatu tõendab, et apellandi teostatud raiete väärkäsitlus inspektorite poolt ei ole erandlik juhus, vaid kahjuks sage korduma just seaduste ebaselguste tõttu. Keskkonnainspektsiooni senise töökogemuse põhjal tõstatub küsimus keskkonnakahju rakendamise vastuvõetavusest üldse. Näidatud tekstis "... fatamorgaana" on keskkonnakahju arvutused raiemahtude lõikes alati baseerunud valele alusele- algul raieloa ja tegeliku raie võrdlus (metsa seisund arvestamata), nüüd veelgi hullem esimese rinde võrdlus kogu puistuga liitpuistus. Sel taustal on ühiskonnas tekkinud tohutu huvi lõpetada raie mahu põhine keskkonnakahju kohaldamine omaniku metsades. Erametsaliit on teinud vastava veelgi laiema ettepaneku Keskkonnaministeeriumile, kus on käivitumas metsaseaduste muutmine. Möödunud suvel tõusis ja sumbus ilmselt alusetu skandaal RMK metsades, kus kahtlustati keskkonnakahju tekitamist raiemahtude põhjal. Skandaali tõstjad tõlgendasid apellandi oletuse järgi samuti vääralt Metsa korraldamise juhend § 8 harvendusraiete analüüsil. Targemad pead näitasid süüdistuste alusetust. Üle 10 aasta on alusetult takistatud metsaomandi vaba kasutamist, millele üleminek oli ette nähtud Eesti metsanduse üldises kavas, veelgi enam - metsa majandajad on alusetute keskkonnakahjudega viidud hirmuseisundisse, kus keegi ei julge enam metsa hooldusraietele mõeldagi. Tehakse põhiliselt lageraiet, mille puhul keskkonnakahju võrku langemise oht on kordades väiksem või müüakse omand. Turberaiete ettevõtmine on muudetud täielikult mõttetuks, seda uute ja rakendusvõõraste I rinde põhiste regulatsioonide tõttu - rinnete eristumine on komplitseeritud ja tekitab regulatsiooni rakendumise vigasid liitpuistus, vanusepiirang on võrdne lageraiele ja samas küpsusdiameerit rakendatud ei ole. Metsaomaniku õiguste, vabaduse ja kohustuste piiramise ulatus turberaiel ületab mõistlikkuse 16 piirid ja on seega vastuolus põhiseaduse §-ga 11. Palutakse käivitada vastav põhiseaduslikkuse järelvalve menetlus. Keskkonnakahju rakendamine üldse raiemahtude põhiselt põhjustab ametnike (riigivõimu) omavoli ja on vastuolus PS §-ga 13. Keskkonnakahju rakendamisel rikuvad Keskkonnainspektsiooni töötajad pidevalt puudulike juhendite ja ka juhendite väärtõlgenduste kaudu PS § 19 (riigiasutus takistab keskkonnakahju rakendamisega vaba eneseteostust ja seejuures eiravad keskkonnainspektorid pealekauba oluliselt seadusi). Pidevalt jätkunud alusetud keskkonnakahju süüdistused metsa majandajale (kahtlusaluse staatus, süüdistatava staatus, lõpuks alusetud süüdimõistmised JOKK skeemide järgi) on teravas vastuolus PS §-ga 17. Pole selgelt sätestatud kodanike õiguste kaitse PS § 25 kohaselt. Metaseadused ei sätesta hüvitamise korda ja määrasid, kui kodanikule on vääralt tõstetud süüdistus ja kohaldatud keskkonnakahju sissenõue. Puudub garantii tagakiusamise vastu, kui kodanik esitab süüdistuse Keskkonnainspektsiooni tegevusele ja nõude kahjude hüvitamiseks PS § 25 kohaselt. Kokkuvõttes on käesolevaga tõstetud kolm põhiseaduslikkuse järelvalve taotlust: 1. Metsa majandamise eeskirja harvendusraie regulatsiooni vastuolu metsaseadusega. 2. Metsa majandamise eeskirja ja metsaseaduse turberaie regulatsioonide vastuolu Põhiseaduse sätestusega § 11. 3. Keskkonnakahju rakendamine omaniku metsades raiemahtude alusel on üldse vastuolus Põhiseaduse §-dega 11, 13, 17, 19 ja 25. Põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse alustamist toetavad kaks järgnevat kirjutist I ja II. I Keskkonnainspektsiooni läbinähtamatuse müts. Aastal 2006 kehtestatud metsamääruste kogum on ponnistus, milles ületähtsustatakse metsa esimest rinnet ja metsa parameetritest rinnaspindala. Määruste sätted on kaugel üldmõistetavuse põhimõttest ja otstarbekusest, nendest kumab läbi vaid vastutulek keskkonnainspektsioonile. Eelväidetu tõenduseks võib kirjeldada läbinähtamatuse astmeid, millega on kaetud metsa keskkonnakahju arvestus liitpuistu (kaherindene puistu) harvendusraiel tulenevalt nimetatud määrustest. Keskkonnakahju arvutus muutub täiesti läbinähtamatuks järgnevalt esitatud astmestikuna: 1. Metsakasutaja opereerib enda väljaraiutud tihumeetritega ja on kindel, et ta pole üleraiet teinud. Keskkonnainspektor vastab, et talle ei loe, palju sina raiusid, mina mõõdan esimese rinde rinnaspindala ja muul pole tähtsust ja nii toimibki. Seega läbinähtamatuse esimene aste on parameetrite erinevus - rinnaspindala versus tagavara. 2. Läbinähtamatuse teiseks astmeks ongi puistu vaid osaline mõõtmine. Mõõtes vaid esimese rinde ei saada andmeid terviklikult kogu puistu kohta, peale raiet ei teki infot mõõtmise õigsuse kontrolliks analüütiliselt. 3. Läbinähtamatuse kolmas aste on, et jäetakse tuvastamata väljaraie tegelik maht, kände ei mõõdeta. Tagajärjeks on raiejärgse puistu võrreldamatus puistuga enne raiet tegelike mõõdistuste alusel. Kolmekordse võrreldamatuse taustal ei saa millegagi vaidlustada ka ainukest teostatud mõõdistust, milleks oli esimese rinde rinnaspindala. Esimene rinne liitpuistu koosseisust on muudetud asjaks iseeneses, mis ei allu kontrollile. Kokkuvõttes esitatakse metsa majandajale kolmekordselt läbinähtamatu esimese rinde mõõdistus-esimese rinde rinnaspindala liitpuistus. Osav peitemäng kroonitakse lahtimõtestatult labasevõitu osa ja terviku samastamisega. Mõõdetud liitpuistu esimese rinde rinnaspindala võrreldakse kogu puistu rinnaspindalaga harvendusraie normatiivides, normatiivid on kehtestatud esimese rinde osakaalul 100% puistust, millega I rinne = puistu, puistu ehk mets on kirjeldatud olukorras sisustatud võrdselt ainult esimese rindega. Kui I rinde rinnaspindala hektari kohta osutub väiksemaks normatiivsest puistu rinnaspindalast hektari kohta, ongi puhtarvutuslik keskkonnakahju tekitatud- saame keskkonnakahju fatamorgaana. Esitatust näeme, et mida väiksem on esimese 17 rinde osakaal puistus (ehk teise rinde osakaal vastavalt suurem), seda suurem on oht keskkonnakahju fatamorgaanaks liitpuistus (kaherindeline puistu). Kui liitpuistu esimese rinde rinnaspindala on normatiivsest madalam, toob vähimgi raie kaasa keskkonnakahju fatamorgaana, olenemata sellest kui ka tänu teisele rindele on puistu kogu täius üle 100% ja harvendusraie vajadus ilmselge. Esimesele pettusele järgneb teine pettus. Metsaseaduse Lisa 3 sisaldab keskkonnakahju määrasid PUISTU (metsa) hektari rinnaspindala ühe vähemruutmeetri kohta liitpuistu esimene rinne ei ole aga kogu mets( võrdluseks - aia postid ei ole veel kogu aed, nende maht ei pea võrduma aia mahuga). Seega tuleks arvesse võtta esimese rinde protsent puistus, mis sisuliselt tähendab jõudmist tervikpuistuni (esimene pluss teine rinne). Kokkuvõttes näeme, et rinnete eristamine oli tarbetu lisatöö, vajalik üksnes Keskkonnainspektsiooni valgustkartva tegutsemise varjamiseks. Lisaks sellise metsaseaduste seisu juures on teine rinne täielikult kontrolli alt väljas – lindprii, kelle võib tervikuna hävitada. Kas teise rinde tagavara kontrolli alt vabastamine ongi metsaseaduste varjatud mõtteks? Kellele on see kasulik? Igal juhul mitte looduse kaitsmisele. Eelnevast tuleneb rida kindlalt vajalikke nõudeid metsaseaduste korrastamisele: 1. Kõik raienormatiivid peavad olema dubleeritud rinnaspindala kõrval tagavaraga. 2. Keskkonnakahjude arvutused puistu kohta tuleb viia hektaritagavara ühe tihumeetri põhiseks kahjumäär puuliigi lõikes tagavara tihumeetrile konstantseks Metsaseaduse Lisa 3 muutmise vajadus. 3. Lubamatu on metsa seisundi normeerimine vaid ühe rinde alusel. Raienormatiivid tuleb kehtestada kogu puistule esimest ja teist rinnet eristamata. 4. Kohatu on demagoogiline lähenemine metsakorraldamisel, et rinnaspindala on olulisem ja täpsem metsa parameeter kui tagavara. Mets on ruumiline ehk kolmemõõtmeline objekt, mida kahemõõtmeline rinnaspindala kuidagi piisavalt ei kirjelda ühik ruutmeeter. Metsal on ka kõrgus ja metsa kirjeldab piisavalt alles tagavara (ühik kuupmeeter). Faktiliselt on rinnaspindala vaid üks arvutusjärk teel puistu tagavarale ning tema iseseisev kasutus tekitab vaid väärastusi - näiteks mõistusevastane keskkonnakahju määrade gradatsioon Metsaseaduse Lisa 3 . 5. Ponnistused Metsa korraldamise juhendis metsa kirjeldamiseks rinnaspindala põhiselt tuleb tagasi lükata ja samuti taastada puistu täius tagavara funktsioonina nüüd juurutatud rinnaspindalalise tuletamise asemel. Rinnaspindala põhisusest tuleneb puistu elementide täielik mitteliidetavus, tagavarapõhine puistuelementide esitus võimaldab neid vabalt liita ja summeerida ka minimaalsel mööndusel täiused. Täius on teatavasti oluline näitaja raie mahu planeerimisel ja hinnangul. 6. Harvendusraie normatiivide kehtestamine üksnes puistu kõrguse ja puuliigi alusel. Metsa majandamise eeskiri lisa 1 ei ole vastuvõetav, sest arvesse pole võetud kasvukoha boniteeti ja puistu vanust. Soovituslik on taaskehtestada eelnenud normatiivide tabel 01.04.1999, jättes välja Märkus 1. 7. Entusiastlik rinde produtseerimine. Metsa korraldamise juhendis on vastuvõetamatu infomüra. Teise rinde koondkirjeldus on tarbetu teistkordne puude klassifitseerimine, sest nagunii on olemas tegelikku sisu omav puude klassifitseerimine puistu elementideks. Puuliikide tagavara jaotumine kahte rindesse tulenevalt II rinde miinimumtäiuse alandamisest 20%-lt 10%-le ei ole vastuvõetav. Puistuelementide tagavara peitmine rinde koosseisukordajate taha pole vastuvõetav -topelt töö tagavarade saamiseks. Rindelise klassifikatsiooni tegelik sisu metsa korraldamisel on metsaseaduste kehtiva seisu juures vaid võimalus väljamõeldud olematu keskkonnakahju kaelamäärimiseks-fatamorgaana. II Metsaseadused tekitavad fatamorgaana. 18 Sõnaseletused: fatamorgaana - õhupeegeldus, liikuv pettepilt, lad k miraaž - sama prantsuse keelest. Miraaž ehk fatamorgaana on õigekeelsuse sõnaraamatu järgi valguskiirte murdumisel eri tihedusega õhukihtides tekkiv kaugemate nähtamatute esemete suurendatud kujutis. Metsa majandamisel tekitavad fantastilisi hirmujudinaid ja pettepilte mitte erinevad õhukihid, vaid võitlus röövraiujaga ebaõnnestunud metsaseaduste alusel. Kui sa oled metsaomanik ja metsa ka majandad, mitte ära ei müü, siis oled sa hirmujudinate küüsis, sest keskkonnainspektorid sõidavad vilkalt ringi. Inspektsiooni paadiks on ulmelised metsaseadused, purjeks on looduskeskkonnale tekitatud kahju ja lipukirjaks JOKK -nemad teevad trahvisid vastavalt seadusele. Esimene keskkonnakahju miraaž kummitas aastatel 1996 kuni 1999. Siis arvutati keskkonnakahju lubatud kohas tehtud raiel puidukoguselt, mis ületas raieloa (metsateatise) mahtu. Pettus seisnes selles, et sageli (enamasti) ei kajastanud raieloa maht metsakasvatuslikult põhjendatud väljaraie vajadust. Raieloa maht võis olla tegelikust raievajadusest väiksem (enamasti) või ka suurem. Sellest tulenevalt ei vastanud raieloa põhiselt arvutatud keskkonnakahjud üldjuhul üldse faktiliselt esinevale keskkonnakahjule normatiivide järgi. Riik nõudis igasuguse süümepiinata arvutusliku keskkonnakahju sisse ka tegeliku keskkonnakahju puudumisel (kui raieluba oli tegelikult väiksem normatiivide järgi lubatavast raiemahust), lihtsalt raieloa ületamise fakti alusel ja määras. Arvutatud keskkonnakahju oli tegelikult miraaž, kuid ta kummitas võimsalt kõigi raiete juures. Esimene keskkonnakahju miraaž hävitati seejärel kui sai selgeks, et raielubasid vormistatakse mõnikord suurematena kui on metsakasvatuslikult põhjendatud väljaraie maht. Sellisel juhul varjas raieluba keskkonnakahju tekitamise. Keskkonnakaitsjate hääl on kahtlemata mitu korda kõlavam kui metsa majandajate oma ja üldise heakskiidu saatel kaotas metsateatis kiiresti oma ainuvalitseva rolli keskkonnakahju tuvastamisel. Metsandusliku keskkonnakahju arvutuste aluseks võeti raiejärgselt kasvama jäänud metsa seisund võrrelduna raienormatiividega. Väga õige põhimõte, mis seadusena fikseeriti Keskkonnaministri määruses nr 39 01.04.1999. Siiski läks selle 1. aprilli määrusega lendu ka järjekorras teine keskkonnakahju miraaž. Metsaröövlite efektiivsemaks karistamiseks, sest nood lõikavad eeskätt puistu esimest rinnet, susati kellegi ettepanekul normatiivide tabeli järele "Märkus 1". Tabeli pealdise järgi on tabelis kogu puistu rinnaspindala/ha ja täius, märkus 1 aga väidab, et Tabeli tähis T on puistu I rinde täius ja G on puistu I rinde rinnaspindala/ha. Kiirustades valmis tabelile lisatud märkus pööras aga kogu regulatsiooni nonsensiks. Kogu metsa (tervik) ja esimese rinde (osa) vahele susatakse võrdusmärk. Selline võltsimine on metsa majandamise jaoks väga traagiliste tagajärgedega, tekib üle kümne otse võltsingust tuleneva probleemi, mis takistavad harvendusraiete planeerimist, teostamist ja raiekvaliteedi hindamist. Määrus sellisel kujul tähendab postuleerimist, et esimese rinde osakaal on puistus muutumatult 100%. Kuidagi pole arvesse võetud, et esimese rinde osa puistus on muutuv, kõikudes 100% kuni 30% (kõikumine näidatud metsa täiustel 100%). Seega keskkonnainspektsioon tegutseb seadustatud skeemi kohaselt, et tuleb mõõta esimese rinde rinnaspindala, seda tuleb võrrelda normatiivse rinnaspindalaga (kogu puistu rinnaspindala) juhul kui mõõdetud I rinde rinnaspindala on normatiivist väiksem (sisuliselt kogu metsa rinnaspindalast) vormistada vahe keskkonnakahjuks, rakendades vastavat keskkonnakahju määra. Seejuures on vastavalt praegu kehtiva Metsaseaduse Lisa 3 sätestatule ette nähtud rakendada keskkonnakahju arvmäärasid metsa (puistu) rinnaspindala ühe ruutmeetri kohta, mitte aga esimese rinde ühe ruutmeetri kohta, ehk valetamine mõõtmise juures võimaldab valetamist keskkonnakahju arvutamisel. Mida väiksem on esimese rinde osakaal puistus, seda suuremaks valetatakse keskkonnakahju. Kahjuks 1999. a metsaseadustega käivitunud harvendusraie keskkonnakahju miraaž lendleb edasi ka pärast 2006. a metsaseaduste vastuvõtmist. Skeem harvendusraiete jaoks on täpselt samaks jäänud, kaks on saanud uue kuue. Keskkonnakahju miraaž tekitatakse 2006. a 19 metsaseadustega aga ka turberaietesse, sest ka turberaied viidi üle esimese rinde põhisele reguleerimisele (varemalt regulatsioon välja raiutud ja kasvama jäetud puidu mahu proportsiooni alusel). Turberaiete regulatsioonil on seega tegemist seaduste süsteemiga, millega on loodud alus keskkonnakahju miraažile. Lisaks eeldab praegune harvendusraiete ja turberaiete seadusandlik regulatsioon esimese ja teise rinde täpset eristamist. Praktikas osutub selline ülesanne sageli üsna võimatuks. Esimese ja teise rinde vahekorra komplitseeritus nähtub juba vastuolulisest rinnete eristusest Metsa korraldamise juhendi 14.12.2006 määruse 77 § 8 sõnastustes. Rinnete eristamise eelduseks on olukord, et puude võrad paigutuvad korrustena, vastupidisel juhul käsitletakse puistut üherindelisena § 8 lg 2 järgi mitmevanuselistes puistutes, millel on üks vertikaalselt liitunud võrastik ja kus pole võimalik rinnete eraldamine, kirjeldatakse esimene rinne. Samas teise rinde olemasolu määratluses puudub rinnete horisontaalsete tasandite selge vertikaalse eristatavuse kriteerium (§ 8 lg 1, 2) teine rinne on rinne, mille keskmine kõrgus on vahemikus 25-75% esimese rinde keskmisest kõrgusest. Mõiste "keskmine kõrgus" ei asenda korralikult mõistet teistest vertikaalselt eristuv horisontaaltasand. Sellisest olukorrast tuleneb praktika, et kõik puud, mis on madalamad kui 75% esimese rinde enamuspuuliigi kõrgusest, loetakse inspektori poolt teiseks rindeks. Selline praktika on selgelt vastuolus eelnevas toodud sätestusega § 8 lg 2. Samas on kummaline, et teise rinde eristamiseks piisab täiusest 10% (ajalooliselt uus lähenemine, varem 20%), kuid esimese rinde ja üksikpuude rinde täiusepiiranguks on 30% (peegeldab ka horisontaalset liituvust muu sisu kõrval). Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et metsa kasvatamise seaduste sõelumine läbi röövraie hirmude on metsa mõistuspärase majandamise muutnud võimatuks. Puidu varumine on seeläbi langenud pooleni metsanduslikult põhjendatud kogusest. Tuleb taastada raiete regulatsioon kogu puistu alusel, regulatsioon esimese rinde alusel on oma kõlbmatust veenvalt näidanud. Apellant on ka vastavad seadusemuudatused välja pakkunud, kuid Keskkonnaministeerium eirab vajadust seaduseparandusteks. Lähtudes apellandi pöördumisest soovitab õiguskantsler Allar Jõks keskkonnaministril kaaluda võimalust taastada õigusselgus harvendusraie regulatsioonides, ühildada rinnaspindala sisustatus metsaseaduses ja metsa majandamise eeskirjas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsioone neis toodud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt

§-le 342 lg 3 p 1. Apellatsioonides ei ole esitatud mingeid uusi tõendeid, vaid taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt K. Mängli õigeksmõistmist. Erilist tähelepanu palutakse pöörata keskkonnale tekitatud kahju suuruse arvutamise metoodikale, sest apellantide arvates keskkonnainspektsiooni töötajad L. Palmre ja M. Grosmann kasutasid ebaõiget metoodikat ning mõõdistustel tehti mõõtmisvigu. K. Mängli apellatsiooni kohaselt keskkonnainspektor M. Grosmanni vead tuginevad hooletule pindala mõõdistusele ja keskkonnaministri määruste väärtõlgendustele metsa rindelise ehituse osas. Keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ märkus 1 ja keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega nr 88 kinnitatud „Metsa majandamise eeskirja“ lisa 1 olevat mõlemad vastuolus metsaseadusega ning K. Mängli taotleb nende osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. Lisaks taotleb ta põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist ka turberaie regulatsioonide 20 vastuvõetavuses (piiravad ülemäära omandi kasutuse õigust) ja keskkonnakahjude rakendamisele üldse omaniku metsades raiemahust lähtuvalt. Kaitsja apellatsiooni taotluslikus osas viidatakse lisaks väidetavale materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele ka kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele, kuna kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vastavat tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodud väitega ja ei tuvastanud antud asjas kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Tõendite veelkordse hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu süüdimõistva otsuse järelduste ümberhindamist. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele (lk 199-207). Seejuures on otsuses antud hinnang kaitsja taotlusele K. Mängli õigeks mõista, mis esitati kohtulikes vaidlustes (lk 171-174 ja 185). Sama taotlust korratakse ka apellatsioonis (lk 209-213), kus leitakse, et maakohus on tõendeid ühekülgselt süüdistuse kasuks hinnanud ja pole küllaldaselt arvestanud süüdistatava väiteid, et tema tehtud metsaraie oli vastavuses metsaseadusega ning raiega keskkonnale kahju ei tekitatud. Kaitsja leiab, et kui isegi asuda seisukohale, et süüdistus on õige ja põhjendatud ning pärast harvendusraiet eraldistel 2 ja 15 jäi rinnaspindala väiksemaks lubatud alammääradest, oleks tulnud arvestada, et rinnaspindala ebaseaduslik vähendamine oli väike ning kui poleks tegemist looduskaitse piiranguvööndis asuva kinnistuga, siis oleks keskkonnakahju suurus jäänud väiksemaks olulisest kahjust. Kaitsja apellatsiooni kohaselt visuaalselt oli võimatu määrata, kas rinnaspindala oli pärast raiet normi piires või mitte. Keskkonnainspektsioon teostas esmase kontrolli 28.04.2006 ja selle protokolli kohaselt raied olid korras. Apellandid leiavad, et maakohus oleks pidanud vastuoluliste tõendite puhul eelistama nimetatud protokolli, kuna see tuleb süüdistatavale kasuks, eelistati aga 04.09.2006 õiendit keskkonnakahju arvutamise kohta, mida tulenevalt seadusemuudatustest parandati 19.02.2007 õiendiga. Sellega rikuti õiguskindluse põhimõtet, sest K. Mängli teadis 28.04.2006 kontrollkäigust, millele mingeid sanktsioone ei järgnenud ning tal tekkis õiguspärane ootus, et keskkonnainspektsioon oma seisukohti ei muuda. K. Mängli enda apellatsioonis (lk 214-222) on väga põhjalikult käsitletud mõõdistuste usaldusväärsuse küsimust ning metsaseaduse ja keskkonnaministri määruste väidetavat vastuolulisust. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et maakohus on tõendeid ühekülgselt hinnanud ning pole käsitlenud süüdistatava vastuargumente. See on ümber lükatud otsuses kajastatud tõendite analüüsiga, millest nähtuvalt maakohus on käsitlenud süüdistatava vastuväiteid ning on neile andnud hinnangu (lk 203-206). Faktilistele asjaoludele ei vasta kaitsja väide, et visuaalselt oli võimatu määrata, kas rinnaspindala oli pärast raiet normi piires või mitte. See on ümber lükatud tunnistaja M. Grosmanni ütlustega (lk 160), mille kohaselt tal visuaalsel vaatlusel tekkis kahtlus, et raie ei ole seaduslikult teostatud, sest arvestades puistu olukorda ning visuaalselt määrates puistu vanust ja koosseisu, tundus, et mets on raiutud liiga hõredaks, arvestades seejuures, et tegemist oli X looduspargiga. Tunnistaja võttis telefoni teel ühendust kinnistu omaniku K. Mängliga ja teavitas teda, et tema visuaalse hindamise järgi ei ole raie korralik ja et ta kavatseb raiet täiendavalt kontrollida. Asjakohased ei ole väited, nagu ei tohtinuks keskkonnainspektsioon peale 28.04.2006 kontrollkäiku selles toodud järeldusi ümber hinnata. Need on ümber lükatud kannatanu esindaja L. Palmre ütlustega (lk 159), mille kohaselt 28.04.2006 teostatud kontrollimine oli puudulik, sest ei arvestatud, et metsamajandamisekava oli 5 aastat vana ja ei liidetud juurde puude vanust, samuti ei arvestatud sellega, et kinnistu asub X looduspargis ning rinnaspindala alammäära tuleb suurendada 5%, seda ei tehtud. Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna poolt on 01.12.2006 saadetud (lk 149) K. Mänglile vastus tema 21 30.11.2006 teabenõudele, milles on põhjendatud, miks 28.04.2006 teostatud kontrolli ei ole hilisemalt arvestatud keskkonnale tekitatud kahju hindamisel ja kriminaalasja materjalide vormistamisel. Maakohus on põhjendanud (lk 205), miks ta ei nõustu K. Mängli väitega, nagu oleks sellega rikutud õiguskindluse põhimõtet, et tal oli alust arvata, et keskkonnainspektsioon ei muuda 28.04.2006 protokollis toodud järeldusi. K. Mängli kuulati kahtlustatavana üle 29.11.2006 (lk 97-99) ja sai siis teada kahtlustuse sisu. Kohtueelse menetluse kokkuvõte koostati 30.11.2006 (lk 103-105). Seega oli K. Mänglile juba enne teabenõudele vastuse saamist teada, et keskkonnainspektsioon ei lähtunud 28.04.2006 kontrollimise protokollist. Asjaolu, et K. Mängli ei pea M. Grosmanni tehtud mõõdistusi usaldusväärseks, ei tähenda automaatselt, et need tulebki mitteusaldusväärseks lugeda. Eeltoodu tuleneb Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-106-06 toodud seisukohast, mille kohaselt olukorras, kus kohtumenetluse pool ei nõustu kohtu seisukohaga, siis see ei tähenda automaatselt, et kohtu järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Tegemist on apellandi väitega, et kohus on tõendeid valesti hinnanud ning need tuleb ümberhinnata. Kas seda tuleb teha või ei, see selgub kriminaalasja apellatsiooni korras arutamise tulemustest.

§ 15

lg 1 kohaselt maakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.

§ 15

lg 2 kohaselt ringkonnakohtu kohtulahend võib tugineda tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel ringkonnakohtus suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud, aga ka tõenditele, mida on maakohtus vahetult uuritud ja mis on apellatsioonimenetluses avaldatud. Maakohtus uuriti enne 26.11.2007 kohtuotsuse tegemist järgmisi tõendeid: Vahetult kuulati üle kannatanu esindaja L. Palmre, tunnistaja M. Grosmann ja süüdistatav K. Mängli ning uuriti kirjalikke tõendeid. Ringkonnakohtu istungil K. Mängli lisaks apellatsioonis toodule täiendavalt kandis ette oma selgitused, miks on teostunud tema süüdimõistmine keskkonnakahju tekitamises, kui tegelikult kahju puudub, ja esitas need ka kirjalikult. Küsimusi talle ei esitatud. Ringkonnakohus avaldas

§ 335lg 2 alusel maakohtu istungite protokollid (lk 157-167 ja 181-190).

Kohtumenetluse pooltel sellelt pinnalt mingeid taotlusi ei olnud. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohtus tõendite uurimine lisaks K. Mängli ärakuulamisele sisuliselt piirdus maakohtus uuritud tõenditele veelkordse hinnangu andmisega. Apellatsioonides on suurt tähelepanu osutatud keskkonnale tekitatud kahju arvutamise metoodikale, pidades seda valeks. Märgitakse, et sellekohased märkused tegi K. Mängli 21.06.2006 metsalugemislehtedele, et ta ei nõustu (lk 44) metoodikaga, et teise rinde puid ei võeta rinnaspindala arvesse ja ta ei nõustu (lk 46) teise rinde väljajätmisega täiuse arvestusest. Väidetakse, et metsa raiudes ei teadnud K. Mängli asjaolu, et harvendusraie järgselt võetakse rinnaspindala ja täiuse määramisel arvesse ainult esimese rinde puud, teise rinde omi aga mitte, sest raie ajal kehtinud metsaseadus rääkis ainult metsast ja puistust, mitte rinnetest. See mõiste sätestati keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 märkusega 1, mille kohaselt tabelis toodud määrad kehtivad mitte kogu metsa, vaid metsa esimese rinde kohta. Apellandid leiavad, et lisades määrusele nimetatud märkuse 1 on keskkonnaminister ületanud pädevust, mis talle oli antud metsaseaduse §-ga 17 lg

  1. Kohtuistungi protokollist nähtub, et K. Mängli on vastanud jaatavalt prokuröri küsimusele, et kas tal tekkisid keskkonnainspektsiooni inspektoritega erimeelsused kahju arvutamise metoodika osas. Küsimusele, kas talle selgitati kohapeal, kuidas nemad arvutavad ja millest lähtuvad, on K. Mängli vastanud: „Jah, see oli mulle üllatuseks“ (lk 165). Küsimusele, kas ta ise ei ole tuttav metsaõigusnormidega, on K. Mängli vastanud: „Need on pidevas muutumises. Pärast raiet sai loetud“ (lk 165). Küsimusele, miks ta enne raiet läbi ei lugenud, on vastus: „Arvasin, et tean isegi. Puistu täiust ei tohi viia alla 0,
  2. See on üldine seisukoht ja seda 22 silmas pidades ma harvendusraiet ka teostasin“ (lk 165). Küsimusele, milles see Keskkonnainspektsiooni poolne valesti mõõtmine seisneb, on K. Mängli vastanud: „Jäetakse teise rindesse puud, mis kuuluvad esimesse rindesse. Jäi tuvastamata, kas see puu on teise rinde puu, mis jäi mõõdistamisest välja või on esimese rinde puu. Teine rinne peab moodustama teatud tasapinna esimese rinde all“ (lk 165-166). Küsimusele, mis on teise rinde puu, on K. Mängli vastanud: „On nii, et teine rinne on ühtlane ja kui üle, siis on esimese rinde puu“ (lk 166). Eeltoodu näitab, et raiet teostades K. Mängli ei olnud kõigi vajalike metsaõigusnormidega kursis ja alles pärast raiet tutvus nendega. Siis hakkas ta ka vaidlustama talle süüks pandud metsaõigusnormide rikkumist, väites, et ta pole neid rikkunud ning et keskkonnainspektorid tõlgendavad neid valesti, see on tema kahjuks. Maakohus on märkinud (lk 204-205), et K. Mängli väited selle kohta, et keskkonnainspektsiooni poolt eraldistel 2 ja 15 teostatud mõõtmised on valed, väljendavad tema subjektiivset arvamust. Oma apellatsioonis K. Mängli märgib, et „kahetsusväärselt interpreteerib kohtunik süüaluse esitatud õigeid fakte ja nende seostamisi määruste sätetega „subjektiivse seisukohana“, millist suhtumist oli võimatu ette näha ja seetõttu ei kasutanud süüalune või kaitsja võimalust sõltumatu eksperdi kaasamiseks. Süüalune pidas samas
  3. aprilli raiete inspekteerimise protokolli ja enda esitatud analüüse kohtu avaldatud tõendites süülisust kummutavate tõenditena piisavateks. Süüaluse metsanduslikus kompetentsuses pole alust kahelda, kuna süüalusel on 27 aasta vältel kogemused metsa majandamisel, sealjuures 3 aastat Munamäe sovhoosi metsaülemana. Teoreetiline ettevalmistus metsanduslikuks analüüsiks ja praktiliseks tööks on omandatud TRÜ bioloogiakursuse koosseisus ja Luual metsatehnikute kursusel“ (lk 214 pöördel). Vastuseks eeltoodule ja apellatsioonides esitatud etteheidetele tõendite hindamise kohta ringkonnakohus märgib järgmist:

§ 63

lg 1 annab tõendite loetelu ja lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks võib kasutada ka lõikes 1 loetlemata tõendeid.

§ 61

lg 1 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja lg 2 sätestab, et kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

§ 60

lg 1 kohaselt kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks.

§ 60

lg 2 kohaselt tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad.

§ 296

sätestab uurimistoimingu protokolli või kriminaaltoimiku muu dokumendi avaldamise korra. Seega on kohtu otsustada, lähtudes seaduses sätestatud tõendite loetelust ja nende avaldamise alustest, kuidas ta neid hindab ja kas loeb konkreetse tõendiga midagi tõendatuks või ei. Maakohus ei tuvastanud (lk 206) antud kriminaalasjas asjaolusid, mis annaks alust algatamaks põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust väidetavate vastuolude kohta metsaseaduse ning keskkonnaministri 01.04.1999 ja 27.12.2006 määruste nr 39 ja 88 vahel. Maakohus leidis, et nimetatud määrused ei ole metsaseadusega vastuolus ning lähtus neis sätestatust, tuvastamaks, kas süüdistuses näidatud eraldistel 2 ja 15 tehtud harvendusraiega viidi metsa rinnaspindala ja täius lubatust madalamale ning kui suures ulatuses tekitati keskkonnale kahju. Süüdistuse tõendatuse analüüs on otsuses üksikasjalikult välja toodud (lk 199-203). Maakohus on näidanud põhjendused (lk 203-205), miks ta ei nõustu K. Mängli väitega, et keskkonnainspektsioon teostas mõõtmised valesti, jättis määratlemata, kas teine rinne üldse esineb ja jättes teise rindesse esimesse rindesse kuuluvad puud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega. Maakohus on märkinud, et raie ja mõõtmiste teostamise ajal kehtinud keskkonnaministri 17.03.1999 määrusega nr 25 kinnitatud metsa korraldamise juhendi § 47 p 1 toodud määratluse kohaselt esimene rinne on suurima kõrguse ja tagavaraga rinne, mille täius on vähemalt 0,3. Esimene rinne on puistu põhirinne. Viidatud § 47 p 2 kohaselt teine rinne on rinne, mille keskmine kõrgus on vahemikus 25-75% esimese rinde keskmisest kõrgusest, kusjuures rinde kõrgus on vähemalt 4 m. Ka keskkonnaministri 14.12.2006 määrusega nr 77 23 kehtestatud metsa korraldamise juhendi § 8 lg 1 p 1 kohaselt esimene rinne on puistu põhirinne, millel on suurim kõrgus ja tagavara ning mille täius latiealistes ja vanemates puistutes on vähemalt 30%. Viidatud § 8 lg 1 p 2 kohaselt teine rinne on rinne, mille keskmine kõrgus on vahemikus 25-75% esimese rinde keskmisest kõrgusest, kusjuures teise rinde keskmine kõrgus on vähemalt 4 m ja täius vähemalt 10%. Maakohus on näidanud (lk 203) tõendid, millest nähtuvalt oli teine rinne eraldistel 2 ja 15 eristatav ning keskkonnainspektsiooni inspektorid lähtusid teise rinde määratlemisel eeltoodud kriteeriumitest. Teist rinnet on kirjeldatud raiekoha ülevaatuse aktides ja seda on arvestatud eraldisel 2 rinnaspindala määramisel, millega vähenes keskkonnakahju. Kohtuistungi protokollist nähtub, et prokuröri küsimusele, milline on kahju arvutamise metoodika, on kannatanu esindaja L. Palmre vastanud järgmiselt: „Eraldisel 2 ja 15 seadus lubab teha harvendusraiet. On mõõdetud esimese rinde rinnaspindala ja võrreldud vastava alammääraga, enne harvendusraie eeskirja, nüüd metsa majandamise eeskirja järgi ja arvutatud, kui suur on vahe alammääraga ja siis arvutatud keskkonnale tekitatud kahju“ (lk 158). Küsimusele, kas keskkonnakahju arvutamisel võeti arvesse esimene rinne, on L. Palmre vastanud jaatavalt. Prokuröri küsimusele, et K. Mängli arvates peab arvestama ka teise rinde puid ja miks seda ei tehtud, on L. Palmre vastanud: „Teise rinde puid ei arvestatud, kuna seadus näeb ette rinnaspindala puhul esimese rinde arvestamist, nii uus kui vana seadus. Uus seadus eraldise 2 puhul, kus raie tehti kaasikus, mille all kasvas teise rindena kuusk täiusega 40%, lubab veel 3 ruutmeetrit hektari kohta rinnaspindala alammäära vähendada. Eraldise 2 puhul on see kahju arvutamisel maha võetud“ (lk 158-159). Kaitsja küsimusele, kas K. Mängli on vaidlustanud kahju arvestamise metoodikat, on L. Palmre vastanud jaatavalt ja selgitanud: „K. Mängli näeb, et peab arvestama ka teist rinnet. Meie oleme kogu aeg arvestanud esimest rinnet rinnaspindala määramisel, sel teemal on keskkonnainspektsioonil esimene vaidlus“ (lk 159). Prokuröri küsimusele, et kui mõõtmisi teostate, kas te kogu aeg arvestate ainult esimest rinnet, on tunnistaja M. Grosmann vastanud: „Minu teada Keskkonnainspektsioon on alati mõõtnud esimest rinnet“ (lk 161). Kaitsja küsimusele, kas rinded olid täpselt eristatavad, on tunnistaja M. Grosmann vastanud järgmiselt: „Mõõtmiste juures viibis kohal ka Mängli ja need teise rinde puud, mis küündisid kõrguselt 75% lähedusse, olles 70%, lugesime esimese rinde hulka. Ei olnud nõus lugema esimese rinde hulka puid, mis olid kuni 50% esimese rinde kõrgusest ja esimesest rindest märgatavalt madalamad“ (lk 162). Kannatanu esindaja küsimustele, kas eraldisel 2 ümberarvutustes on võetud arvesse ka teist rinnet keskkonnakahju määramisel, on M. Grosmann vastanud: „Eraldisel 2 on rinnaspindala alammäär parandatud, vähendatud seoses metsaseaduse muudatusega, mis tulenes eraldise 2 kasvukohatüübist“ (lk 163) ning kas teatud tingimustel uus metsaseadus arvestab teist rinnet harvendusraie puhul, on vastus: „Teatud kasvukohatüüpide puhul, kui seal kasvab tugev teine rinne täiusega vähemalt 40%, on puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära veel 3 m2/ha võrra vähendatud“ (lk 163). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt K. Mängli eeltoodud ütluste kohta L. Palmrele ja M. Grosmannile küsimusi ei esitanud. Keskkonnainspektorite selgitustele vaatamata K. Mängli jäi selle juurde, et tema pole süüdistuses näidatud metsaõigusnorme rikkunud ja et neid tõlgendatakse valesti, see on tema kahjuks. Maakohus on põhjendanud (lk 203), miks ta ei nõustunud K. Mängli väitega, et mõõtmisi oleks pidanud teostama põlvkondade viisi. Keskkonnaministri 14.12.2006 määrusega nr 77 kehtestatud metsa korraldamise juhendi § 8 lg 2 kohaselt mitmevanuselistes puistutes, millel on üks vertikaalselt liitunud võrastik ja kus pole võimalik rinnete eraldamine, kirjeldatakse esimene rinne põlvkondade viisi. Põlvkonnad eristatakse, kui nende vanuse erinevus on vähemalt 20 aastat. Maakohus on näidanud, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, et eraldistel 2 ja 15 kasvaval metsal oleks üks vertikaalselt liitunud võrastik ning eraldiste takseerkirjeldustest ei nähtu vanuselist erinevust, st tegemist ei ole mitmevanuseliste 24 puistutega. Apellatsioonis K. Mängli märgib, et ta pole kunagi väitnud, et 28.04.2006 inspektorite grupp on kirjeldanud esimest rinnet põlvkondade viisi. Tema tõlgenduses on viidatud § 8 lg 2 rõhuasetus mitte esimese rinde põlvkondade viisi kirjeldamisel, vaid teise rinde puudumine vertikaalselt liitunud puistus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendused tulenevad K. Mängli poolt antud ütlustest. Küsimusele, kas teine rinne on ühtlase tasapinnaga, on K. Mängli vastanud: „Jah. Kui sellist ühtlast tasapinda ei esine, siis metsa korraldamise juhendi § 8 lg 2: Mitmevanuselistes puistutes, millel on üks vertikaalselt liitunud võrastik ja kus pole võimalik rinnete eraldamine, kirjeldatakse esimene rinne põlvkondade viisi. Põlvkonnad eristatakse, kui nende vanuse erinevus on vähemalt 20 aastat. Vertikaalses puistus, kus tasapinda ei esine, kirjeldatakse puistut esimese rindena. Inspektorite teine grupp on selle järgi toiminud, M. Grosmann toimis teisiti, võttis esimesse rindesse üksikud puud. Kui puu oli 50-75%, siis läks see puu teise rindena kirja“ (lk 166). Kaitsja küsimusele, miks ta ei ole nõus keskkonnainspektorite metoodikaga, on K. Mängli vastanud: „Kõigepealt jäi visuaalselt tuvastamata, kas teine rinne esines, kas võrad olid ühtlaselt või koondusid teise rindesse. Jagamine esimesse ja teise rindesse võib olla täiesti subjektiivne asi“ (lk 166). Ringkonnakohus

§ 342

lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks alljärgnevalt korrata maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid (lk 199-206) keskkonnainspektorite poolt tehtud mõõdistuste ja keskkonnale tekitatud kahju arvutamise metoodika usaldusväärsuse kohta. Ringkonnakohus leiab, et K. Mängli apellatsioonis toodud väide inspektor M. Grosmanni poolt „mõõdistuste teostamises üle mõistuse suurte vigadega, leides seeläbi tohutu keskkonnakahju“ (lk 215) ei ole kooskõlas kriminaalasjas uuritud tõenditega. Tõendite analüüs näitab, et keskkonnainspektorid olid teadlikud K. Mängli vastuväidetest ja teatud osas neid ka tema kasuks arvestati. Seega ei ole õige apellantide väide, nagu ei oleks K. Mängli vastuargumente üldse arvesse võetud. Kuna aga leidis tõendamist tema poolt eraldistel 2 ja 15 harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest madalamale viimine ning sellega tekitati keskkonnale oluline kahju, siis sellega ta pani toime KarS § 356 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo. K. Mängli apellatsioonis (lk 220 pöördel) on esitatud järgmised põhiseaduslikkuse järelevalve taotlused: 1) Metsa majandamise eeskirja harvendusraie regulatsiooni vastuolu metsaseadusega. 2) Metsa majandamise eeskirja ja metsaseaduse turberaie regulatsioonide vastuolu Põhiseaduse §-ga

  1. 3) Keskkonnakahju rakendamine omaniku metsades raiemahtude alusel on vastuolus Põhiseaduse §-dega 11, 13, 17, 19,
  2. Riigikohtu otsuste (3-4-1-5-02, 3-4-1-11-02, 3-1-1-77-02, 3-4-1-9-03, 3-4-1-2-04 jt) kohaselt kontrollitakse konkreetse normikontrolli raames vaid kohaldamisele kuuluva ehk asjassepuutuva seaduse põhiseaduspärasust. Vaidlustatud säte peab olema kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega. Lähtuda tuleb üksnes konkreetse kriminaalasja asjaoludest. K. Mänglile esitatud süüdistusest tulenevalt on asjassepuutuvad metsaseaduse redaktsioonid, mis kehtisid 2005-2006 ja alates 01.01.2007 ning keskkonnaministri 01.04.1999 määrusega nr 39 kinnitatud „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ märkus 1 ja 27.12.2006 määrusega nr 88 kinnitatud „Metsa majandamise eeskirja“ lisa
  3. Seega ülejäänud eelpool esitatud taotlused ei ole seotud K. Mänglile süüks arvatuga. Maakohus käsitles (lk 205-206) K. Mängli kirjavahetust Keskkonnaministeeriumi ja õiguskantsleriga ning ei tuvastanud antud kriminaalasjas asjaolusid, mis annaks alust algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega kehtestatud metsa majandamise eeskirja suhtes. 25 Ringkonnakohus samuti ei tuvastanud asjaolusid, mis annaks alust algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Kuni 01.01.2007 kehtinud metsaseaduse § 17 lg 2 kohaselt harvendusraiet tohtis teha metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 6 cm ja täius ning rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem. Viidatud § 17 lg 3 sisustas lõikes 2 näidatud alammäärad, sätestades, et lõikes 2 nimetatud rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad kehtestab, lähtudes metsa vanusest, puuliigist, kasvukoha tüübist, boniteediklassist ja metsa kasutamise viisist, keskkonnaminister oma määrusega. Seega seadus delegeeris alammäärade suuruse kehtestamise keskkonnaministrile, kes oma 01.04.1999 määrusega nr 39 metsaseaduse § 17 lg 3 alusel määras kinnitada harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad vastavate tabelite kujul. Tabelite lõpus on märkused, millistest märkus 1 kohaselt tabelites tähis „T“ on puistu I rinde täius ja „G“ on puistu I rinde rinnaspindala. Tabelites on lähtutud metsa vanusest, puuliigist, boniteediklassist ja metsa kasutamise viisist, nagu seda seadus ette nägi. Kuna keskkonnaminister oli volitatud sisustama metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid, siis ringkonnakohtu arvates ei ole märkust 1 lisades ületatud volitusi, sest tabelid jagunevad enamuspuuliikide järgi, kusjuures enamuspuuliik on I rinde suurima tagavaraga puuliik. Metsamajandamine käib üldjuhul enamuspuuliigi järgi ja seetõttu koostatakse ka seaduslikud piirangud enamuspuuliigi järgi, see on I rinde kui suurima kõrguse ja tagavaraga rinde järgi. Alates 01.01.2007 kehtiv metsaseaduse redaktsioon võeti Riigikogu poolt vastu 07.06.
  4. Selle redaktsiooni § 31 lg 4 kohaselt puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu rinnaspindala ja täiuse alammäära pärast harvendusraiet kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Seega seadus jällegi delegeeris alammäärade suuruse määramise keskkonnaministrile, kes oma 27.12.2006 määrusega nr 88 kehtestas metsa majandamise eeskirja. Nimetatud eeskirja juurde kuuluvad ka lisad ning lisaga 1 määrati puistu I rinde rinnaspindala alammäärad pärast harvendusraiet, m2/ha. Ringkonnakohtu arvates ei ole ka lisa 1 puhul ületatud volitusi, sest I rinne on puistu põhirinne ja metsa majandaja eesmärk hooldusraiete kavandamisel ja tegemisel peab olema põhirindele paremate kasvutingimuste loomine. Seetõttu on mõistetav, et lisas 1 antud harvendusjärgne alammäär kehtib puistu I rinde kohta. Õiguskantsler abstraktse normikontrolli käigus ei tuvastanud metsa majandamise eeskirja mittevastavust metsaseaduse § 20 lõikele 3 ja § 31 lõigetele 2 ja
  5. Õiguskantsler oma 29.03.2007 kirjas (lk 116-117) keskkonnaministrile märgib, et metsa majandamise eeskirja § 6 lõikes 4, lõike 5 esimeses osas ja lisas 1 reguleeritakse harvendusraiet lähtudes I rinde rinnaspindalast, kuid § 6 lõike 5 teises osas võetakse arvesse ka II rinnet. Sellest järeldub, et metsa majandamise eeskirjas reguleeritakse harvendusraiega seonduvaid küsimusi valdavalt, kuid mitte ainult I rinde keskselt. Õiguskantsler märgib, et järelikult ei samastata metsa majandamise eeskirjas puistu rinnaspindala puistu I rinde rinnaspindalaga, vaid sisustatakse laiemalt kui ainult I rinde rinnaspindalana. Samas õiguskantsler ei välista, et metsa majandamise eeskirja regulatsioon võib olla vastuolus metsaseaduse §-de 20 lõikega 3 ja 31 lõikega 2 konkreetse üksikjuhtumi asjaolusid arvestades. Õiguskantsler möönab, et tegemist on pigem formaalse probleemiga ning sisuliselt ei olegi võimalik küsimust teisiti reguleerida, kuid õigusselguse huvides palub ta keskkonnaministril kaaluda, kas metsaseaduse §-s 31 võiks sätestada rinnaspindala mõiste kitsamas tähenduses võrreldes metsaseaduse § 20 lõikega
  6. Õiguskantsler tegi oma eelpool viidatud seisukohad teatavaks ka K. Mänglile (lk 140-142). Maakohtu seisukoht ühtis (lk 206) õiguskantsleri järeldusega selles, et metsa majandamise eeskirjas sisustatakse rinnaspindala mõistet laiemalt kui vaid I rinde rinnaspindalana. Ringkonnakohus leiab, et eelpool viidatud keskkonnaministri määrused ei ole vastuolus metsaseadusega, vaid on välja antud delegeerimisnormi alusel ja sisustavad seaduse vastavaid 26 sätteid. Eeltoodu kajastub ka keskkonnaministri 02.02.2007 kirjas (lk 135) õiguskantslerile. Nimetatud kirjas on selgitatud, et I rinne on puistu põhirinne ja metsa majandaja eesmärk hooldusraiete kavandamisel ja tegemisel peab olema põhirindele paremate kasvutingimuste loomine. Eelnevast tulenevalt hinnatakse puistu harvendusraiete järgset seisundit just I rinde järgi. Kui aga mitmerindelises puistus arvestada ka II rinnet, tekib küsimus, miks mitte arvestada ka üksikpuude rinnet või järelkasvu, alusmetsa. Teised rinded (teine-, järelkasvu- ja üksikpuude rinne), kui need ka esinevad, on paratamatult nii majanduslikult kui ka puistu arengu seisukohalt väiksema tähtsusega. Seetõttu on mõistetav, et metsa majandamise eeskirjas antud rinnaspindala harvendusraiejärgne alammäär kehtib puistu I rinde kohta. I ja II rinde määramiseks on selged reeglid. Teist rinnet tuleb metsakorraldajal kirjeldada kui selle täius on vähemalt 0,
  7. Mitmevanuseliste puistute korral, kus on üks vertikaalselt liitunud võrastik ja rinnete eraldamine ei ole võimalik, kirjeldatakse I rinnet põlvkondade viisi. Puistud, kus II rinde täius on 0,4 või enam, moodustavad 1% Eesti erametsade pindalast. Puistuid, kus II rinde täius on 0,6 või enam, on ainult 0,1% Eesti erametsade pindalast. Eeltoodu näitab, et metsaseadus on keskkonnaministrile andnud teatava diskretsiooniruumi metsandust puudutavate sisuliste küsimuste lahendamiseks ning valdkonna regulatsiooni kujundamiseks. Asjaolu, et K. Mängli ei ole nõus Keskkonnaministeeriumi selgitustega, ei tähenda automaatselt seda, et tegemist on obligatoorse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise vajadusega. Selleks ei ole alust leidnud õiguskantsler ega maakohus, sellist alust ei tuvastanud ka ringkonnakohus.

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt

§-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjale makstud tasudest seoses tema osalemisega kohtuistungil ja seega on K. Mängli kohustatud hüvitama kulud õigusabile 1681.50 krooni ulatuses, mis olid osutatud advokaat M. Saare poolt. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 27 Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.