Obsah (7)

§ 199§ 114§ 113§ 64§ 68§ 65§ 121

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2008.a Kriminaalasja number 1-07-7548 Kohtukoosseis Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Jüri Paap ja

§ 199lg 2 p 4,8; § 121 ja § 114 p 6 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 16.

juuni 2008.a otsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatav Ennu Gansen ja vandeadvokaat Matti Reinsalu Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Ennu Gansen, ik 36303134914, elukoht xxxxx-xxxxx xxx, xxxx, 50 % töövõimetu, varem kriminaalkorras kaheksal korral karistatud, neist viimasel korral 26. aprilli 2007.a Pärnu Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p-de 4,7,8 järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga, millest 3 päeva oli loetud kantuks, karistus kustumata, vahi all alates

1. juuni 2007.a Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu Resolutsioon
2. Tühistada Pärnu Maakohtu
3. juuni 2008.a kohtuotsus osaliselt Ennu Ganseni süüdimõistmises ja karistamises

§ 114p 6 järgi ning liitkaristuste mõistmises.

1. Muuta Pärnu Maakohtu
2. juuni 2008.a kohtuotsuse põhiosa, jättes Ennu Ganseni süüstavate tõendite hulgast välja Ennu Ganseni ütlused ning ütluste ja olustiku seostamise protokoll seonduvalt

§ 114p 6 süüdistusega ning tunnistaja S.

T.ele isiku äratundmiseks esitamise protokoll. 3. Teha uus otsus, millega tunnistada Ennu Gansen süüdi

§ 113

järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. 1

§ 68

lg 1 alusel arvata 2 päeva eelvangistusest ( 24-05.-25-05.2007 ) karistusaja hulka.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 26.

1. 2007.a Pärnu Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse 5 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 9 (üheksa) aastat 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.
2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
3. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
4. Ennu Gansen tunnistati süüdi ja karistati

§ 199

lg 2 p-de 4, 8 järgi 2 aasta vangistusega;

§ 121

järgi 1 aasta vangistusega;

§ 114

p 6 järgi 9 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõisteti 10 aastat vangistust.

§ 68lg 1 loeti kantud karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust ( 24.05 – 25.05.

2007.a ) ja ärakandmisele kuuluvaks 9 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 26.04.04.2007.a Pärnu Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistus 5 kuud 27 päevase vangistuse võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 10 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust, karistuse kandmise aja algusega

2. 2007.a.
3. E. Gansen mõisteti süüdi selles, et ta olles alkoholijoobes, 09.06.2007.a õhtul sisenes T. Ü. majja XXXX linnas, XXXXXX X XX, lootuses, et T. Ü. magab ning tal on võimalus salaja varastada binoklid. Ta läks tuppa, kus teadis binoklid asuvat, sest oli kannatanut näinud asju sinna tagasi panemas. Samal ajal tõusis kõrvaltoas olnud T. Ü. diivanilt püsti, sammus E. Gansen poole ja küsis, mida viimane teeb. Ennu Gansen ründas ning lõi tema poole tulnud binoklite vargust takistavat T. Ü. küünarnukiga näo piirkonda. Selle tagajärjel kukkus T. Ü. pikali, kuid üritas püsti tõusta, mida Ennu Gansen takistas jalalöökidega kõhu piirkonda. Pärast seda jäi T. Ü. selili asendisse lamama. T. Ü. surma põhjus on kehatüve kinnine tömp trauma peensoolekinnisti rebendiga, verevalumitega südamepaunal, kinnistil ja vaagnalihastes ning roiete hulgimurrud mitmel keha anatoomilisel joonel, mille tagajärjel tekkis verikõht ning vigastused on eluohtlikud. Samuti tekitas Ennu Gansen T. Ü.le, võimalik, et pigistamisest kätega järgmised vigastused – keeleluukeha murru, verevalumid kilpkõhre eesmist pinda ja keeleluu parempoolset sarve ümbritsevas pehmes koes, keele-ja kaelalihastes. T. Ü. surnukehal esinesid veel tömbile vägivallale iseloomulikud vigastused – verevalumid kõõlustanul ja mõlemas oimulihases, 13 hamba traumaatiline kaotus, põrutushaavad ja verevalumid huule limaskestal, põrutushaav otsmikul ja nahaalused verevalumid ning nahamarrastused peapiirkonnas, kusjuures pea ja kehatüve vigastused võivad olla tekitatud korduvatest jõulistest löökidest näkku ja juustega kaetud peanahale, kehatüve piirkonda kõvade piiratud pinnaga esemetega, sh rusikatega või kängistatud jalaga ning osad vigastused on tekitatud lamava kannatanu rindkerele rõhumisel. Kõik vigastused on tekitatud lühikest aega enne surma ja suremisprotsessi käigus, kusjuures T. Ü.l tüüpilisi 2 enesekaitsele viitavaid kehavigastusi ei sedastanud. Ennu Gansen hõivas ohvri T. Ü. vara - 2 binoklit, mille väärtus ei ole teada. Tapmisega, mis oli toime pandud teise süüteo, milleks oli T. Ü.le kuuluvate 2 binokli vargus, toimepanemise hõlbustamise eesmärgil, pani Ennu Gansen toime kuriteo

§ 114p 6 järgi.

2.1. Samuti tunnistati E. Gansen süüdi ajavahemikul märts 2007.a kuni 17.05.2007.a viiel korral võõra vallasaja äravõtmises selle omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning mis oli toime pandud sissetungimisega, so. kuriteod

§ 199lg 2 pde 4,8 järgi.

2.2. Samuti tunnistati E. Gansen süüdi selles, et ta alkoholijoobes lõi 06.06.2007.a kella 20.oo paiku Järva maakonnas XXXX linnas XXXXXXXX XXX XX korteris nr X R. K.le tüli käigus samas korteris laualt haaratud kööginoaga selja piirkonda ja libamisi vastu pea paremat külge, tekitades R. K.le 1 cm pikkused pea ja selja torkehaavad. R. K. tervise kahjustamisega noaga löömisel pani Ennu Gansen toime kuriteo

§ 121järgi.

Apellatsioonide taotlused. 3. Süüdistatava E. Ganseni ja tema kaitsja M. Reinsalu apellatsioonides vaidlustatakse maakohtu otsus E. Ganseni süüdimõistmises

§ 114p 6 järgi.

Muus osas maakohtu otsust ei vaidlustata. 3.1 E. Gansen ei nõustu apellatsioonis enda süüdimõistmisega

§ 114p 6 järgi.

Tema väitel ei ole ainuke tunnistaja tema süüdimõistmises mõrvas, kannatanu naaber S. T., teda kohtuprotokolli järgi ära tundnud. Ei tunnistaja ega tema poeg kedagi oma maja juures ei näinud. Asjas ei ole ajaliselt kindlaks tehtud, millal tunnistajad E. Gansenit nägid. S. T. sõnul lahkus E. Gansen väidetavalt T. Ü.i juurest jalgrattaga südaööl. Kuid tunnistaja H. E. kinnitusel ostis E. Gansen peale kella kümmet K. poest viina, mis on teiselpool linna. Asitõendina võeti laiba kaelusest koni, mille peale ekspert väitis, et proovis pole välistatud E. Ganseni DNA. E. Ganseni väitel ei ole tõendina hinnatavad tema poolt väljaantud saapad, millel leiti kannatanu DNA. Saapa number nr. 38 ei vasta tema jalanumbrile. Kohus rajas oma otsuse oletustele. Apellant paneb kahtluse alla, et nimetatud ajal olid tal jalas teksapüksid, millelt leiti tema ja kannatanu verd. Ka väidab ta, et juhul kui tema käekellalt leiti T. Ü.i verd oleks seda pidanud leiduma ka tema jakilt. Seega on nimetatud tõend kahtleva väärtusega. Binoklite kuulumine T. Ü.ile ei ole kindlaks tehtud. Apellandi väitel ei saanud ta oma haigete käte tõttu kannatanut kägistada. E. Ganzen kinnitab, et kõik tema eeluurimisel antud ütlused on valed. Ka kohtus ei pruukinud ta õigust rääkida, sest sellist kohustust tal ei olnud. Ta mõtleb järjest uusi lugusid välja, et prokurör ei saaks tema ütlustega manipuleerida. Kohtueelsel uurimisel tingis valetamise see, et tagada endale olmetingimused. Äratundmiseks esitatud fototabel on ilmselt võltsitud ja seda tuleks uurida. Apellant palub esimese astme kohtuotsus tühistada tõendite puudumise tõttu tapmises ja ta selles osas õigeks tunnistada ja mõista talle uus karistus süsteemil 2 + 1+0,5 =2,5aastat vangistust. 3.2. Kaitsja esitatud apellatsioonis taotletakse Pärnu Maakohtu 16.06. 2008.a kohtuotsus tühistada E. Ganseni süüdimõistmises

§ 114p 6 järgi ning mõista E.

Gansen selles osas 3 õigeks. Kaitsja märgib, et algselt on E. Gansen end süüdistuses täies mahus süüdi tunnistanud, mida kohtus eitas. Seega ei saa E. Ganseni süüdimõistmisel toetuda tema vastuolulistel ütlustel. Vaidlustatud kohtuotsusest selgub, et kohus on arvestanud E. Ganseni eeluurimisel antud ütlusi valikuliselt ning olukorras kus E. Gansen on oma ütlustest lahti öelnud. Kohtu järeldus tuleneb sellest, et kohtul puudusid objektiivsed tõendid. Kaitsja märgib, et süüdistuses märgitud binoklite kuulumine T. Ü.ile ei ole kindlaks tehtud. A. Üttile tagastatud binoklid ja tema poolt kohtule esitatud dokumente võrreldes võib teha järelduse, et binoklite ja dokumentide vahel puuduvad üheselt arusaadavad tunnused. Apellant leiab, et S. T. ja K. T. fototabeli järgi äratundmise läbiviimine ja tunnistajalt ütluste saamine on ilmne protsessuaalne rikkumine. Äratundjale oleks pidanud esitama isikud. K. T. poolt E. Ganseni fotolt äratundmine ei ole vastuolus E. Ganseni enda ütlustega, et ta nimetatud päeval kohtus T. Ü.i ning see ei kinnita tema tapmise süütegu. Kaitsja leiab, et ka DNA uuring on eksperdi poolt läbi viidud protsessuaalsete rikkumistega. Ekspertiisiaktist nähtub, et eksperdi poolt uuritud maht on oluliselt suurem, kui seadis ülesandeks uurija. Ka on süüasjas kindlaks tegemata, kas ekspertiisiks esitatud teksapükste paar kuulus E. Gansenile või mitte. Lahknevus on värvis. Sama puudutab ta eksperdi uurimisobjektiks olnud jalanõude kohta nr 38, samal ajal kui E. Ganseni jalatsi nr on 41. E. Ganseni käekellale võis aga T. Ü.i veri sattuda nende varasemast kokkupuutest. Kohus ei ole adekvaatselt hinnanud tunnistajate A. P. ja H. E. ütlusi. Arstlikust ekspertiisiaktist nähtub, et kannatanule tekitatud vigastused võivad olla tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et kätega pigistamisest. Kuna E. Ganseni paremal käel on funktsioonhäire, siis tema käelise tegevuse võimalused on minimaalsed. Kaitsja leiab, et kriminaalasjas puuduvad otsesed E. Gansenit

§ 114p 6 märgitud teo toimepanemises süüstavaid tõendid.

Ka olemasolevad kaudsed tõendid on vastuolus. Ringkonnakohtu seisukoht.

1. Kohtukolleegium, tutvunud apellatsioonide sisuga, kriminaaltoimiku materjaliga ja ära kuulanud kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et maakohtu otsus kuulub osaliselt tühistamisele. 4.
2. Puutuvalt apellatsioonidega märgib kohtukolleegium, et maakohtu otsuses on kajastatud ja osaliselt tõendina arvestatud kohtuistungil avaldatud süüdistatava E. Ganseni kohtueelsel uurimisel antud süüd tunnistavad ütlused seoses T. Ü.i tapmisega ning sellega seonduvalt ütluste ja olustiku seostamise protokoll . Kummatigi ei ole maakohus teinud vajalikku analüüsi E. Ganseni ütluste usaldusväärsuse kohta seonduvalt sellega, et E. Gansen loobus maakohtu istungil varasematest end süüstavatest ütlustest, väites, et valetas kohtuliku eeluurimise käigus politsei sunnil ja soovist tagada endale paremaid olmetingimusi kinnipidamisel. Ka maakohtu istungil jätkas E. Gansen vastuoluliste ütluste andmist seonduvalt

§ 114p 6 süüdistusega.

Apellatsiooni kohaselt soovis ta valeütlustega provotseerida prokuröri. Riigikohtu lahendites on korduvalt konstateeritud (RK lahendid nr. 3-1-1-3-07; 3-1-1-6207), et kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ja kui isik ei suuda mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. 4 Arvestades ülaltoodut jätab kohtukolleegium maakohtu otsuses käsitletud E. Ganseni erinevatel ajaperioodidel antud vastuolulised ja sisult lahknevad T. Ü.i tapmisega seonduvad ütlused ja ütluste ning olustiku seostamise protokolli kui ebausaldusväärsed tähelepanuta ja tervikuna tõendite kogumist kõrvale. Samuti on kohtukolleegium seisukohal, et tõendite kogumist tuleb välja jätta tunnistaja S. T.ele süüdistatava fotol äratundmiseks esitamise protokoll ( kd. 2 tl 132). Seda põhjusel, et tunnistajale äratundmiseks oli esitatud kolme isiku portree foto, samas kui S. T. väitel nägi ta äratundmiseks esitatud isikut selja tagant ja tuvastas ta pikkuse ning juuste järgi. Sellega oli rikutud KrMS § 82 nõudeid. 4.

1. Kohtukolleegium leiab, et kuigi süüstavate tõendite hulgast tuleb välja jätta E. Ganseni ütlused ja ütluste ja olustiku seostamise protokoll seonduvalt süüdistusega T. Ü.i tapmises ning S. T.le isiku äratundmiseks esitatud protokoll, ei too see kaasa E. Ganseni õigeksmõistmist kuriteos. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks tähendada, et in dubio pro reo põhimõttest ei tulene mingil määral, et isikut süüstavaid järeldusi saaks teha üksnes otseste tõendite pinnalt ja süü tuvastamisel ei tohiks tugineda kaudsetele tõenditele (RK lahend nr. 3-1-1-12-07). Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohutu otsuses esitatud muude tõenditega on tuvastatud, et E. Gansen, viibides 09.
2. 2007.a T. Ü.i elumajas XXXX linnas, XXXXXX X XX, pani toime T. Ü.i tapmise. Maakohtu istungil kinnitas S. T. oma varasemaid ütlusi selles, et nägi 09.06.2007.a peale lõunat, võimalik, et kella poole 5 paiku, naabermajja minemas seal elavat T. Ü.. T. Ü. oli kõnnaku järgi ilmselt purjus ja temaga oli kaasas T. Ü.ist pikem, rasvaste juustega ja ilmselt purjus mees. T. Ü. elas üksi ja tal ei käinud kedagi külas peale tema õdede. Kella 00.15 paiku öösel nägi ta sama võõrast meest jalgrattaga lahkumas. Ta oli ilmselt purjus. Järgmisel päeval äratas tunnistaja tähelepanu T. Ü.i maja lahtine uks, mis tavaliselt oli alati kinni. Esmaspäeva õhtul, 11.
3. 2007.a, helistas ta nähtust valda ja õhtul kutsus politsei, kes avastas maja põrandal T. Ü.i laiba. K. T. ütluste järgi nägi ta naabermajas elavat T. Ü. elusana viimast korda 2007.a juunikuus, kui T. Ü. tuli talle peale lõunat oma maja lähedal vastu võõra mehega. Esitatud fotode järgi tundis ta mehe kohe ära. Selleks osutus E. Gansen. Viimase riietust ta ei mäleta, kuid tal oli vist mingi kalts seljas, ta oli räpane, juuksed hallid. K. T. ei olnud T. Ü.i selle mehega varem koos näinud. T. Ü.i kodus võõraid ei käinud. 11.
4. 2007.a leiti 69 aastase T. Ü.i laip oma elukohast põrandalt.
5. 06.2007.a läbiviidud kohtuarstliku ekspertiisiakti ( kd. 1 tl 159-163) kohaselt oli T. Ü.i surma põhjus kehatüve kinnine tömp trauma peensoolekinnisti rebendiga, verevalumitega südamepaunal, kinnistil ja vaagnalihastes ning roiete hulgimurdudega mitmel keha anatoomilisel joonel, mille tagajärjel tekkis verikõht. Sellised vigastused on eluohtlikud. Surm saabus orienteeruvalt 3-5 päeva enne surnu lahangut. Tema veres oli 2.02% ja uriinis 3,4% etanooli, mis vastab elaval inimesel keskmisele alkoholijoobele. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt andis E. Gansen kohtueelse uurimise käigus, 12.
6. 2007.a välja XXXX linna raudteetammi lähedal asunud lõkkeplatsi juurest mustad saapad (kd 2 tl 10). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on saapa talla muster ( kd. 2 tl. 23-24 ) sarnane sündmuskoha vaatlusprotokollis ( kd. 1 tl. 124-125) kirjeldatud ja fotografeeritud sündmuskohale jäetud verekahtlase ainega jalatsijälje fragmendi mustriga. Vasaku jala saapa pealtpoolt DNA analüüsiks võetud proovidest ( sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd ) ning parema jala saapa siseküljelt DNA analüüsiks võetud esimesest ja teisest proovist määratletud DNA profiilid olid ekspertiisiakti järgi kokkulangevad T. Ü.i võrdlusprofiilist 5 määratletud DNA profiiliga ( kd. 1 tl. 175). E. Gansenile kuuluva kella tagaküljelt ja kellarihma seestpoolt DNA analüüsiks võetud proovidest (sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd ) määratletud DNA profiilid on kokkulangevad T. Ü. võrdlusprofiilist määratletud DNA profiiliga (kd. 1 tl. 175 ). Samuti E. Gansenilt võetud ja ekspertiisiks esitatud teksapükste vasakult küljelt analüüsiks võetud DNA profiilid olid kokkulangevad T. Ü.i DNA profiiliga ( ekspertiisiakti p 2, kd. 1 lk. 175 ). Teksapükste vasakult säärelt ja tagaküljelt keskelt analüüsiks võetud DNA profiilid on kokkulangevad E. Ganseni võrdlusprofiilist määratletud DNA profiiliga (ekspertiisiakt p 4, kd. 1 tl. 175 ). Tuvastatud asjaoludel jääb kohtukolleegiumil arusaamatuks kaitsja väide, et ekspertiisiks esitatud teksapüksid, millel leidus nii T. Ü.i kui E. Ganseni bioloogilist materjali, ei kuulunud E. Gansenile, kuna kaitsja arvates oli asitõendi fotol määrdunud pükste värv vaieldav. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja vastuväidetega ka selles, et kriminalistika ekspert uuris ekspertiisiks esitatud esemeid põhjalikumalt kui see oli talle esitatud küsimustes kajastatud. Ekspert on oma uurimismetoodikat maakohtu istungil selgitanud ning see on olnud vastavuses tema tööülesannetega ja saadud ülesandega (kd. 3 tl. 87 ). Kohtukolleegium, hinnates süüdistatava ütlusi kogumis mitteusaldusväärseks, ei pea eluliselt usutavaks ka E. Ganseni mitte millegagi kinnitust leidnud väiteid, et ta on mitu kuud varem T. Ü.iga kakelnud viisil, et tema pükstele, kingadele, kellale ja kellarihma sisepoolele on jäänud T. Ü.i veri või alternatiivversioonid, et teksapüksid ei kuulunud talle ja T. Ü. andis oma kella ise E.Gansenile. Eksperdiarvamuse kohaselt oli sündmuskohalt leitud suitsukonil DNA analüüsiks võetud proov ( sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd ) kokkulangev T. Ü.i DNA profiiliga ja selles ei saa välistada E. Gansenilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik E. Ganseni DNA alleelid. 4.
7. Kohtukolleegium, hinnates tõendeid kogumis, oma siseveendumuse kohaselt, on jõudnud veendumusele, et tuvastatud asjaoludel sattus T. Ü.i bioloogiline materjal (veri) E. Ganseni riietetele, jalanõudele, kellale, kellarihmale ja sündmuskohalt leitud suitsukonile 9.
8. 2007.a õhtul, mil E. Gansen T. Ü.iga viimase elukohas koos alkoholi tarvitas ja hiljem kannatanut ründas, ta pikali lükkas ja peksma hakkas. E. Ganseni poolt peksmisega tekitatud vigastuste kirjeldus - korduvad jõulised löögid näkku ja kehatüve piirkonda - nende hulgas kas rusikaga või kängistatud jalaga - annab alust arvata, et osad vigastused on tekitatud lamava kannatanu rindkere rõhumisel ja kinnitab asjaolu, et E. Gansen peksis kannatanut korduvate jõuliste löökidega - siinjuures ei ole välistatud löögid jalgade ja rusikaga, millele viitab kannatanu veri E. Ganseni kellal ja kellarihma siseküljel. T. Ü. suri saadud kehavigastustesse kohapeal. Süüdistatava poolt vaidlustatud kannatanu kägistamine käega seoses tema käe funktsiooni häirega, ei ole asjakohane põhjusel, et ekspertiisiakti kohaselt võis käega pigistamine olla vaid üheks kehavigastuse võimalikuks tekitamise viisiks. Kohtukolleegium märgib, et lähtudes tehiolude kogumist, so tapmise toimepanemise viisist, korduvatest jõulistest löökidest, vigastuste iseloomust ja paiknemisest pani E. Gansen toime T. Ü.i tapmise kaudse tahtlusega, sest pidas võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning möönis seda. Tema tahtlus esines kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. 4.
9. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohtus uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et E. Gansen sai T. Ü.ile kuulunud kaks binoklit, millised ta andis 12.
10. 2007.a politseile välja, oma valdusse T. Ü.i elukohas 9.
11. 2007.a. 6 Küll ei ole kohtukolleegiumi hinnangul, jättes kõrvale E. Ganseni mitteusaldusväärsed ütlused, maakohtu otsuses esitatud tõendeid, mis kinnitaksid ümberlükkamatult, et E. Gansen tappis T. Ü.i binoklite varguse toimepanemise hõlbustamise eesmärgil ja pani seega toime tapmise raskema koosseisu – mõrva

§ 114p 6 järgi.

Sellekohased kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtukolleegiumi arvamusel on süüasjas leidnud tuvastamist E. Ganseni süü T. Ü.i tapmises

§ 113järgi ja ta tuleb selles kuriteos süüdi tunnistada.

E. Ganseni tegu on süüteokoosseisupärane, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud ja puudub süüd välistav asjaolu. Seonduvalt süüdistuse muutmisega raskemalt tapmise koosseisult kergemale, peab kohtukolleegium põhjendatuks vähendada T. Ü.ile mõistetud karistust.

1. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-dest 3, 4; § 338 p 2; § 340 lg 2 p 3 kohtukolleegium tühistab Pärnu Maakohtu
2. juuni 2008.a kohtuotsuse osaliselt Ennu Ganseni süüdimõistmises ja karistamises

§ 114

p 6 järgi ning mõistetud liitkaristuste osas ja teeb uue otsuse, millega tunnistab Ennu Ganseni süüdi

§ 113järgi ja mõistab kergema karistuse.

Kohtukolleegium muudab Pärnu Maakohtu 16. juuni 2008.a kohtuotsuse põhiosa, jättes Ennu Ganseni süüstavate tõendite hulgast välja Ennu Ganseni ütlused ning ütluste ja olustiku seostamise protokolli seonduvalt

§ 114p 6 süüdistusega ja tunnistaja S.

T.ele isiku äratundmiseks esitatud protokolli. Muus osas jätab kohtukolleegium otsuse muutmata apellatsioonid rahuldamata. Ene Randmäe Jüri Paap Malle Preimer 7 8