2 ja 3 alusel määrata Lõuna Politseiprefektuuri 27.05.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. 1 Asjaolud Tiia Ojasaart karistati Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissari Ove Saare 27.05.2008.a. otsusega LS § 7419 lg. 1 alusel rahatrahviga 170 trahviühikut, s.o. 10 200 krooni ja LS § 7419 lg. 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Tiia Ojasaar 12.05.2008.a. kell 16.40 Majala külas, Konguta vallas, Tartu maakonnas, X talu teeotsa juures mootorsõidukit alkoholijoobes. Väärtegu on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja ütlused ja protokoll joobe tuvastamise kohta). Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsuse põhjenduste kohaselt olukorras, kus igal aastal hukkub sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumise, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset. Karistust raskendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteoprotokoll nr AB 924678 on koostatud 12.05.2008.a. Tartumaal Konguta vallas kell 16.50 juhtivkonstaabel Alik Säde poolt. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Tiia Ojasaar mootorsõidukit alkoholijoobes. Isik tuvastati juhiloa alusel. Väärteoprotokollis nr AB 924678 on menetlusalune isik andnud järgmised ütlused: Hommikul jõin ühe õlu. VTMS § 19 järgi õiguste selgitamist kinnitab menetlusaluse isiku allkiri väärteoprotokolli pöördel. Joobe tuvastamise protokolli kohaselt tuvastati indikaatorvahendiga LION S – L2 nr. 95/861 12.05.2008.a. kell 17.40 Tiia Ojasaarel reaktsiooni näit punane. Tuvastamise tulemuseks on märgitud alkoholijoove. Joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja alkoholisisalduse määramisest veres loobus menetlusalune isik, kinnitades seda oma allkirjaga. Tunnistaja X 12.05.2008.a. ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt 12.05.2008.a. kella 16.40 paiku täitis tunnistaja tööülesandeid Tartumaal Konguta vallas, Konguta külas, X talus. X talu sissesõidutee otsas peatus sõiduauto X registreerimisnumbriga X mille roolist väljus Tiia Ojasaar, kes oli ilmsete joobe tunnustega: silmnähtavalt oli tasakaal häiritud, tuikus kergelt, kõne oli segane, puterdas ning suust oli tunda alkoholi lõhna. Sõidukisse istudes oli tunda alkoholi lõhna. Tiia Ojasaar väitis, et ta oli joonud õlut ning ütles, et on joobes. Joobeseisundi tuvastamisel alkomeetriga LION S-L2 nr 95/891 süttis punane tuli. T. Ojasaar oli alkoholijoobes, nõustus alkomeetri näiduga. Alates kinnipidamise hetkest puudus juhil võimalus tarbida alkohoolset jooki. 12.05.2008.a on koostatud vanemkonstaabel Tiit Treiali poolt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati Tiia Ojasaar sõiduki juhtimisest alates 12.05.08 kell 17.00 kuni kainenemiseni LS § 201 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta on joobeseisundis. Korrakaitseosakonna andmetel on 12.06.2008.a. seisuga Tiia Ojasaare suhtes alustatud 1 väärteomenetlus, mis on lahendatud 27.05.2008.a. otsusega ja mille peale esitatud kaebust kohus lahendab. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. 05.06.2008.a. esitas Tiia Ojasaar Tartu Maakohtule kaebuse, milles palub otsuse osalist tühistamist karistuste osas. Kaebuse esitaja väidab, et 12.05.2008.a. hommikul kella 9 paiku sõitis temale kuuluva kaubikuga X oma koju Lembevere külla oma õega kohtuma. Kella 16.15 ei olnud teda ikka tagasi tulnud ja kaebuse esitaja oli kõvasti närvis. Tiia Ojasaar ütluste kohaselt põeb ta igasuguseid 2 raskeid vaevusi ja kasutab peale tööpäeva leotisi, mis on valmistatud alkoholi baasil. Lõpuks helistas naaber X ja kutsus autole järele. Kaebaja sõitis enda ja naabri põldude vahelist teed mööda perekond X poole, kus olid politseinikud, kes käskisid alkomeetrisse puhuda. Näitu kaebaja ei tea, kuna talle seda ei näidatud ja ei öeldud. Tiiu Ojasaar sõidutati politseiautoga koju ja koostati protokoll. Mõlemad autod sõidutati X talu hoovist Tartusse tasulisse parklasse, kuhu pidi ta ohverdama 4240 krooni. Kaebuse esitaja rõhutab asjaolule, et ta on pensionär ja raske puudega tööõnnetuse tagajärjel. Postiljonina töötades ta kukkus ja selle tagajärjel on liikumine raskendatud. Ilma autota ei ole võimalik kuue km kaugusel toidukraami, arstirohte ja arsti juures käia. Kaebaja on üksik. Ühistransport puudub seal piirkonnas. Kaebaja on kutseline juht ja töötanud autojuhina. Midagi sellist ei ole varem temaga juhtunud ja ei ole ka ühegi karistusasutusega tegemist olnud. Kaebuse esitaja palub läbi vaadata talle määratud karistused. Kaebusele on lisatud tööõnnetuse raport nr 10354213, mille kohaselt 21.01.2005, kell 06.15 Tiia Ojasaar kukkus tööülesandeid täites jääkonarusel. SA TÜ Kliinikumi väljavõtte haigusloost nr. 7165 kohaselt tuvastati 21.01.05 Tiia Ojasaarel hüppeliigese piirkonnas bimalleolaarne sääreluude murd. 21.01.05 on teostatud vasemal pindluu osteosüntees plaadiga ja sääreluu osteosüntees kruvi ja Kvardaga. Haigusloo nr. 37436 väljavõtte kohaselt viibis Tiia Ojasaar uuringutel ja ravil endokrinoloogia-gastroenteroloogia osakonnas 14.02.-20.02.06. haigusloo kokkuvõtte kohaselt ei saa patsiendil seedetrakti kasvajat diagnoosida. Mao antrumis on olemas erosioonid, mistõttu soovitatud antisekretoorset ravi Omeprasoliga jätkata. Tõenäoliselt osaliselt patsiendi vaevuste põhjuseks väljendunud muutused lülisambas ja osteopeenia. Soovitavalt ravi jätkata Parecetamoliga, näidustatud ravikehakultuur, alustada kaltsiumi asendusravi. Kaebusele on lisatud 04.08.2006. a. tehtud Tartu PA AEKi I kooseisu arstliku ekspertiisi otsus nr. 284740, mille kohaselt on Tiia Ojasaarel raske puue, mis põhjustab lisakulutusi. Arstliku ekspertiisi otsuse sisulise põhjenduse kohaselt, mis on välja antud 04.08.06, on Tiia Ojasaarel raske puue, mille tõttu vajab isik kõrvalabi ja juhendamist igal ööpäeval. 30.05.2008.a. Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna tõendi kohaselt on Tiia Ojasaare pensioni suurus 01.04.2008 alates 3521. – krooni kuus. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Lõuna Politseiprefektuur esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja ei nõustu Tiia Ojasaare kaebusega 27.05.2008.a. väärteoasja otsuse nr. 2780,08,006165 kergema karistuse kohaldamsiega. 12.05.2008.a. kell 16.40 juhtis Tiia Ojasaar Tartu maakond Konguta vald Konguta külas mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Juhi joove tuvastai indikaatorvahendiga LION S-L2 nr. 95-861, mille tablool peale puhumist süttis ja jäi põlema punane märgutuli FAIL, mis näitab väljahingatavas õhus suuremat alkoholi sisalduse olemasolu kui seadusega lubatud. Mootorsõiduki juhtimine on alkoholijoobes keelatud. Joobeseinudi tuvastamise protokollis kinnitab Tiia Ojasaar oma allkirjaga, et ta nõustub tuvastamise tulemusega ja joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning alkoholisisalduse määramisest veres loobub. Aastal 2007 hukkus meie teedel liiklusõnnetuste läbi 196 inimest, millest ligi 25% oli joobes juhtide süül. Ei saa öelda, et just üks konkreetne joobes juht võib põhjustada liiklusõnnetuse aga joobes inimese reaktsioon on aeglasem ja kordinatsioon häiritud, samuti võib joobes inimene ümbritsevat keskkonda tajuda erinevalt kainest inimesest. Need tegurid on sõiduki juhtimisel ülimalt olulised ja nende tegurite muutuste tõttu võib joobes juht põhjustada liiklusõnnetuse. Kohtuvälise menetleja sõnade kohaselt ei saa võidelda ainult liiklusõnnetuse tagajärgedega, vaid peab ennetama, et joobes inimene ei läheks autot juhtima. 3 Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist ühe raskema liiklusalase väärteoga, millega on pandud ohtu nii juhi enda kui ka teiste liiklejate elu ning tervis. Karistus antud teo eest on kehtestanud LS § 7419 lg 1 ja 2 alusel. Antud rikkumise eest on ette nähtud sanktsiooni – rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Karistamisel on arvestatud rikkumise raskust. Kohtuväline menetleja on rakendanud kergemat sanktsiooni – rahatrahv. Tarhvi tasumisel nõustutakse
Antud karistus peab mõjutama Tiina Ojasaare tahet, käitumist ja mõtlemist edaspidiseks – mitte toime panema Liikluseeskirja rikkumisi. Kohtuväline menetleja taotleb jätta kaebus tahuldamata ning väärteoasja tehtud otsus muutmata. Kohtu järeldused. Kohus lahendab Tiia Ojasaare kaebuse kohtuvälise menetleja 27.05.2008.a. otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg. 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Kohus kaaludes karistuse määramise aluseid, leiab, et karistamise aluseks olev süü on tõendatud. Kohus hindas tõendeid kogumis ja jõudis järeldusele, et menetlusaluse isiku alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on tõendatud kohtuvälise menetleja kogutud ja eelpool kirjeldatud dokumentaalse tõendiga ja tunnistaja ütlustega. Alkoholijoobes juhtimine toimus väärteootsuses märgitud ajal, kohas ja ulatuses. Lisaks mõõtevahendiga tuvastatud faktile kinnitavad tunnistaja ütlused joobeseisundit ka isiku väliste tunnuste järgi. Menetlusalune isik on joobe tuvastamise protokollis loobunud joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja alkoholisisalduse määramisest veres, milline õigus menetlusalusel isikul oli. Alkoholijoobe tuvastamine on kooskõlas Liiklusseaduse § 20 lg. 6 alusel Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2001. a määrusega nr 120 kehtestatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korraga“. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumist tõendite kogumisel. Kohus ei tuvastanud Tiia Ojasaar süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus ei tuvastanud karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Tiia Ojasaar rikkus LE § 76 p 1 nõudeid sellega, et sõitis alkoholijoobes. Tiia Ojasaare väärteoga kahjustatav õigushüve on liiklusohutus. Kohtuväline menetleja on süüdlast karistanud põhikaristusega LS § 7419 lg 1 järgi 170 trahviühiku ulatuses, mis on üle keskmise määra. Lisakaristus on LS § 7419 lg 2 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine määratud minimaalne – 3 kuud.
kohaselt on karistuse määramisel eesmärgiks mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on põhjendatult karistanud Tiia Ojasaart põhikaristusega üle keskmise määra. Arvestades asjaolusid, mille tõttu rikkumine aset leidis, on tegu tahtliku rikkumisega. Lisakaristuse määramine on menetleja õigus, mitte kohustus. Lisakaristuse määramine sõltub rikkumise raskusest ja süü suurusest. Mitte millegagi ei ole põhjendatud kaebuse esitaja väide, et juhtimisõiguse säilitamine on vajalik igapäevaselt liikumiseks ja halb tervislik seisund ei võimalda jalgsi käia pikki vahemaid. Lisakaristusena võib juhtimisõiguse ära võtta LS § 7419 lg. 2 järgi. Ka
2 alusel võib mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit seoses invaliidsusega, kui ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. 4 Kohtuvälise menetleja otsuses on karistust põhjendatud vaid üldpreventiivsete eesmärkidega. Tiia Ojasaar on varem karistamata isik. Sellest järeldub tema liikluseeskirjade rikkumise juhuslik laad. Süüdlase isikut arvestades on tema suhtes eripreventiivse eesmärgi saavutamine võimalik põhikaristusega üle keskmise määra. Karistuse suurust arvestades ei saa seda pidada proportsionaalseks väärteo süü astmega. See asjaolu annab aluse lisakaristuse tühistamiseks. Lisakaristuse tühistamine süü suurust arvestades ei kahjusta õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebuse esitaja pensionist saadavat sissetulekut ja tervisliku olukorra tõttu kaasnevaid väljaminekuid arvestades käib rahatrahvi täies ulatuses korraga tasumine Tiia Ojasaarele ülejõu.
2 alusel määrab kohus rahatrahvi tasumise ositi ühe aasta jooksul, mis on
3 alusel maksimaalne tähtaeg karistuse ositi tasumiseks. Ene Muts Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.