§-de 189, 193 järgi on väärteomenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohus tuvastas: 15.08.2008.a esitas Ilja Britikov Viru Maakohtu Narva kohtumajale kaebuse Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel Andrei Beljajevi 07.07.2008 otsustele väärteoasjades 2330,08,009547 ja 2330,08,009572. Viru Maakohtu 30.10.2008.a määrusega jäeti kaebus käiguta ja määrati kaebuse esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks st. menetlustähtaja ennistamise avalduses mõjuva põhjuse väljatoomiseks ja selle põhjendamiseks. Kohtu põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (
) § 114 lg 4 alusel kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. 1
kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.
lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse kohtu määrusega. Lõike 2 punktide 1 ja 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks äraolek, mis ei seondu menetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused väärteoasjades nr 3-1-1-77-98 ja 3-1-1-144-03). Kaebuse esitaja palub kaebuse esitamise tähtaja ennistada, kuna tema tütar jäi haigeks ja politseiametnikud venitasid otsuse kättesaamist. Tähtaja arvutamise seisukohast ei oma õiguslikku tähendust kuupäev, millal isik kohtuvälise menetleja otsuse kätte sai, kuna kaebetähtaega arvutatakse päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (
Väärteoprotokollides on märge selle kohta, et kohtuvälise menetleja otsused on menetlusalusele isikule kättesaadavad kohtuvälise menetleja juures alates 21.07.2008.a, millisest päevast hakkas kulgema kaebuse esitamise tähtaeg, seega pole kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise ja kaebuse esitaja väite vahel, et kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise tingis politseiametnike poolt otsuse kättesaamisega venitamine mingit seost. Kaebuse esitaja väitel viibis ta seoses lapse haigestumisega Tartus 21.07.2008, 22.07.2008.a ja 24.07.2008.a ning tal ei olnud võimalust minna Politseisse otsuse järgi. Mõlemast otsusest nähtub, et kaebuste esitamise viimane tähtaeg oli 05.08.2008.a. Sellest tulenevalt ei olnud kaebuse esitajal võimalust esitada kaebust küll 3-l päeval 15 päevasest edasikaebetähtajast, kuid kaebajal oli kaebuse tähtaegseks esitamiseks aega veel 12 päeva. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lapse haigestumine iseenesest objektiivne takistus KrMS § 172 lg 2 tähenduses, mis tegi kaebuse esitaja jaoks võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise, kuna kaebuse esitajal oli piisavalt aega kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Samuti esitas kaebaja avalduse tähtaja ennistamiseks, kuna lasi mööda Viru Maakohtu 30.10. 2008.a puuduste kõrvaldamise määrusega talle puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja, põhjendades menetlustähtaja möödalaskmist asjaoluga, et nimetatud kohtumääruse sai ta kätte alles 21.11.2008.a oma abikaasalt, kuid hiljem selgus, et abikaasa sai kohtumääruse kätte 10.11.2008.a, kuid unustas selle edasi anda kaebuse esitajale, kuna oli väga hõivatud haige lapse eest hoolitsemisega ja sõiduga Tartusse.
lg 5 kohaselt saadab kohus käesoleva seadustiku § 41 sätteid järgides kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest. Kohtulahend on
tähenduses ka kohtumäärus.
lg 2 teisest lausest tulenevalt võib juhul, kui kohtulahendi ärakirja ei ole võimalik kätte anda kohtumenetluse poolele, anda selle allkirja vastu isikuga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele. Viru Maakohtu 30.10.2008.a määruse ärakiri anti 10.11.2008.a allkirja vastu kätte Ilja Britikovi abikaasale O.B. kui temaga koos elavale perekonnaliikmele ning seega loetakse Ilja Britikov kohtumääruse kätte saanuks 10.11.2008.a. 2
lg 1 p1, 2 alusel kontrollib maakohtunik eelmenetluses asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist; jätab kaebuse käiguta või läbi vaatamata käesoleva seadustiku §-s 118 sätestatud alustel.
lg 2 p 1 alusel teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Lähtudes eelpooltoodust ei ole kaebuse esitaja poolt välja toodud põhjused mõlemal juhul käsitletavad mõjuva põhjusena kohtu poolt ja seega on kaebuse esitaja esitanud kaebuse pärast
lg 4 sätestatud tähtaja möödumist, jätab kohus kaebuse esitaja taotlused kaebuse esitamise- ja vigade parandamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning kaebuse läbi vaatamata. Aleksei Kovalenko Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.