Obsah (4)
§ 132§ 150§ 123§ 294-08-8080 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2008.a Pärnu Väärteoasja number 4-08-8080 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kal
) § 150 lg l p 7 kohaselt on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega, kui menetleja ei ole enda otsust põhistanud ning kui menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele.
§ 132
p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse
§-s 29 nimetatud alustel. 07.07.2008.a koostas Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel H. Hansen väärteoprotokolli nr AB1002128 A. Kuus` selles, et tema võttis kaupluse „Muff“ kassast 500 krooni, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Väärteo kvalifikatsioon KarS §
- Väärteoprotokollile esitatud vastulause jättis kohtuväline menetleja otsuse tegemisel arvestamata, sest kohtuvälise menetleja arvates on väärtegu tõendatud tõenditega, millised on protokollis esitatud. Eelkõige leiab kohtuväline menetleja, et nn kassaaruanne on koostatud A. Kuus` poolt ja seega on A. Kuus ka väärteo toimepanemises süüdi. Kohtuväline menetleja toetub enda otsuses mh Riigikohtu lahendile nr. 3-1-1-19-
- Kaebaja on seisukohal, et lahendis nr 3-1-1-19-05 p 7.4 on erinevalt kohtuvälise menetleja poolt väärteootsuses kirja pandule asutud seisukohale, et tõendi usaldusväärsusest tuleb selgelt eristada küsimust tõendi lubatavusest, ehk siis küsimust sellest, kas menetluskorra rikkumisega talletatud informatsiooni võib üldse tõendite hulka arvata. Tõendi lubatavuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et mitte igasugune tõendite kogumise korra rikkumine ei too kaasa tõendi kuulutamist lubamatuks. Tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi rikutud ei oleks. Erinevate tõendite puhul võib samasuguse rikkumise mõju olla erinev. Seega tuleb iga tõendi puhul eraldi hinnata, kas see on lubamatu või mitte. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-142-05 on asunud üheselt mõistetavale seisukohale, et üldjuhul on kriminaalmenetluslikul tõendamisel võimalik kasutada vaid Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 63 lg-s 1 loetletud tõendiliike (nn ranged tõendid) ning range tõendamissüsteem nõuab erinevate lubatavate tõendiliikide, aga ka erinevate tõendiallikate selget piiritlemist üksteisest. Selgelt tuleb piiritleda ka ühelt poolt tunnistajat ja tema ütlusi ning teiselt poolt eksperti ja eksperdi arvamust ning ekspertiisiakti selgitamiseks antavaid eksperdi ütlusi. Riigikohus enda lahendis nr 3-1-1-105-06 on asunud seisukohale, et tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks on võimalik kasutada üksnes KrMS § 63 lg-s 1 ammendavalt loetletud tõendiliike (nn rangeid tõendeid). KrMS § 63 lg-s 2 sätestatu kohaselt aga on lubatud sama paragrahvi esimeses lõikes loetlemata tõendiliike (nn vabatõendeid) kasutada väga kitsalt vaid menetluse enese kulgu puudutavate asjaolude tuvastamiseks (vt 3-1-1-142-05). Seega leiab kaebaja, et A.Kuus` süü ei saa olla tuvastatud nn kassaaruandega, paberitükiga, millel: on ainult rida arvandmeid; puuduvad andmed millal, kus ja kelle poolt on see koostatud; puuduvad andmed, et paberitüki puhul on tegemist nn kassaaruandega konkreetselt just süüks arvatud teo toimepanemise ajal; puuduvad andmed, et võrreldes nn kassaaruandeid kaupluse „Muff“ raamatupidamises, kattuvad nn kassaaruannetel kirjutatud summad kaupluse sularahakassas olevate andmetega. Tagantjärgi nimetatu 2
(5)4-08-8080 väljaselgitamine aga ei anna soovitud resultaati, sest kaupluse raamatupidajal on olnud küllaldaselt aega nimetatud arvandmete kokkuklapitamiseks. Seega täiendavaid tõendeid käesolevas väärteomenetluses koguda enam võimalik ei ole. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et A. Kuus töötas teatud ajavahemikul kaupluses „Muff“. Seetõttu ei ole kohtuväline menetleja millegagi suutnud ümber lükata menetlusaluse isiku väidet, et süüdistuse aluseks olev nn kassaaruanne pole identne politseile edastatuga. Samuti märgib kaebaja, et kaupluse „Muff“ raamatupidamise korraldus ei vasta ei heale raamatupidamistavale ega ka Raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud nõuetele. Kohtuväline menetleja on käsitlenud nn kassaaruandena paberitükki, millele on kirjutatud rida arvandmeid. Nimetatud paberitükk on kirjutatud menetlusaluse isiku poolt ja seda ei ole ta mitte kunagi vaidlustanud. Kuid kohtuväline menetleja on targu jätnud välja selgitamata, kas menetlusaluse isiku väide, et nimetatud kassaaruande/paberitüki puhul ei ole tegemist selle kassaaruande/paberitükiga, milline oli koostatud menetlusaluse isiku poolt 30.01.2008.a ning millisest summast väidetavalt omastas A. Kuus 500 krooni. Seega ei ole kohtuväline menetleja ilma igasuguste kahtlustusteta nn kassaaruande/paberitüki põhjal tõendanud A. Kuus` poolt väärteo toimepanemist 30.01.2008.a seni tuvastamata kellaajal ja kohas. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et menetlusalune isik on juba enda esimeses seletuses kohtuvälisele menetlejale selgitanud, et süü aluseks olev nn kassaaruanne ei ole identne sellega, millise on kaupluse „Muff“ esindaja menetlusaluse isiku süü tõendamiseks politseile esitanud ning milline käsitleks 30.01.2008.a. Kuid kohtuväline menetleja on teadlikult jätnud nii nimetatud tähtsa asjaolu kui ka asjakohase vastuväite meelevaldselt tähelepanuta, rikkudes seeläbi hoopiski tõendite kogumise korda ning tehes otsuse, tuginedes tõendile, milline ei olnud usaldusväärne ja oli seega ka lubamatu. Antud väärteoasjas puuduvad tõendid, millised kinnitaksid fakti, et A. Kuus on väärteo toime pannud tahtlikult. Seda ei kinnita ükski käesolevas väärteoasjas kogutud tõend, vaatamata asjaolule, et kohtuväline menetleja on tõendeid hinnanud valikuliselt, rikkudes seega oluliselt väärteomenetluseõigust. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kuid see omakorda ei eelda, et vargust on võimalik toime panna ka ettevaatamatusest. Sarnasele seisukohale on asunud Riigikohus eelpoolviidatud lahendis (lahendi p 8). Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et ettevaatamatuse korral rikub isik tahtmatult, tähelepanematusest, hoolsuskohustust. Seega on ettevaatamatusdelikti iseloomustavateks tunnusteks isiku poolne tähelepanematu ja kohusetundetu käitumine. Ettevaatamatusdeliktiga on tegemist juhul kui isikul ei ole süüteokoosseisule vastavate asjaolude suhtes tahtlust ning KarS eriosas on ette nähtud vastutus vastava teo toimepanemise eest ettevaatamatusest. KarS § 218 aga eeldab, et asja või varalise õiguse väärtuse osas peab süüdlasel olema vähemalt kaudne tahtlus. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud A. Kuus` teos vähemalt kaudset tahtlust kõigi A. Kuus` süüks arvatava väärteo objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
§ 132p 3, § 29 lg 1 p 1 taotleb kaebuse esitaja A.
Kuus` suhtes koostatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel H. Hansen oma 02.09.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja A. Kuus` kaebus rahuldamata. Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas tehtud otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist menetlusaluse isiku suhtes. Õigusliku alusena on märgitud
§ 150
lg 1 p 7 ning põhiline põhjendus on tõendite lubatavuse küsimus ja seda just ühe tõendi osas- kassaaruanne. Kohtuväline menetleja ei toeta kaebust ja seda järgmistel põhjustel. Menetlusalune isik ja tema kaitsja on liialt kaebuses rõhunud kassaaruandele, kuid on jätnud tähelepanuta, et see ei ole ainus, mis tõendab väärteo toimepanemist A. Kuus` poolt. Väärteootsuses on loetletud, milliste tõendite alusel on väärteo toimepanek tõendatud, so avaldus, 3
(5)4-08-8080 tunnistajate ülekuulamise protokollid, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, ekspertiismäärus, ekspertiisimaterjali võtmise protokoll, ekspertiisakt, vastulause. OÜ Preferito poolt on esitatud kassaaruande leht, mis andis aluse kahtlustada A. Kuus` väärteo toimepanemises. Seda toetab ekspertiisiakt ning tunnistajate ütlused. Kaebuses toodud kahtluse kontrollimiseks on võimalik kohtuistungil tõendeid vahetult uurida, mistõttu kohtuväline menetleja taotleb tunnistajate Inga Sakk` ja Tiina Šukajeva` ülekuulamist kohtuistungil. See annab võimaluse menetlusalusele isikule tunnistajaid küsitleda ning ütluseid vastastada. Juhindudes eeltoodust ning
§ 132p 1 palub menetleja jätta A.
Kuus` kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 29.07.2008.a otsus nr 2670,08,001999 muutmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid A. Kuus` suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist täies ulatuses ning asjas väärteomenetluse lõpetamist, kuna A. Kuus` teos puuduvad väärteo tunnused ning kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht
§ 123
kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, leidis, et A. Kuus` kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Asja kohtulikul arutamisel kinnitas kaebaja, et ta ei ole väärtegu toime pannud, so kaupluse „Muff“ kassast raha võtnud ega kassaaruannet võltsinud. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja eeltoodud väited ümber lükatud ning väärteo toimepanek tema poolt ei ole tõendatud. Samuti esinevad antud väärteoasjas kõrvaldamata kahtlused, mida kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja lahendamisel arvestanud. Kohtueelses väärteomenetluses on väärteootsuse tegemisel aluseks võetud tunnistajate Inga Salk` ja Tiina Šukajeva` ütlused, samuti ka väärteomenetluses läbi viidud käekirja ekspertiis, mille põhjal on kohtuväline menetleja leidnud, et kassaaruanne päeva jooksul kassasse laekunud sularaha summa kohta on võltsitud ning nimetatud aruande on koostanud kaebaja. Asja kohtulikul arutamisel seletas tunnistaja I. Salk, et päeva lõpus kirjutab ta paberile päeva jooksul kassasse laekunud sularaha kupüürid, laekunud sularaha summad, paneb paberi arvandmete ja sularahaga kilekotti ning viib kilekoti juhataja kabineti kirjutuslaua sahtlisse. 30.01.2008.a pani ta samuti kilekoti koos sularaha ja paberile kirjutatud arvandmetega juhataja ruumi lauasahtlisse, paberile kirjutatud sularaha andmete mustandi jättis aga enda kätte. Kuivõrd I. Salk` kätte jäänud andmed sularaha kupüüride ja nende rahalise väärtuse kohta erinesid sahtlis olnud sularaha koguse ja sularaha kohta koostatud arvestusest, esitatigi politseile avaldus 500 krooni sularaha varguse kohta. Kohus nõustub siinkohal kaebaja seisukohaga, mille kohaselt ei saa lugeda kassaaruannet tuvastatuks üksnes ruudulisele paberitükile kirjutatud arvandmetega, kui puuduvad andmed selle kohta, millal ja mille kohta, samuti kelle poolt nimetatud arvandmed on koostatud, kuivõrd paberil ei ole selgitusi, kuupäeva ega nimetust andmete koostaja kohta, samuti allkirja. Asja kohtulikul arutamisel avaldas kaebaja, et teda kutsuti 30.01.2008.a õhtul kodust tööle tagasi ning talle näidati nn kassaaruande paberit eelmise päeva kohta. Kaebaja ütluste kohaselt oli aruanne kirjutatud küll tema käekirjaga sarnase käekirjaga, kuid ei olnud tema kirjutatud. Samas on kaebaja kinnitanud, et hiljem kohtuvälise menetleja juures näidatud nn võltsitud paber 4877 krooni rahasumma 4
(5)4-08-8080 kohta ei olnud sama, mida näidati kaebajale kauplusesse väljakutsumise päeva, so 30.01.2008.a õhtul. Kaebaja on väärteomenetluse käigus osutanud nimetatud asjaolule ka kohtuvälise menetleja tähelepanu, kuid menetleja on jätnud selle tähelepanuta. Kuna kaebaja taolised väited ei ole väärteomenetluse käigus ümber lükatud, tuleb eeltoodud asjaolu tõlgendada süüdistatava poole, so kaebaja kasuks. Väärteoasja materjalidele on juurde lisatud kaks ruudulist paberit, millel on arvude tulbad. Tunnistajate T. Šukajeva` ja I. Salk` ütluste kohaselt kajastavad need kassas olnud sularaha kupüüre, nende kogust ning sularaha kogusummat. Ühel, nn võltsitud paberil on rahakupüüride kogusumma 4877 krooni, teisel nn originaali mustandil, so kassa rahalist seisu tegelikult kajastanud ruudulisel paberil, mis kassaaruande koopiana oli I. Salk` valduses, on samuti rida arvandmeid, kuid nende kogusummat ei ole kokkuarvutatud. Kohtueelse menetluse käigus on kohtuväline menetleja leidnud, et eelnimetatud kahest erinevatel paberitel kajastatud arvandmeid sisaldavast vahesummast tulenebki rahaline puudujääk kassas ning varastatud rahasumma – 500 krooni. Kohus leidis, et kohtuväline menetleja ei ole antud juhul kontrollinud kahel lehel olevate arvandmete vahesummat. Liites kokku nn tegeliku kassaaruande mustandil kajastuvad summad, tuleb kogusummaks 6377 krooni, so 1500 võrra suurem summa, kui nn võltsitud aruandel kajastatud summa 4877 krooni. Sellest tulenevalt jääb selgusetuks, millest tulenevalt on kaebajale süüks pandud 500 krooni, mitte aga puudu jäänud 1500 krooni kassast kõrvaldamine ning enda kasuks pööramine. Asja kohtulikul arutamisel selgus, et kaupluse kassas oli spetsiaalne arvutiprogramm, millega on võimalik kontrollida nii päevast kassa käivet, kui ka kassas olevat sularaha kogust. Kohtueelse väärteomenetlusega ei ole kontrollitud, kas nn kassaaruanded paberil kaupluse raamatupidamises kattusid sularahakassas olevate andemetega. Väärteoasjas läbiviidud käekirjaekspertiisiga on tuvastatud, et kaupluse „Muff“ päevakassa aruanne on tõenäoliselt kirjutatud kaebaja A. Kuus` poolt. Samas on aga ekspert täheldanud, et kuna vaidlustatud numbrid on suhteliselt väheinformatiivsed, siis ei ole kategoorilist arvamust võimalik anda. Nimetatud asjaolu paneb samuti kahtluse alla selle, kas nn võltsitud aruanne on ikka koostatud kaebaja poolt. Seega, lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et menetleja ei ole oma otsust põhistanud, jättes kahtlused kõrvaldamata, samuti ei vasta menetleja lõppotsuse järeldused tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Eeltoodud asjaolud on kohtu hinnangul väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised
§ 150lg 1 p 7,8 kohaselt.
Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes
§ 132
p 3 kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel H. Hansen`i poolt 29.07.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,001999 A. Kuus` karistamises KarS § 218 lg 1 järgi kuulub tühistamisele täies ulatuses ning väärteomenetlus kuulub lõpetamisele
§ 29lg 1 p 1 alusel. Teet Olvik Kohtunik 5
(5)