← Eesti

4-08-12657\4

Obsah (8)§ 29§ 156§ 137§ 85§ 19§ 87§ 68§ 150

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 12. detsembril 2008 Kohtla-Järve kohtumajas koht Väärteoasja number 4-08-12657 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretä

§ 29

lg 1 p 1, 107 lg 1 p 2, § 108-113, § 136 lg 1, § 137 lg 1,2,3, kohus OTSUSTAS: Väärteomenetlus Anastasia Erik süüdistuses NPAS § 15-1 alusel lõpetada

§ 29lg 1 p 1 näidatud alusel, tema tegevuses väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord. 1 2 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 30.12.2008. MENETLUSE KÄIK 11.12.2008 vanemkonstaabel Valentin Tšetšet koostas Anastasia Eriku suhtes väärteoprotokolli selle fakti kohta, et tema 11.12.2008 kell 03.30 oma kodus Sõpruse 44b-6 Kohtla-Järve tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ( bensodiasepiine). ( lk 4) Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud NPAS § 15-1 alusel. 12.12.2008 esitas kohtuväline menetleja ( Ida Politseiprefektuur) kohtule taotluse mõista Anastasia Erikule karistusena aresti, sest isik on varem väärteokorras karistatud samataoliste rikkumiste eest, trahvid on maksmata, järjekordse trahviga karistamine poleks karistuse eesmärkidega kooskõlas. POOLTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil avaldas kohtuväline menetleja, et isikule tuleb mõista karistusena aresti 10 ööpäeva. Kohtuistungil ei andnud kohtuväline menetleja seisukohta, millega tema arvates on tõendatud väärteguja miolles see seisneb mimg kuidas tuleb kvalifitseerida ( lk 13). Anastasia Erik palus kohtult mitte kohaldada tema suhtes aresti ( lk 13 pöördel). 16.12.2008 esitas kohtuväline menetleja ( Ida Politseiprefektuur) kohtule teatise

§ 156lg 1 alusel, et ta soovib kasutada kassatsiooniõigust.

Kuigi väärteoasjas maakohtu tehtud kohtuotsus ei ole kassatsiooni korras edasikaevatav, vaid apellatsiooni korras, võtab kohus esitatud teatise vastu kui apellatsiooni kasutamise soovist teatamine

§ 137lg 1 alusel.

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik selgitas, et samal kuupäeval öösel ta võttis ühe tabletti, sest tal olid valud jalas. Selle tableti andis talle tema tuttav ja 2 3 ütles, et see on rahusti. Ta käib metadooni asendusravil ja saab 29 ühikut metadooni päevas. Seda on vähe. Ta tahab paluda arstilt, et oleks lubatud suuremat doosi. SA Ahtme Haigla 11.12.2008 kell 12.15 tehtud joobeseisundi tuvastamise aktist nähtub, et viimase 24 tunni jooksul on isik tarvitanud ravimeid – rivotril ja metadoon, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitase kohta teatab, et tarvitanud alkoholi ja metadooni. Aktis on märgitud, et isikult võeti uriini analüüsi ja viidi läbi laboratoorne uuring (akti p 16). Arsti otsus joobeseisundi kohta: uriini analüüsist tuvastatakse metadooni ja bensodiasepiinide tarvitamise jääknähud. Kohus peab siinjuures märkima, et SA-l Ahtme Haigla puudub oma kodulehekülg (või vähemalt maakohtuniku jaoks ei ole see üldkasutatavast internetivõrgust leiduv), kus huvitatud isikud saaksid avalikult tutvuda selle haigla poolt pakutavate teenuste loeteluga. Eesti Info Keskuse andmetel (www.infokeskus.ee), SA Ahtme Haigla pakub narkomaania ravi, psühhiaatrilist ravi ja psühholoogi teenuseid. Labori teenuseid haigla vastavalt avalikule informatsioonile ei osuta. Maakohtule on praktikast teada, et kohalikus Ahtme Haiglas ei olegi oma laborit, ei tegutse laboriarst ega laboriõde. Seega, SA Ahtme Haiglas on välistatud isiku bioloogilise vedeliku laboratoorse uuringi tegemine. Kohtuniku küsimusele, mis on bensodiasepiinid, teatas kohtuväline menetleja, et need on ained, mis on narkootiliste ainete nimekirjas. Kohtuniku küsimusele, mis on rivotril, teatas kohtuväline menetleja, et see on ravim, mis antakse retsepti alusel ja see kuulub psühhotroopsete ainete hulka. OÜ Corrigo välja antud kaardi koopiast ( lk 7) nähtub, et Anastasia Erik saab alatest 17.03.2008 metadooni asendusravi. KOHTU SEISUKOHT Kohus märgib, et väärteoprotokollil on sisuliselt süüdistusakti tähendus ja väärteoprotokolli koostanud kohtuväline menetleja kannab väärteoasja menetlemisel süüdistusfunktsiooni. Samas väärteo asja arutamine ei toimu võistlevas protsessis.

§ 85

p 3 sätestab, et kohtunik teeb ise kindlaks, milliseid tõendeid tuleb uurida kohtuistungil ja võtab tarvitusele abinõud nende esitamiseks kohtuistungil. On piisavalt alust eeldada, et makohtunik ise peab otsustama, milliseid isikut süüstvaid ja õigustavaid tõendeid tuleb kohtuistungi ajaks esitada. Aresti taotlemise protsessis on selleks aga piiratud võimalusi, sest väärteo eest aresti mõistmise taotlus lahendatakse ja menetlus viiakse läbi Kohtute seaduse § 6 lg 3 alusel kui edasilükkamatu toiming nii töö- kui ka töövälisel ajal, ja eeluurimiskohtuniku poolt ( tööjaotuskava alusel). 3 4 Sel juhul kohtunik saab väärteotoimiku kätte põhikohtuistungi ajaks. Samal ajal

ei sätesta mingeid erisuseid, kas väärteoasja lahendamine toimub ettevalmistusstaadiumiga (

§ 85), või kohtuniku poolt edasilükkamate toimingute teostamise korras.

Kohus rahuldub sellega, et vajalike täiendavate tõendide väljanõudmine võib otsustada põhiistungil ja vajaduse korral võib kohtuistungi edasi lükata, tuginedes

§-le 93 lg 1 p 2 . Eeskätt aga kohtunik peab hindama, kas esitatud süüdistuse põhjal on võimalik süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid kontrollida ja isiku süüdimõistmiseni jõuda. Kuna väärteroprotokollil on sisuliselt süüdistusakti tähendus, siis ka väärteoprotokollis peab olema näidatud kõik isiku vastutusele vastuvõtmise aluseks olevad asjaolud ja isiku teole peab antud täielik õiguslik hinnang. Sellele on korduvalt osundanud Riigikohus, näiteks lahend 3-1-1-84-07 07.12.2007: „Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõue, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus, tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 ps 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, s.t teada süüdistuse sisu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-80-06 - RT III 2006, 36, 304, p 6.3.) Seega määratleb väärteoprotokolli teokirjeldus analoogiliselt süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme.“ NPAS 15-1 sätestab vastutust narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest väikeses koguses: narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. NPAS § 2 lg 1 sätestab: käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) narkootilised ja psühhotroopsed ained – käesoleva seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete stereoisomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid; § 3-1 lg 1 sätestab: narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad kehtestab sotsiaalminister määrusega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja tehakse muudatused ja täiendused Ravimiameti ettepanekul. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade koostamisel lähtutakse ÜRO
  3. aasta narkootiliste ainete ühtsest konventsioonist ja ÜRO
  4. aasta psühhotroopsete 4 5 ainete konventsioonist (RT II 1996, 19– 22, 84), arvestades narkootiliste psühhotroopsete ainete kuritarvitamise ja sõltuvuse tekitamise riski suurust. ja „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“, sotsiaalministri
  5. mai
  6. a määrus nr 73 sätestab: §
  7. Narkootilised ja psühhotroopsed ained

(1)Narkootilised ja psühhotroopsed ained on käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete stereoisomeetrid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Lõige 2 määratleb erandeid, milliseid ravimeid ei saa pidada narkootiliseks ja psühhotroopseks aineks NPAS mõttes, kui nende koostisaineks on teatud ained. Anastasia Erikule on süüdistus esitatud konkreetselt selles, et ta tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ja psühhotroopset ainet ( bensodiasepiine). Kohtule oma praktikast lähtudes on teada, et bensodiasepiinid on ainete liik, nende ainete konkreetsed omadused ei ole kohtule teada. Kohus märgib, et fakti, et bensodiasepiinid on ainete liik, ei saa tunnistada üldtuntuks, sest tavalisele kodanikule ei ütle sõna „bensodiasepiinid“ mitte midagi. Ülalmainitud narkootiliste ja psühhotroopsete einete nimekirjasse on kantud mitte ainete liigid või ravimid vaid konkreetsed ained ise. Järelikult, kuna A. Erikule on esitatud süüdistus üksnes selles, et ta tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta bensodiasepiine, tähendab see sisuliselt seda, et isik tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta terve ainete liiki. Sellist süüdistust ei saa pidada konkreetseks. Süüdistus ei ole konkretiseeritud selles osas, millist mainitud nimekirja kantud ainet isik on tarvitanud ja seda ilma arsti ettekirjutuseta. Kuna ei ole selge, millist ainet on kohtuväline menetleja silmas pidanud, puudub kohtul võimalus kontrollida, kas see aine on narkootiline ja psühhotroopne aine NPAS § 2 lg 1 mõttes, ehk kontrollida, kas tarvitatud aine on kantud sotsiaalministri määrusega kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Kohus leiab, et antud juhul rikkub sellise konkretiseerimata süüdistuse esitamine menetlusaluse isiku kaitseõigust ehkVTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatut, et isikul on õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ( vt juba mainutud lahend 3-1-1-84-07). Kuna isik ei tea süüdistusest, millise keelatud aine tarvitamises ilma arsti ettekirjutuseta teda süüdistatakse, puudub tal võimalus ennast aktiivselt kaitsta ja esitada kaitseargumente süüdistuse ümberlükkamiseks. Menetlusaluse isikule ja kohtule ka ei ole süüdistusest lähtudes selgeks tehtud, kas tegemist on mingi ainega, milleks võib olla ei ole vajagi arsti ettekitjutust ja seda ainet sisaldav 5 6 ravimipreparaat on käsimüügis, või tegemist on bensodiasepiinist ainega, mis üldse mainitud nimekirja kantud ei ole, või tegemist on hoopis sama metadooniga, mille tarvitamiseks on isikul otsene arsti ettekirjutus. NPAS § 15-1 alusel isik vastutab üsnes siis, kui ta on tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet, või neid aineid sisaldavaid stereoisomeetreid, estreid, eetreid ja soolaid ning nimetatud aineid sisaldavaid ravimeid ilma arsti ettekirjutuseta. Süüdistuse konkretiseerimise vajalikkus on antud väärteoasjas eriti põhjendatud ka seetõttu, et menetlusalune isik on narkomaaniat põdev haige, kes saab juba pika aja jooksul metadooni asendusravi. Asendusravi on kompleksne raviprotsess, mille käigus ei ole välistatud, et metadooni lahuse kõrval võib isikule ette kirjutada ka teisi ravimipreparaate. Et kohus saaks kontrollida ja selekteerida isikule lubatud ja mittelubatud ainete ja ravimite loetelud ja uurida ning vajaduse korral koguda ka täiendavaid tõendeid, tulebki süüdistuses näidata konkreetselt, mida isik on rikkunud, millist nimekirja kantud ainet on ta tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta.

§ 87

sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See ei tähenda, et süüdistusse võib panna üksnes süüteokoosseisu kirjeldamist, (tarvitas narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta), ja hiljem kohtumenetluses täpsustada või täiendada väärteoprotokolli hiljem tuvastatud asjaoluga. Väärteoprotokolli täiendamine ja täpsustamine kohtumenetluses ei ole lubatud.

§ 68

lg 2 sätestab, et kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli. Väärteoprotokolli piirides väljumine on lubamatu, millele on Riigikohus korduvalt osundanud oma praktikas. Kohtul puudub õigus omistada isikule vastutuse aluseks olevaid eeldusi, kui neid ei olnud väärteoprotokollis kajastatud ja see on sõltumatu sellest, millene on kohtuliku arutamise käigus tuvastatud asjaolude kogus. Riigikohtu lahend 3-1-1-54-08: „9. Ühtlasi märgib kriminaalkolleegium, et

§ 87

kohaselt on maakohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, eelkõige selles sisalduva teokirjeldusega (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsust väärteoasjas nr 3-1-1-1-08 - RT III 2008, 10, 72;
  3. oktoobri
  4. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-80-06 - RT III 2006, 36, 304, p 6.3).“ Riigikohtu lahend 3-1-1-52-08: „
  5. Väljudes kassatsiooni piiridest märgib kriminaalkolleegium, et

§ 87

kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-71-07 - RT III 2007, 40, 316, p 7). Väärteoprotokolli piiridest väljumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150lg 2 tähenduses.

Kui 6 7 väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus

§ 29

lg 1 p 1 alusel lõpetada.“ Kohus on kohtuliku arutamise käigus menetlusaluse isiku ülekuulamisel tuvastanud, et Anastasia Erik on tarvitanud 11.12.2008 ühe tablette rahustit või uinutit (menetlusaluse isiku sõnul revatril, joobeseisundis aktis rivotril). Kohus on kohtuotsuse tegemisel tutvunud avaliku ravimiteregistriga ( www.ravimiamet.ee) ja tuvastanud, et Rivotril on retsepti alusel väljaantav epilepsia- krambivastane ravimipreparaat, mille toimeaineks on Clonazepam. Aine Clonazepam on kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete III. nimekirja ( eestikeelne klonasepaam). Rivotrili ehk aine clonazepami tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta ei ole aga A. Erikule tema suhtes 11.12.2008 koostatud väärteoprotokolliga süüks pandud. Kohtuvälise uurimise käigus ei ole kohtuväline menetleja suutnud seda välja selgitada ja vastavalt tuvastatule väärteoprotokolli uue tõendusteabega täiendada. Kohtumenetluses ei ole kohtul võimalust süüdistust täiendada ja omistada isikule vastutuse aluseks olevaid asjaolusid, kui need ei olnud süüdistuses sellistena kajastatud. Seega, kohtuvälisel menetlemisel oli rikutud menetlusaluse isiku

§ 19

lg 1 p 1 sätestatud õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ( 3-1-1-84-07), ja sellist rikkumist ei ole võimalik kohtuliku arutamise käigus kõrvaldada, sest väärteoprotokollis sisalduva tõendamisteabe täiendamine ja laiendamine ei ole kohtumenetluses lubatud ( 3-1-1-54-08, 3-1-1-52-08). Kohus pöörab menetlusosaliste tähelepanu eeltsiteeritud Riigikohtu otsusele 3-1-152-08, et „ …Väärteoprotokolli piiridest väljumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150lg 2 tähenduses.

Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada“.

KOHTU MEETMED Väärteomenetlus Anastasia Eriku süüdistuses NPAS 15-1 alusel tuleb lõpetada

§ 29lg 1 p 1 näidatud alusel, tema tegevuses väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kohtunik Inna Kirsipuu 7 8 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.