) § 4 lg-le 1 peab joobeseisundi tuvastamine toimuma sündmuskohal ja politseiametnikul on õigus toimetada isik joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiuasutusse ainult siis, kui joobeseisundi tuvastamine sündmuskohal ei ole võimalik. Juhul, kui joobeseisundi ja joobeastme tuvastamine sündmuskohal on võimatu, peab politseinik koostama joobeseisundi tuvastamise protokolli ning saatekirja isiku tervishoiuasutusse toimetamiseks. Politseiametnikud ei tuvastanud joobeseisundit kohapeal, samuti puudusid joobeseisundi tuvastamise protokoll ja saatekiri. Seega toimetati menetlusalune isik tervishoiuasutusse ebaseaduslikult. Joobeseisundi tuvastamisel ei tagatud kaebuse esitajale LS § 20 lg-s 4 garanteeritud kaitseõigust, mille tõttu oli joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt tõendina lubamatu. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja tema kaitsja D Školjar kaebuse juurde ning palusid see rahuldada. Kaebaja selgitas, et esitas kaebuse, kuna ta ei tarvitanud narkootikume. Ta ise kutsus politsei. Sõitis Männikule, tee peal seisis naine, kes käis ümber auto. Kaebaja küsis, kas saab teda aidata. Naine ütles, et kaebaja on narkojoobes ja kutsus politsei. Ka kaebuse esitaja helistas ise politseisse, sealt öeldi, et juba kutsuti politsei ja et tema võib ära sõita. Tarvitas 3-4 aastat enne käesolevat juhtumit narkootikume. Sündmuskohalt otsustas siiski mitte ära sõita, kuna varem oli tal pahandusi narkootikumide pärast. Kokkupõrget teise autoga ei olnud, peatas oma 2 sõiduki, kuna teine auto seisis rohelise tulega ristmikul, auto seisis ees ja kaebaja ei saanud mööda. Politsei tuli poole tunniga, kohapeal ei tehtud mingeid protseduure, lasti ainult alkomeetrisse puhuda. Wismaris võeti uriiniproov, vastused pidi saama kuu aja pärast. Nii ütles talle naispolitseinik. Wismaris ei öelnud keegi midagi analüüsi kohta, öeldi vaid, et vastuse saab läbi politsei. Teadis, et 5.veebruaril saab kõik vastused. Eestist sõitis ära aprilli lõpus, otsus toodi kohtutäituri poolt emale koju. Materjalide hulgas oli ka Wismari haigla akt. Kui analüüsid tehti, tarvitas ainult südamerohtu . Haiglas paluti näidata käsivarsi, need olid puhtad. Igal nädalal annab veeniverd südamehaiguse pärast, võisid olla süstimisjäljed. Aktis kirjas olevaid ravimeid pole tarvitanud, võib-olla ta ei mäleta neid ravimeid. Kohtutäiturilt sai siiski vaid otsuse, politseist sai joobe tuvastamise akti mai algul ja kõik ülejäänud koopiad. Kohtusse tahtis tulla peale joobe tuvastamise akti saamist. Kaitsja arvates on ainus tõsine probleem seotud joobe tuvastamise aktiga. Seda ei saa lugeda lubatud tõendiks, kuna kaebajal puudus võimalus 5 päeva jooksul kaevata joobe tuvastamise akti peale. Antud situatsioonis isik ei teadnud, mis otsus tema suhtes tehti ja seetõttu ei saanud ta realiseerida oma kaebeõigust. Joobe tuvastamise akt on põhiline tõend teo sooritamise kohta, seda ei saa aga lugeda lubatud tõendiks seoses menetlusnormide rikkumisega. Tunnistaja ARK andis kohtus ütlusi selle kohta, et 05.01.2007.a. tuli ta Hiiu tänava poolt. Vabaduse pst. ristil, 30-40 meetrit enne foori, seisis auto. Jäi selle taha seisma, kuna arvas, et on järjekord. Siis selgus, et ees polnudki kedagi. Sõitis autost mööda, jäi seisma foori taha ja äkki tuli vastu auto tagumist otsa põrge. Ta väljus autost ning nägi, et see teine auto oli tema autole sisse sõitnud. Vaatas auto üle, vigastusi ei olnud. Autos olnud noormehed ja neiu tundusid kahtlased, oli joobekahtlus, kuna nad olid ülendatud meeleolus, õhetavad ja silmad kilasid. Tal tekkis mõte, et need sümptomid võivad viidata joobele. Ta on ise arst, küsis neilt, kas nad on midagi tarvitanud. Kuna seltskond eitas joovet, mida aga ta ei uskunud, helistas politseisse. Teatas ka neile, et ei kutsu politseid avarii pärast, vaid just joobe kahtluse tõttu. Politseid ootasid 45 minutit. Ajas oma auto tee äärele, pani ohutuled põlema. Teine auto jäi seisma keset teed ilma ohutuledeta. Oli umbes 15 minutit oma autos, teises sõidukis olnud inimesed käisid ümber tema auto ja tahtsid rääkida. Umbes 10 minuti pärast lahkusid autost 2 noormeest, eri suundades. Seejärel tulid politseinikud. Ei mäleta täpselt, kes oli roolis, ta ei saa 100 % kindel olla, et kaebuse esitaja oli roolis. Kuid kui ta tunnistaja ülekuulamise protokollis on öelnud, et naine oli roolis, siis on selles ka kohtuistungi päeval kindel. Neiu oli kahtlase väljanägemisega, tundemärkide järgi oli ta joobes, tal oli õhetus, kilavad silmad, ülevoolav käitumine ning kõva hääl. Kui ootasid politseid, siis oli teise auto juht kogu aeg kohapeal. Vahepeal oli ta autos ja vahepeal oli ta väljas. Ta ootas ka politseid. Tunnistaja teeb vahet alkoholi- ja narkojoobel silmade järgi, 100% kindel muidugi olla ei saa. Kuna alkoholi lõhna ta ei tundnud, siis eeldas, et tegu oli narkojoobega. Spetsialist N P selgitas kohtus, et joovet tuvastatakse kliinilise pildi järgi, kui vaja, tehakse ka laboratoorne analüüs. Kui isik politseiga tuuakse, siis vaadatakse kuidas isik istub, kõnnib, räägib. Kui on narkojoobe tuvastamine, siis küsitakse, kas isik tarvitab narkootikume või mitte. Narkojoobe tuvastamise aktis punkt 23 kirjutatakse seda, mida inimene ise räägib. Küsitakse ravimite tarvitamise kohta, palutakse käevarsi näidata, kas on süstimisjälgi. Lõplik arvamus antakse siis, kui tuleb laborist analüüsi vastus. Käesoleval juhul ei saanud ekspertiisi vastused tulla laborist mitte varem kui 8.kuupäeval. Järeldusi ei saa mitte alati teha ainult labori tulemuste järgi, kuna inimesed kasutavad aineid segamini. Käesoleval juhul on kontrollitud ka amfetamiini ja kanepit. Isik vastas ise, et kasutab ka xxx ja xxx, need on bensodiasepiinid. Aga kuna suur kogus seda rohtu võib mõjutada koordinatsiooni, siis tehti ka see analüüs. Alkoholijoobe tuvastamise akt saab kohe valmis, siis antakse isikule võimalus aktile kohapeal alla kirjutada. Käesoleval juhul oli tegemist narkootilise aine joobe tuvastamisega, see ei saa koheselt valmis, mistõttu tuli politsei sellele ise hiljem järele ja andis allkirja. Arst veendus ise, et kaebuse esitajal on süstimisjäljed käevarrel. Neil, kes tarvitavad pidevalt narkootikume, on väga spetsiifilised 3 süstimisjäljed. Aktis viidatud süstimisjälgede puhul pidas ta silmas narkootikumide süstimise jälgi. See on 100% kindel. Kui akti kirjutas, et isikul on narkootiline joove, siis oli selles täiesti kindel. Otsuse teeb nii kliinilise pildi, kui ka labori tulemuste põhjal. Ravimite tarvitamise tulemusel ei saanud isikul tekkida narkojoovet, kuna keemiline koostis on teine. Kui joobe tuvastamise akt saab valmis, siis tavaliselt inimesele akti tulemustest ei teatata, seda teeb politsei. Aine püsib tavaliselt organismis 48 h, kuid see sõltub ka doosist. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu ja leidis, et kaebuse esitaja on talle süüksarvatavad teod toime pannud. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja asjas tehtud otsused muutmata. Otsuste tühistamist taotletakse vaid ühel alusel, s.t. kuna on rikutud kaebaja kaebeõigust. Küsimus on selles, kas joobe tuvastamise akti näol on tegemist lubatava tõendiga.
st lähtub, et isikul on õigus tutvuda arst otsusega ja selle kohta tehakse akti märge. Akt anti politseile. Isikul oli õigus tutvuda kõigi tema kohta koostatud materjalidega. Kaebajal puudusid igasugused takistused materjalidega tutvumiseks. Isik tundis temale koostatud materjalide vastu huvi alles siis, kui ta sai teada otsusest, millega oli tema juhtimisõigus ära võetud. Seega pole politsei rikkunud isiku õigusi, vaid isik on jätnud ise oma õigused realiseerimata. Talle on tema õigusi ja kohustusi tutvustatud; see, et ta pole õigel ajal esitanud oma vastuväiteid, on seotud tema enda hoolimatusega. Otsus oli kättesaadav 05.02.2007.a., otsusel kaebaja järel ei käinud, mistõttu esitas ta ka kaebuse kohtusse hilinenult. Kui inimene oma kaitseõigusi ise ei realiseeri, siis ei saa väita, et politsei oleks tema õigust rikkunud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tunnistaja, spetsialisti ning uurinud antud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, jõudis alljärgnevatele järeldustele. 05.01.2007.a. kell 17.50 ajal juhtis Natalia Evdokimova Tallinnas, Vabaduse pst ja Hiiu tänava ristmikul mootorsõidukit Xxx, reg. nr. xxx. Teel juhtunud arusaamatuse tõttu kutsusid kaebuse esitaja ja teise sõiduki juht politseipatrulli. Teise sõiduki juht ARK kahtlustas kaebuse esitajal joovet, vaatamata sellele, et kaebuse esitaja juures ta alkoholilõhna ei tundnud. Kaebuse esitaja viidi Wismari Haiglasse joobeekspertiisi, kus tal tuvastati narkootiline joove fentanüülist, mistõttu sõiduki juhtimine ei olnud lubatud. Antud asja ei ole vaidlust selle üle, kas kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit. Sõiduki juhtimise fakti ei ole eitanud ka kaebuse esitaja (tlk 52, 67, 94) ning ka tunnistaja ARK kinnitas, et Natalia Evdokimova oli sõiduauto roolis, mis oli peatunud Vabaduse pst ja Hiiu tänava ristmiku foori ees (tlk 106). Sama kinnitab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tlk 72) Käesolevas asja on vaidlus fakti üle, kas kaebuse esitaja oli narkojoobes ning kui oli, siis kas joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt on lubatud tõendiks. Tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lg-st 3 ei või juht olla joobeseisundis. Sama seaduse kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 20 lg 6 alusel toimub joobeseisundi tuvastamine, joobeastme määramine ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamine Vabariigi Valitsuse 02.aprilli 2001.a. määrusega nr 120 kehtestatud Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra (edaspidi Joobeseisundi tuvastamise kord) kohaselt.
kohaselt võivad joobeseisundit tuvastada ametiisik ja arst.
kohaselt toimetatakse isik joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiu- või ametiasutusse kahel juhul - kui joobeseisundi tuvastamine sündmuskohal ei ole võimalik (§ 4 lg 1) või kui isik nõuab joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist tervishoiuasutuses (§ 4 lg 2). Kooskõlas nimetatud korra § 5 lg 2 ei tuvasta ametiisik üldjuhul narkootilise või 4 psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundit. Menetlusaluse isiku joovet ei olnud võimalik tuvastada
lg 1 mõttes sündmuskohal, kuna politseiametnikul oli kahtlus, et tegemist võib olla narkootilisest või psühhotroopsest ainest põhjustatud joobega. Selle kinnituseks on koostatud ka saatekiri joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks 05.01.2007.a., millest nähtuvalt on Natalia Evdokimova toimetatud joobe tuvastamiseks Wismari Haiglasse ning nimetatud toimingu põhjuseks on märgitud „narko” (tlk 58, 74). Seega on ümber lükatud kaebuses toodud väide, et kaebaja toimetati tervishoiuasutusse ebaseaduslikult. Vastavalt
lg 4 tuvastatakse narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused või neist põhjustatud joove joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise käigus kliinilise leiu ja bioloogiliste vedelike uuringu alusel. Nagu nähtub joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr. 38/38, on ekspertiisi läbiviinud arst jõudnud järeldusele, et Natalia Evdokimoval esines narkootiline joove fentanüülist ning sõiduki juhtimine ei ole lubatud (tlk 57, 73). Kuigi kaebuse esitaja eitab narkojoobe olemasolu ning kinnitab, et narkootikumide tarvitamise lõpetas ta 3-4 aastat enne käeolevas asjas asetleidnud sündmust (tlk 52,67,94) , siis kohus loeb usaldusväärseks Wismari Haiglas tehtud joobeekspertiisi tulemused, kuivõrd ekspertiisi läbiviinud arst välistab eksimise võimaluse ning temapoolse otsuse tegemise aluseks on nii kliiniline leid, kui ka bioloogilise vedeliku analüüsi tulemus (tlk 114). Vaatamata sellele, et kaebaja seab kahtluse alla joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis nr. 38/38 olevate andmete õiguspärasuse, siis nagu kinnitas kohtus läbivaatuse teostanud arst N P , on kõik andmed, mis punktides 6-24 on akti kantud, saadud ekspertiisi toimetatud isiku vaatluse ning tema küsitlemise teel (tlk 113). Samuti selgitas arst, et kaebaja kätel leidunud süstimisjälgede puhul on tegemist täiesti kindlalt narkootikumide süstimise tagajärjel tekkinud jälgedega ning neid ei ole võimalik segamini ajada meditsiiniliste toimingute tagajärjel tekkivate süstimisjälgedega (tlk 114,115). Seega on ümberlükatud Natalia Evdokimova väited süstimisjälgede tekkimise kohta seoses südamehaiguse raviga seonduvalt. Samuti kinnitas arst, et ei ole võimalik, et Natalia Evdokimoval tekkis narkootiline joove ravimite tarvitamise tagajärjel, kuna tema poolt tarvitatud ravimite keemiline koostis ning tuvastatud narkootilise joobe keemiline koostis on erinev (tlk 115). Kaebuse esitajal esineva joobe kahtlustusele viitas ka tunnistaja A R K, kelle sõnade kohaselt oligi politseile teatamise ainsaks põhjuseks joobe esinemise kahtlus Natalia Evdokimoval (tlk 106). Kuna tunnistaja puhul on tegemist arstiga, kes seonduvalt oma erialase haridusega oskab märgata inimese käitumise juures tunnuseid, mis viitavad võimalikule joobele, siis kohus, hinnates ekspertiisi akti, spetsialist N P selgitusi ja ka tunnistaja ütlusi, jõuab järeldusele, et Natalia Evdokimoval esines 05.01.2007.a. narkootiline joove. Seega jääb lahendada veel küsimus kas joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 38/38, millel puudub Natalia Evdokimova allkiri arsti otsusega tutvumise kohta, on tõendina lubatud. Tõendi lubatavuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et mitte igasugune tõendite kogumise korra rikkumine ei too kaasa tõendi kuulutamist lubamatuks. Tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi rikutud ei oleks. Erinevate tõendite puhul võib samasuguse rikkumise mõju olla erinev (RKL 3-1-1-19-05).
lg-s 1 sätestatakse, et joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise käigus tehtud arstliku läbivaatuse ja laboratoorsete uuringute tulemused ning oma otsuse, mis sisaldab ka joobeastme määramise otsust, fikseerib arst joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti tehakse märge isikule otsuse tutvustamise kohta (§ 12 lg 2 p 20).
p 3 kohaselt on isikul õigus saada teada arsti otsus ja laboratoorse uuringu akti ärakiri ning korra § 22 lg-st 1 tulenevalt on isikul õigus joobeastme määramise otsus vaidlustada § 22 lg-s 3 ettenähtud tähtaja jooksul. 5 Kaebuse esitaja peeti kinni ja toimetati joobe tuvastamiseks meditsiiniasutuses 05.01.2007.a. Samal päeval koostati ka väärteoprotokollid ning kaebuse esitajale anti võimalus ütluste andmiseks. Natalia Evdokimova on nimetatud kuupäeval tutvunud tema kohta koostatud väärteoprotokollidega ning kinnitanud seda oma allkirjaga protokollil AB 880352 (tlk 66) ning kirjutanud omakäelised ütlused väärteoprotokolli AB 880353 (tlk 51). Samuti on kaebuse esitaja tutvunud oma õiguste ja kohustustega, kinnitades seda oma allkirjaga (tlk 51 pöördel, 66 pöördel). Seega oli Natalia Evdokimova teadlik, et VTMS § 69 lg 6 kohaselt on tal õigus alates 05.01.2007.a. tutvuda väärteotoimikuga 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest. Nimetatule on viidatud ka väärteoprotokollide pöördel olevas esimeses lauses (tlk 51,66). Kaebuse esitaja on kohtus kinnitanud, et Wismari Haiglas ei öelnud keegi midagi analüüsi kohta, öeldi vaid, et vastuse saab läbi politsei. Ta teadis, et 5.veebruaril saab kätte kõik vastused (tlk 95). Kaebaja ei tundnud mingisugust huvi tema kohta koostatud materjalide vastu ning jättes tema kohta koostatud väärteootsustele järele minemata, näitas kaebaja üles hoolimatust ning ükskõiksust, vaatamata sellele, et teadis, et otsused on alates 05.02.2007.a. menetleja juures kättesaadavad. Väide, et kaebaja sõitis Eestist ära aprilli lõpus, otsus toodi kohtutäituri poolt emale koju ning et politseist sai joobe tuvastamise akti mai algul (tlk 95), ei vabanda Natalia Evdokimova käitumist, kuivõrd isik ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, mis oleksid tal takistanud väärteotoimikuga õigeaegselt tutvuda. Ka väide, et otsusele ei saanud ta õigeaegselt järele minna, kuna viibis ravil, on paljasõnaline (tlk 94). Juhul, kui isik oleks kasutanud oma õigust väärteotoimikutega tutvumiseks, siis oleks ta ka näinud, missugused tõendid on kohtuväline menetleja tema väärtegude toimepanemise kohta kogunud. Kui kaebaja oleks näidanud üles huvi oma väärteoasjade vastu, siis oleks ta näinud, et tema süüteo toimepanemist kinnitab ka joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 38/38 ning sel juhul oleks olnud ta võimalus realiseerida temale
s ette nähtud kaebeõigust. Seega leiab kohus, et arsti otsuse menetlusalusele isikule tutvustamata jätmisega ei rikutud tema kaitseõigust ning sellest tulenevalt on joobeseisundi tuvastamise akt tõendina lubatud. Kaebaja põhjendus, et joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti tutvustamata jätmisega rikuti tema kaebeõigust, on otsitud ning esitatud väitega püüab Natalia Evdokimova vabaneda vastutusest. Kaebuse esitaja ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt, kuivõrd tema jutus on palju selliseid väiteid, millele puudub loogiline selgitus. Miks peaks isik peatama oma auto nähes teel teist autot ja selle kõrval võõrast juhti ning seejärel kutsuma politsei välja, ilma et oleks toimunud kokkupõrget autode vahel ning tehes politseile väljakutse, mille sisuks on abipalve selle kohta, et valgusfoori taga seisab auto, millest kaebaja ei saa oma autoga mööda (tlk 95). Ka ütluses, et käevarred olid puhtad, ainul veenivere andmisest võisid olla süstimisjäljed (tlk 95), on vastuolu. Samuti on kaebuse esitaja andnud erinevaid ütlusi kohtuvälises menetluses ja kohtus, väites esialgu, et ta sõidutas tuttavaid bussipeatusesse (tlk 52, 67), kuid kohtus väitis, et oli autos üksi (tlk 95). Samuti väitis kaebaja, et tarvitas analüüsi tegemise ajal südamerohtu , aktis kirjasolevaid ravimeid pole ta tarvitanud, lisades hiljem, et võib-olla ta ei mäleta neid ravimeid (tlk 95). Seega ei ole kaebuse esitaja ütlused usaldusväärsed ning tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kuna Natalia Evdokimova on talle süüks arvatud väärteod toime pannud, väärteod on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistused on seaduslikud ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuste tühistamiseks. Aulike Salo Kohtunik 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.