lg 2 p 4, 7 ja Argo Raigi süüdistuses
lg 2 p 7 järgi Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Liivo Tverdohleb asukoht: Tartu XXXX XX-XXX isikukood: 38611296037; viibib vahi all; kriminaalkorras karistatud 1-l korral; tõkend vahistamine Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Süüdistatav Argo Raig elu-või asukoht: XXXXXXXXX XX-X , isikukood: 38507312730; karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral, tõkend elukohast lahkumise keeld 1 Kaitsja advokaat Aivar Kello Juhindudes KrMS § 306, § 310, § 311, § 313, § 315, kohus otsustas: Süüdi mõista Liivo Tverdohleb
lg 2 p 4, 7 järgi ja karistada 3(kolme) aasta pikkuse vangistusega.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viljandi Maakohtu 19.04.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat ja 2 kuud vangistuse võrra ning lugeda lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 6(kuus) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust.
g1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuse viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 30.03.2006 ,so vahi alla võtmisest. Tõkend vahistamine jätta muutmata Süüdi mõista Argo Raig
lg 2 p 7 järgi ja karistada teda 3 (kolme) kuu pikkuse vangistusega.
lg1 alusel mõista liitkaristuseks üksik karistuse suurendamise teel vastavalt Tartu Maakohtu 12.02.2007 otsusele 3( kolm) aastat ja6 kuud
g1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuse viibitud aeg 30-31.03 .2006 ,so 2 päeva ja 23.04.2006-20.02.2007 ,so 9 kuud ja 28 päeva. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2aastat ja 8 kuud vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning Tartu Maakohtu 10.09.2007 määrusega pandud lisakohustusi vastavalt
g2 p2,4 Kohtuotsus saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhoolduse teostamiseks. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest. kriminaalhooldusosakonda Argo Raigi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista solidaarselt Liivo Tverdohlebilt ja Argo Raigilt võlaõigusseaduse § 65, § 127 ja § 1043 alusel tsiviilhagi 1870.00 krooni kannatanu J.P. kasuks. Välja mõista KrMS § 180 lg 1, 3 alusel riigituludesse järgmised menetluskulud : 2 - Liivo Tverdohlebilt sundraha 10875.00krooni ja kaitsjatasud kohtus 11564.00krooni ja eeluurimisel 3776.59krooni -Argo Raigilt sundraha 5475.00 (10875.00- 5400.00 so Tartu Maakohtu 12.02.2007 otsusega väljamõistetud sundraha) ja kaitsjatasu 11564.00krooni Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber
võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja grupi poolt. Seega pani Argo Raig toime
võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga grupi poolt. 3 Kohtus tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtuistungil Argo Raig tunnistas oma süüd talle esitatud süüdistuses. Liivo Tverdohleb eitas täielikult oma süüd . Kohus asja arutanud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis leiab ,et on tõendamist leidnud nii Argo Raigi kui ka Liivo Tverdohlebi süü 20.03.2006.a. kella 20.30 paiku Tartus Riia ja Väike-Kaare tänava ristmikul toimepandud röövimises ja neile esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud Liivo Tverdohlebil
lg 2 p 4, 7 järgi ja Argo Raigil
Argo Raigi ja Liivo Tverdohlebi süü on tõendatud kannatanu J.P. kohtuistungil antud ütlustega selle kohta, et 20.märtsil kell oli 20.00 kui ta lõpetas töö ja tuli mööda Riia tänavat koju. Riia – Väike-Kaare tänavate nurgal jooksis ootamatult selja tagant meesterahvas ,kes haaras tal kõigepealt kilekotist ,mis oli paremas käes ja siis keeras kätt ja hakkas käekotti kiskuma. Ta üritas kotti sangadest tagasi tõmmata , kuid siis kiskus ja väänas mees kätt nii ,et käed läksid lausa risti ja valu tõttu lasi ta koti lahti. Rebimise käigus ütles mees veel eesti keeles, et mis sa nii kade oled, anna kott siia. Saades koti enda kätte pani mees jooksu. Oli hämar ja mehel oli kapuuts nii peas, et tema nägu ei olnud näha. Kannatanu arust oli isikul seljas punakas- pruunikas ühes tükis kombinesoon ja tundus ,et kombinesoonil oli tumedam triip, kuid see võis ka vari olla ,kuna kõik toimus nii kiiresti ja oli hämar. Hääle järgi hindab kannatanu isiku vanuseks umbes 20-30 aastat. Mees võis olla kannatanust umbes 10 cm pikem. Kannatanu on 164 cm pikk.. Kannatanu ütluste kohaselt olid tal kotis isiklikud dokumendid: pass, laste ja enda haigekassakaardid ning mobiiltelefon, kosmeetikatarbed ja rahakott Rahakotis oli raha 200.00krooni ringis. Uurija käest sai kannatanu tagasi passi ja mobiiltelefoni kesta ,so ilma aku, tagapaneeli ja SIM kaardita . Mobiiltelefoni ei saanud kohe kasutada, tuli osta uus aku. Käekott oli vanem maksumusega umbes 50.00krooni. Kokku hindab kannatanu talle tekitatud kahju summaks 1870.00krooni Kannatanu ütlusi kinnitavad ka asitõendite vaatlusprotokollid (I kd., tl 119120, 123) ,millega on vaadeldud politseis kannatanule kuuluvat mobiiltelefoni ja passi. Argo Raigi ja Liivo Tverdohlebi süü on samuti tõendatud tunnistajate M.J. , H.K. , J.K. ja T.T. ütlustega. Tunnistaja M.J. ütluste kohaselt andis Argo Raig talle ühe naisterahva Eesti Vabariigi passi võla tagatiseks, öeldes , et pass on tema ema oma ja kui võla tagasi maksab võtab passi tagasi. Võlga ei ole tunnistaja kätte saanud ja Argo Raigilt saadud naise passi andis üle politseile. Ta mäletas ,et passis oli isiku eesnimeks J, perekonnanime enam ei mäletanud. Tunnistaja H.K. ütluste kohaselt töötas ta 2006.a. märtsis Argo Raigi ja Liivo Tverdohlebiga ühel objektil Lai tänav 11/13, Tartus. Sel ajal nägi ta 4 Argo käes mobiilttelefoni Nokia 1101, millel puudusid tagakaan ja aku. Ta küsis ,kas Argo ei taha seda talle müüa. Argo nõustus. Tunnistajal oli analoogne telefon, mille aku ja tagakaan sobisid sellele telefonile. Ta veel kontrollis telefoni , kõik tundus õige olevat ja ostis selle ära 50 krooni eest. Argo Raig kinnita, et telefon ei ole varastatud. H.K. müüs telefoni edasi J.K. Tunnistaja J.K. kinnitas ,et ostis mobiiltelefoni H.K. ,mille hiljem andis üle uurijale. Süüdistatava Argo Raigi ütluste kohaselt olid nad koos Liivo Tverdohlebiga Kauburi Kaubamaja juures ,kui märkasid kaubamaja ees ühte naisterahvast käekotiga. Nad leppisid Liivo Tverdohlebiga kokku ,et võtavad naiselt koti ära, kuna neil ei olnud raha ja nad olid alkoholijoobes. Koos järgnesid naisterahvale mööda Riia tänavat. Ühel hetkel Liivo Tverdohleb kiirendas sammu ja hakkas naiselt kotti ära tirima .Tema jäi eemale umbes 10-100 m kaugusele. Kui Liivo Tverdohleb oli koti enda kätte saanud hakkasid nad koos jooksma Elva tänavat mööda , jõudes staadioni juurde ,võtsid kotist välja mobiiltelefoni ,sularaha umbes 200.00krooni ja passi ülejäänud asjad panid kotti tagasi ja viskasid koti üle aia . Raha jagasid omavahel pooleks. Tema kätte jäid mobiiltelefon ja pass. Passi kasutas ta tagatisena M.J. lt raha laenamisel ,öeldes ,et see on tema ema pass. Võlga M.J. le ei ole ta tagastanud. Mobiiltelefoni jättis oma töökohal, Laia tänava objektil, soojaku kappi .Mobiiltelefonil puudusid tagakaan ,aku ja sim kaart .Rohkem ta seda telefoni ei näinud. Tema ütluste kohaselt ta ei müünud telefoni tunnistaja H.K. vaid H.K. võttis selle ilma nõusolekuta. Argo Raig tunnistab tsiviilhagi summas 1870.00 krooni Süüdistatav Liivo Tverdohleb eitab täielikult oma süüd . Tema ütluste kohaselt võis Argo Raig selle koti võtta ,kuna tal oli raha vaja ,ta ei olnud palka kätte saanud. Järgmisel päeval olevat Argo Raig talle seda ka öelnud. Liivo Tverdohlebi ütluste kohaselt tuli ta kodust X tänavalt . Jõudes Kauburi kaubamaja juurde, tahtis minna üle Riia tänava, kui kuulis, et keegi vilistab, nägi paremalt Argot jooksmas tema poole. Ta küsis Argo käest ,et miks tal on tööriided vahetamata? Argo ütles, et otsis pool päeva ülemust taga, et raha kätte saada. Küsimusele kuhu ta läheb vastas ,et saab ühe sõbraga kokku ja tegi ettepaneku koos edasi minna. Koos kõnnitigi mööda Riia tänavat raudtee silla alt läbi ja räägiti tööasjadest. Kui ta hakkas just suitsu tegema, võttes taskust suitsu välja ja hakkas seda põlema panema, pani Argo ootamatult jooksu, jooksis otse edasi midagi ütlemata. Ta veel mõtles , et võib-olla Argo jooksis ettepoole, et minna põit panema . Argo jooksis tänavalaternate valgussõõridest läbi ja siis jooksis juba Väike-Kaare tänavale . Kuna oli pime siis minnes Argole Väike-Kaare tänavale järgi ei näinud ta algul Argot kusagil. Ta seisatas ja vilistas paar korda enne kui Argo vilistas vastu ,alles siis nägi eespool Argot kükitamas kusagil Elva ja 5 Väike Kaare tänava ristil. Argo ütles ,et ei viitsi sõbra juurde minna ja läheb koju X tänavale. Sellised Liivo Tverdohlebi poolt kohtuistungil antud ütlused erinevad täielikult eeluurimisel antud ütlustest. Eeluurimisel on ta röövimises süüdi tunnistanud ja kirjeldanud kuidas ta kannatanult koti ära rebis. Küsimusele ,miks ta eeluurimisel süü enda peale võttis , vastas, et kaaskohtualune A.Raig pakkus talle selle eest 15000.00 krooni ,lubades seejuures kannatanuga kõik korda ajada ,tasuda kahjud ja kannatanu võtab avalduse tagasi ning asi lõpetatakse. Küsimusele, kuidas ta oskas eeluurimisel toimunut täpselt kirjeldada ja näidata olustikuga seostamise protokolli koostamise ajal sündmuskoha asukohta , vastas ,et uurija mõjutas teda , andes enne ülekuulamist kannatanu ja A.Raigi ülekuulamisprotokolle lugeda ja näitas sündmuskohal kohad ette, kus pidi olema midagi juhtunud ja kuhu ta peab fotode jaoks näitama. Kaaskohtualune A.Raig aga lihtsalt valetab tema peale ,kuna keegi on teda mõjutanud. Kohus leiab ,et sellised Liivo Tverdohlebi põhjendused ei ole loogilised ega mõistlikud ning on paljasõnalised ennast õigustada ja süüd välistada püüdvad ja ilmselt antud hirmust pika vangistuse ees ,sest tegu on toime pandud katseajal . Liivo Tverdohlebi kohtuistungil antud ütlused on ümber lükatavad teiste kogutud tõenditega. Kohtul puudub põhjus kahelda kannatanu ,tunnistajate ja kaaskohtualuse A.Raigi ütlustes ,kuna need on olnud põhiliselt ühesed nii eeluurimisel kui ka kohtus . Seega on R.Tverdohleb oma ütluste muutmisega ja selle kohta antud ebaloogiliste põhjendustega andnud kohtule alust kahelda tema ütluste usaldusväärsuses ja nende kasutamise võimalikkuses tõendina . Arvesse saab võtta ainult neid tema ütlusi ,mis on kooskõlas kogutud teiste tõenditega so sündmuse orienteeruv koht ja aeg. Seega jätab kohus kõrvale R.Tverdohlebi ütlused ning lähtub teistest kogutud tõenditest kogumis. A.Raigi ütlusi kinnitavad nii kannatanu ,tunnistajate kui ka mõlema süüdistatava osavõtul tehtud ütluste olustikuga seostamise protokollid. (I kd., tl 132-136;155-157)Mõlemad süüdistatavad on iseseisvalt ja teine- teisest eraldi näidanud uurijale kätte sündmuskoha ja kirjeldanud teo üksikasju samamoodi. Seda kinnitas ka kohtuistungil prokuröri poolt taotletud tunnistaja politseitöötaja T.T. oma ütlustes ,et olustikuga seostamise protokollide koostamise ajal sündmuskoha näitamine toimus nende endi poolt antud ütluste alusel ,sest nad mõlemad oli huvitatud ,et saaks käidud läbi kõik sündmuskohad ,et leida võimalikult rohkem esemeid, eesmärgiga tsiviilhagi vähendada. Kumbki eraldi oskas näidata uurijale kannatult koti ära rebimise kui ka hiljem koti äraviskamise koha. Kohus võttes arvesse A.Raigi ütlusi ja teisi kogutud tõendeid kogumis ,leiab et A.Raig ja L.Tverdohleb tegutsesid koos ühise tahtlusega ja 6 kooskõlastatult. Kooskõlastatus tähendab ,et kaastäidevijad on kokkuleppinud tegu ühiselt toime panna .Kui ühine tegutsemine on kaastäideviimise objektiivne ,siis kooskõlastus on selle subjektiivne külg. Koos Kauburi kaubamaja juures märgati naisterahvast ja otsustati talt kott röövida ,kuna oli raha vaja. Koos järgnesid kannatanule ,siis L.Tverdohleb jooksis kannatanu juurde rebis talt koti ,millega pandi koos A.Raigiga jooksu Tamme staadionini ,kus vaadati järgi kotisisu võeti ära raha ,mida oli umbes 200.00 krooni ,mobiil , kannatanu pass ülejäänud asjad visati koos kotiga üle aia. Raha jagati omavahel .Mobiili ja passi võttis A.Raig endale.
lg2 kohaselt ,kui kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijana) Nõutav ei ole ,et täideviija ise ka realiseeriks kas tervikuna või osaliselt objektiivse koosseisu. Objektiivses mõttes panevad isikud süüteo toime ühiselt kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes. Antud juhul Liivo Tverdohleb ja Argo Raig tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult otsese tahtlusega pöörata enda kasuks võõrast vara. Ühiselt plaanitseti röövimist ,koos liiguti kannatanule järgi ,kannatanult Liivo Tverdohlebi poolt vägivallaga koti ära tõmbamise järel , jätkati koos liikumist ning seejärel jagati koos röövitud vara. Seega on süüdistused õigesti kvalifitseeritud Liivo Tverdohlebi suhtes
lg 2 p 4, 7 järgi ,kuna ta on varem toimepannud röövimise, milles on süüdi tunnistatud Viljandi Maakohtu 19.04.2005.a. otsusega ja Argo Raigi suhtes
Karistuse põhjendus Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liivo Tverdohleb on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral analoogilise kuriteo toime panemise eest .Käesoleva kuriteo pani ta toime katseajal.
Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada reaalse vangistusega. Samas on võimalik kohaldada karistust alammääras kuna karistuste liitmisel on lõplik karistusaeg piisavalt pikk ,et anda võimalus L.Tverdohlebil teha järeldusi oma senisest käitumisest. Argo Raigile karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta ,et Tartu Maakohtu 12.02.2007 otsus osaliselt ,so röövimise osas, tühistati Riigikohtu poolt 12.11.2007 otsusega nr. 3-1-1-62-07 , kuid samas kannab ta käesoleval ajal tühistamata osas ,so salajaste varguste toimepanemise eest, talle mõistetud karistust . Tartu Maakohus 12.02.2007 otsuse tegemisel võttis arvesse 7 A.Raigile karistuse mõistmisel eelvangistuses viibitud aega ning mõistis koheselt kandmisele 10 kuud vangistust ,so aeg millal ta viibis eelvangistuses ning ülejäänud karistuse osas kohaldas tingimuslikku karistust. Arvesse võttes eeltoodut leiab kohus ,et ka käesoleva kohtuotsuse järgi Argo Raigile karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta tema eelvangistuses viibitud aega ning karistada vangistusega, kuid seda mitte pöörata täitmisele tingimusel, kui ta täidab kriminaalhooldus nõudeid. Kohtukulud. Liivo Tverdohlebilt kuulub välja mõistmisele sundraha 10875.00krooni ja kaitsjatasud kohtus 11564.00krooni ja eeluurimisel 3776.59krooni Argo Raigi suhtes tuleb ka menetluskulude välja mõistmisel arvesse võtta asjaolu ,et ta kannab käesolevas kriminaalasjas Tartu Maakohtu 12.02.2007 otsusega mõistetud karistust ,mistõttu ei ole menetluskulude puhul võimalik eristada , millised käivad röövimise episoodi , millised varguse episoodi kohta. Menetluskulud on temalt välja mõistetud Tartu Maakohtu 12.02.2007 otsusega ,seega on põhjendatud menetluskuludena välja mõista käesolevas kohtuotsuses üksnes sundraha vahe ,so 5475.00 (10875.00- 5400.00 so Tartu Maakohtu 12.02.2007 otsusega väljamõistetud sundraha) ja kaitsjatasu 11564.00krooni Kohtunik Rahvakohtunikud 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.