Raivo Kala Kaitsja Oleg Nikolajev SÜÜDISTATAV: Sergei Savtsov- elukoht : xxx, isikukood : 36705035230, kodakondsus: ei ole, haridus: keskeri, emakeel: vene, töökoht : W V G , varem kriminaal-korras karistamata. Süüdistatavale kohaldatud tõkend: - elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Mõista Sergei Savtsov süüdi
lg.1 järgi ning karistada 2(kahe) aasta ja 6(kuue) kuulise vangistusega.
lg.1 ja lg.3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Sergei Savtsov ei pane 3(kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta Sergei Savtsov’lt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel . Mõista Sergei Savtsov’lt välja kannatanu B Y’i poolt esitatud tsiviilhagi summas 1325.-(üks tuhat kolmsada kakskümmend viis) krooni. Mõista Sergei Savtsov’lt välja 6525.- krooni (kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) sundraha , kannatanu esindajaks olnud advokaadi õigusabikulud summas 1054.92 krooni (üks 1 tuhat viiskümmend neli krooni ja 92 senti ) ning ekspertiisikulud kokku: 15410.- krooni (viisteist tuhat nelisada kümme krooni )riigituludesse. Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Hansapangas nr
sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise kui sellega ettevaatamatusest põhjustati inimese surm ja tekitati inimesele raske tervisekahjustus. KOHTULIK UURIMINE Kohtuistungil süüdistatav Sergei Savtsov tunnistas ennast süüdi osaliselt, süüdistatava kaitsja väitel on Sergei Savtsovi tegevusele raske kvalifikatsiooni esialgu anda, kuna liiklusõnnetuses osales kaks sõidukijuhti ning kelle tegevus täpselt õnnetuse põhjustas, selgub alles kohtuliku uurimise käigus. 2 Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu R T ’i ütluste kohaselt ei mäleta ta 02.juuli 2007.a. liiklusõnnetuse toimumist. Tema ütluste kohaselt läks ta sellel päeval koos pojaga suvilasse ning peale bussist nr. 186 hakkas minema üle tee reguleerimata ülekäigurajal. Kas keegi veel teed ületas kannatanu ei mäleta. Tal on töövõimetusinvaliidsus ning tervislik seisund päriselt paranenud ei ole , käib neuropataloogi juures , silmanägemine on paranenud. käib taas-tusravil senini. Materiaalseid nõudeid ei ole. Kannatanu B Y ütluste kohaselt oli hukkunu tema abikaasa .Sai liiklusõnnetusest teada suvilanaabrilt, oli ise suvilas ja ootas abikaasat ka sinna. Seesam Kindlustusest hüvitati matusekulud, soovib esitada tsiviilhagi summas 1325 krooni ,mis on hauatähisele raidkirja tellimise hind. Lesk on invaliidsuspensionär, väidab et abikaasa hukkumise järel ägenes suhkruhaigus, pandi ka südamestimulaator, kuigi süda on haige olnud juba 10 aastat. Kannatanu V T ’i ütluste kohaselt sõitis ta 02.juunil 2007.a. xxx Loksalt Tallinnasse, oli autos üksinda. Ilm oli ilus ning tema sõitis esimeses reas, kui arvestada bussirada välja. Enne jalakäijate ülekäigurada võttis kiiruse maha. Peale avariid jäi tema auto seisma kahe rea vahele , 2/3 autost jäi II rajale ja tagumise osaga III rajale. Sõidukid tulid Maardu poolt, kui talle tagant otsa sõideti , siis rattad blokeerusid ja löök paiskas sõiduki väga kaugele.Kui talle tagant otsa sõideti oli ülekäigurajal kolm jalakäijat. Päriselt enne ülekäigurada seisma ei jäänud. Nähes tagant suurel kiirusel lähenemas sõiduautos, tahtis võtta veidi paremale, kuid tagant tulev sõiduk sõitis tema autole sisse taha vasakusse nurka. Hetkeks peale avariid ei saanud millestki aru, kui tema sõidukile lähenes üks inimene ,hakkas toibuma. Nägi 2 inimest ülekäigurajal maas, sai aru, et on toimunud liiklusõnnetus. Kutsus kiirabi ja helistas 112. Autost ei saanud välja, kuna uksed olid kinni kiilunud, sõiduk sai tugevaid vigastusi, ei kuulunud taastamisele. Süüdistatavale varalisi nõudeid ei ole.Kindlustus ei ole auto maksumust veel hüvitanud, ootavad kohtuotsust. Tunnistaja OT’i kohtuistungil antud ütluste kohaselt 02.07.2007.a. väljus ta koos ema R T ’i ja veel ühe ema tuttava naisterahvaga bussist , et minna suvilasse. Ilm oli kuiv, päikesepaisteline. Üle tee läksid nad bussipeatuse läheduses oleval reguleerimata ülekäigurajal. Tema läks mõni samm eespool, ema tuli koos oma tuttavaga natuke tagapool. Nägi, et vasakult lähenesid ülekäigurajale sõidukid, kuid need pidurdasid, läks edasi, kohe kuulis lööki ,pöördus ja nägi, et sõiduk möödus temast, ema lendas läbi õhu ja kukkus asfaldile. Jooksis kohe ema juurde, siis selle auto juurde, mis jäi seisma ja hakkas selle juhti süüdistama, et see emale otsa sõitis. Alles seejärel nägi veel teist autot kraavis.Mis marki autodega oli tegemist, tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja M S ütluste kohaselt sõitsid nad 02.juunil 2007.a. Rakverest Tallinnasse. Autot juhtis abikaasa Sergei Savtsov, tema istus eesistmel juhi kõrval ja tagaistmel istus lapse turvatoolis nende laps.Liiklus oli küllaltki tihe, avarii hetkel pöördus paremal ja nägi nende autost suurel kiirusel möödumas sõiduautot, siis vaadates otse, nägi nende auto ees sõidukit, mees küll pidurdas, kuid nende sõiduk andis teisele autole tagumisse vasakusse ossa löögi. Avanesid turvapadjad ja abikaasa kummardus, et näha, kuhu auto läheb. Keegi nende autos vigastada ei saanud. Sellel ajal, kui avarii toimus, tal juhilubasid ei olnud. Autos mägis küll raadio, kuid vaikselt, mobiiltelefonid olid kaasas, vist ka abikaasal, kui kas telefon oli pandud hääletu peale või oli välja lülitatud, ei oska öelda. Süüdistatava Sergei Savtsovi kohtuistungil antud ütluste kohaselt on tal juhiload 1989.a. ja sõidab iga päev , on olnud kahel korral liiklusalaseid rikkumisi, kuid üks ammu, teine küll hiljuti, kuid see oli seotud kindlustuse puudumisega.Tollel päeval s.o. 02.06.2007.a. sõitis Tallinnasse, autos oli peale tema veel abikaasa ja laps. Ilm oli ilus, päike paistis vasakult küljelt, kuid ei seganud. Seda teed sõidab vähemalt 3-4 korda kuus, teab, et sellel teelõigul on kiirust piirav märk, sõitis küll üldises liiklusvoolus, kuid kui oli kiirust piirav märk, võttis kiiruse maha. Ei ole nõus, et sõitis sellise kiirusega, nagu on märgitud ekspertiisiaktis. Sõitis teises põhireas. Kui märkas ülekäigurada tähistavaid märke, hakkas kiirust maha võtma. Liiklus oli tihe, ümberringi sõitsid tihedalt autod. Ülekäigurajal inimesi ei näinud, nägi inimesi bussipeatuses.Võib-olla, et umbes 25 m enne ülekäigurada hakkas ümber reastuma xxx ja tuli 3 tema autole ootamatult ette ja kohe pidurdas.Toimus kokkupõrge ja tema autol avanesid turvapadjad, ta ei näinud enam eriti midagi, kartis ,et sõidab bussile sisse, seejärel sõitis kraavi. Kui nägi, et lähedastega on kõik korras , ronis autost välja ja nägi, et kaks naisterahvast on maas pikali. Teise auto juht ei väljunud autost, rääkis mobiiliga. Ühe kannatanu poeg püüdis selle teise auto ust avada, kuid see ei avanenud.Tunnistab oma süüd selles, et ei olnud tähelepanelik ümbritseva suhtes, kuid tema nendele naistele otsa ei sõitnud.Tunnistab B. Y tsiviilhagi summas 1325.-krooni. Kohus uuris antud kriminaalasjas kogutud teisi tõendeid .Sündmuskoha skeemist /t.l 5/ ja sündmuskoha vaatlusprotokollist /t.l 6-7/ nähtub, et Tallinn-Narva mnt. 15-l kilomeetril suunaga Narva poolt Tallinna suunas on lubatud suurim sõidukiirus antud lõigul 70 km/h. Sõidutee on sirge, kaetud asfaltbetoonkattega, hontaalne. Pärisuunalise tee esimene sõidura-da on 4,5 m lai, teine ja kolmas sõidurada 3,8 m laiad ja neljas sõidurada, mis teeb tagasipöörde Narva suunas on samuti 3,8 m lai. Mõlemal pool sõiduteed on tee ääres liiklusmärgid 171 „ ees on reguleerimata ülekäigurada“ ,samuti on vöötrada tähistatud liiklusmärkidega 543 ja 544 „ülekäigurada „. Enne ülekäigurada eraldab esimest ja teist ning kolmandat ja neljandat sõidurada katkendjoon, kuid teist ja kolmandat sõidurada pidevjoon. Enne ülekäigurada saab 19,6 m ülekäigurajast Narva poole alguse sõiduauto xxx parema ratta pidurdusjälg. xxx parema ratta pidurdusjälje algusest 8,4 m Tallinna poole ja 11,5 m enne ülekäigurada saavad alguse xxx külglibisemisjäljed. Pealae ülekäigurada paikneb VW risti sõiduteega, esiosaga parema teeserva poole ja on parema esinurgaga esimest ja teist sõidurada eraldavast pidevjoonest 2,6 m teise sõiduraja pool. Sõiduauto xxx seisab Tallinn-Narva mnt. ja VanaNarva maantee vahel oleval haljasalal, poolenisti 6,0 m laiuses kraavis, suunaga Vana-Narva mnt. suunas. Avarii toimumise asukohta ,hukkunu ja vigastatu asukohti ja sõidukite vigastusi ning paiknemist näitavad fototabelid /t.l 8-22/. Liiklusvahendite ( xxx ) vaatlusprotokoll /t.l 23-24/ ja ( xxx) vaatlusprotokoll /tl 25-26/ kirjeldavad üksikasjalikult sõidukite vigastusi. Liiklustehnilise ekspertiisi aktis nr LL-207-07/5026 /t.l 85-90/ esitatud ekspertarvamuse kohaselt oli sõiduauto xxx , reg. märk xxx, liikumiskiirus enne pidurdusjälgede tekkimist arvutuslikult 107,7 km/h , mida arvutusel kasutatud ligilähedaste lähtesuuruste tõttu tuleb vaadelda sõiduki liikumiskiiruse suurusjärguna. Kuna kokkupõrge sõiduauto xxx, reg. nr-ga xxx, toimus pidurdamise algfaasis, siis sõiduauto xxx liikumiskiirus kokkupõrke hetkeks märkimisväärselt ei vähenenud. Ekspertarvamuse p.3 kohaselt on põhjust väita, et kokkupõrke hetkel oli sõiduauto Xxx paremale suundumas ja selle juht võiski üritada tagant kiiremini läheneva sõiduauto xxx eest ära manööverdada. Sündmusosalistel sõidukitel ei ole võimalik eristada ulatuslikke vigastusi, mis kindlasti pidanuks tekkima kontakteerumisel jalakäija või jalakäijatega. Sõiduauto Xxx vasakpoolse tagaukse klaaside vaheliistul esinevad hontaalsed kontaktjäljed ja klaasiavas esinenud juustesarnased karvad viitavad aga sellele, et jalakäija või jalakäijad võisid kontakteeruda sõiduki vasaku külje tagaosaga. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 238 / t.l 67-70 / kohaselt tuvastati R T ’l va-sak- poolne peaaju kõvakelmepealne verevalum(eemaldati operatiivselt ), vasaku oimuluu ja vasaku kiiruluu murd, ülalõualuude murd, vasaku sarnaluu murd, vasaku ninaluu murd, IV-IX roide murd vasakul, II-V roide murd paremal, kopsude põrutus, vasaku õlavarreluu murd, vasa-ku küünarluu ja vasaku kodarluu murd. Tervisekahjustused olid eluohtlikud. Surnu (E Y )kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 502 /t.l 73-82/ kohaselt oli surma põhjuseks rind-kere ja kõhu kinnine tömptrauma aordi, südamepauna, vasaku kopsu ja põrna rebenditega ning vasakpoolsete roiete hulgimurdudega erinevatel anatoomilistel joontel, mille tulemusena tekkis mõlemapoolne verirind ägeda verekaotusega. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Kohus, kuulanud üle kannatanud ja tunnistajad, uurides kirjalikke toimiku materjale ning analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, leidis , et Sergei 4 Savtsov’i poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Täielikult on tõendatud, et Sergei Savtsov juhtides mootorsõidukit Xxxr egistreerimismärgiga xxx, sõitis 02.06.2007.a. kella 15.15 paiku Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn-Narva mnt 15.km-l Narva poolt Tallinna suunas. Vaatamata sellele, et antud teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 70 km/h, sõitis S.Savtsov seal kiirusega ligikaudu 107,7 km/h. Lähenedes reguleerimata ülekäigurajale Sergei .Savtsov sõidukiiruse valikul ei arvestanud liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees.. Samuti ta ei olnud piisavalt tähelepanelik ja ei vähendanud vajalikul määral kiirust ega ei peatunud enne ülekäigurada, mistõttu sõitis tagant otsa ülekäigurajal teed ületavatele jalakäijatele tee andmiseks peatuvale sõiduautole Xxx registreerimismärgiga xxx., mida juhtis V T . Kokkupõrke tagajärjel paiskusid sõidukid otsa ülekäigurajal, suunaga Maardu järve poole, sõiduteed ületanud jalakäijatele J Y ´le ja R T ´le. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas S.Savtsov jalakäija J Y surma ja tekitas eluohtlikud tervisekahjustused R T ning varalise kahju V T . Liiklusõnnetus toimus hea nähtavusega valgel ajal.. Sõidutee oli kuiv ja sirge, kaetud asfaltbetoonkattega, aukudeta ja kõrgemate kohtadeta.. Liiklus Tallinn-Narva mnt 15 km-l on kahesuunaline. Sõidusuunad on eraldatud haljasalaga. Pärisuunalise tee esimene sõidurada on 4,5 m lai, teine ja kolmas sõidurada 3,8 m laiad ja neljas sõidurada, mis teeb tagasipöörde Narva suunas on samuti 3,8 m lai. Lubatud suurim sõidukiirus antud teel on 70 km/h. Reguleerimata ülekäigurada sündmuskohal on 4,1 m lai ja tähistatud teekattemärgistusega 945 „vöötrada“ ning liiklusmärkidega 543 ja 544 „ülekäigurada“. Karistuse mõistmine. Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud
, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüd välistavad asjaolud. Sergei Savtsov’i puhul puuduvad Kohus leiab, et karistust kergendavaks asjaoluks on Sergei Savtsov’i poolt süü omaksvõtt ja kohtuistungil viimases sõnas avaldatud kahetsus ning vabandamine kannatanu ees, kohus ei tuvastanud süüdistatava osas karistust raskendavaid asjaolusid.
Arvesse võttes süüdistatava poolt antud kuriteo toimepanemise asjaolusid , Sergei Savtsov’i süü suurust, leiab kohus, et isikule tuleb mõista karistuseks vangistus sanktsiooni keskmises määras. Kohus arvestab karistuse mõistmisel asjaoluga, et Sergei Savtsov’i suhtes on karistuse eesmärk saavutatav vangistuse mõistmisega, mis jätta tingimuslikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu Sergei Savtsov on varem kriminaalkorras karistamata , tal on perekond, omab kindlat töökohta . Nagu nähtub karistusregistri väljavõttest, on Sergei Savtsovi karistatud väärteokorras ühel korral Liikluskindlustuse seaduse ja liiklusseaduse § 74-35 lg.1 järgi rahatrahviga 600 krooni. Eeltoodust nähtub, et Sergei Savtsov on olnud üldiselt seaduskuulekas kodanik ning antud üliraske liiklusalase kuriteo toimepanemine oli juhuliku laadi. Kohus leiab, kannatanu B Y poolt esitatud tsiviilhagi kuulub täies ulatuses rahul-damisele . Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle 5 asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et on tõendatud põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. VÕS § 129 lg.1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõike mõistlikud matusekulud. Kannatanu ei esitanud tsiviilhagi matusekulu osas, küll aga abikaasa hauaplaadile tehtud raidkirja tellimiskulud. Kohus leiab ,et arvestades eeltooduga on olemas seaduslik alus tsiviilhagi rahuldamiseks , samuti nõustus süüdistav kannatanu tsiviilhagiga. Kuna Sergei Savtsov pani toime sõiduki ohutu liiklemise eeskirjade rikkumise, millega ettevaatamatusest põhjustati ühe isiku surma ja teisele jalakäijale põhjustati ülirasked tervisekahjustused, tuleb isiku suhtes kohaldada
Selline liikluseeskirja sätete raske rikkumine seadis ohtu nii Sergei Savtsov’i enda, temaga koos autos istunud abikaasa ja lapse kui teiste liiklus olnud isikute elu ja tervise. Viimastel aastatel Eesti liikluses toimunu sunnib Sergei Savtsovi taolise sõidukijuhi tegevust tõkestama ja seda eesmärki teenib
Sergei Savtsov’i puhul puuduvad igasugused erandlikud asja-olud, mis tingiksid lisakaristuse mittekohaldamise ning tema liiklusest kõrvaldamine kaheks aastaks on kohtu arvates täiesti põhjendatud ja hädavajalik. Kohtunik 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.