Selgitamiskohustus ei saa olla üksnes formaalne, mis tähendab, et see ei saa piirduda üksnes allkirja võtmisega, vaid menetlusalusele isikule tuleb tema õigusi, menetluse käiku ja menetlustoiminguid ka sisuliselt selgitada. Ka menetlusaluse isiku ülekuulamine on selliseks toiminguks, mille alustamisest ja selle käigust tuleb menetlusalust isikut teavitada. Käesoleval juhul seda ei tehtud ning menetlusalune isik sai toimingust teada alles siis, kui tal paluti sinna alla kirjutada. Menetlusaluse isiku väidetavad ütlused oli kohtuväline menetleja fikseerinud mina-vormis. Selline tegevus aga ei ole kindlasti kooskõlas väärteomenetluse seadustiku sätetega ega selle mõttega.
lg 1 teise lause kohaselt võib menetlusalune isik kirjutada ütlused väärteo toimepanemise kohta ülekuulamise plangile omakäeliselt. Sellisest sõnastusest on tuletatav menetlusaluse isiku õigus anda ütlusi, kasutades oma sõnastust ning keelepruuki. See aga omakorda tähendab, et kohtuväline menetleja peab esmalt teavitama menetlusalust isikut ülekuulamise alustamisest ning seejärel andma talle võimaluse enda sõnadega juhtunu kohta ütlusi andes seda selgitama. Kui aga sellist võimalust isikule ei anta, on rikutud väärteomenetluse seadustiku sätteid, kuna selline tegevus piirab isiku õigust ennast aktiivselt kaitsta (
Veelgi enam, menetlusalune isik leiab, et käesoleval juhul, arvestades menetlusaluse isiku soovi algusest peale ise ütlusi anda ja
’ ist tulenevat sellekohast õigust, oleks pidanud kohtuväline menetleja andma menetlusalusele isikule uue võimaluse algusest peale uuel plangil oma ütlused vormistada. Seda aga ei tehtud, mis omakorda suurendab rikkumise kaalu ning välistab võimaluse, et kohtuväline menetleja sellisest soovist ei teadnud ega saanudki teada. Lisaks, leiab kaebuse esitaja, et rikutud on ka
lg 2 p 6, kuna ülekuulamise plangil puudub allkiri
Selline mitmekordne selgitamise kinnitamine menetlusaluse isiku poolt tema õiguste kaitseks peabki tagama selle, et nende õiguste selgitamine oleks tõepoolest faktiliselt tagatud ja toimunud. Formaalne väärteomenetluse seadustiku kohaldamine ei võimalda isikul ennast aktiivselt kaitsta ning seetõttu on nimetatud rikkumiste näol kogumis tegemist väärteomenetluse olulise rikkumisega. Kaebuses tuuakse välja ka, et
lg-st 3 tulenevalt on kohtuvälise menetleja juht kohustatud kaebuse rahuldamata jätmist põhjendama. Määrusest nähtub, et kohtuvälise menetleja juht seda teinud ei ole ning ei ole isegi süüvinud väärteoasja sisusse. Selliseks väiteks annab alust kasvõi see, et kohtuvälise menetleja juht on määruses neljal korral eksinud aastaarvuga. On selge, et etteheidetav tegu ei saanud toimuda 2008.a. 1. jaanuaril ning kohtuvälise menetleja juht ei saanud menetlusaluse isiku 02.01.2009.a esitatud kaebust lahendada 7.01.2008.a. Kohtuvälise menetleja juhi määrus ei sisalda mitte ühtegi põhjendust kaebuses esitatud argumentidele ning need on kokku võetud vaid ühe lausega, millega kaebus 3 on rahuldamata jäetud. Kohtuvälise menetleja väärteomaterjalidega mittetutvumist näitab veel ka see, et määruses on teo toimepanemise kohana märgitud Laekvere vald, kuigi väärteoprotokollis on teo toimepanemise kohana märgitud Rakke vald. Menetlusalune isik väärteo toimepanemise kohta vaidlustanud ei ole, vaid selgitab, et Laekvere vald on väärteoprotokollis märgitud menetlusaluse isiku elukohana. Tegu ise toimus Rakke vallas. Sellised äärmiselt kahetsusväärsed lohakusvead kohtuvälise menetleja juhi poolt annavad selgelt alust arvata, et kaebuse lahendamisesse on suhtutud kergekäeliselt ning ilma väärteotoimiku materjale sisuliselt uurimata, seetõttu on ilmselt jäetud täitmata ka põhjendamiskohustus. Selline teguviis on kõrge politseiametniku poolt aga äärmiselt taunitav. Taotletakse maakohtult kaebuse rahuldamist ning kuna õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, siis tunnistada menetlusaluse isiku õiguste rikkumist. Kohtumääruse põhjendused. põhjendused.
lg 1 kohaselt kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Sama paragrahvi lg 2 ja 3 kohaselt kaebuse võib esitada menetlusosaline kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest ning kaebus esitatakse kirjalikult, järgides käesoleva seadustiku § 76 lõikes 4 ettenähtud nõudeid. Kaebus adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas. Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule. Kohtunik maakohtusse saabunud kaebuse koos väärteoasja materjalidega läbi vaadanud, leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt ning järgitud on kaebuse kohta käivaid nõudeid.
kohaselt maakohtunik vaatab kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Kaebuse esitamisega maakohtusse vaidlustatakse menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, millega soovitakse tuvastada, kas selle käigus rikuti menetlus- ja materiaalõigust ning seeläbi menetlusaluse isiku õigusi. Sama vaidluse ese esines ka kohtuvälisele menetlejale saadetud kaebuses, mille jättis Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna ülemkomissar Lembit Kalda määrusega rahuldamata. Nimetatud määruse kohaselt on kohtuväline menetleja tutvunud väärteotoimiku materjalidega ja kohtuvälise menetleja ametniku ettekandega ning selgitanud välja, et väärteomenetlus on läbi viidud kehtivaid menetlusnorme ja nõudeid järgides. Menetlusaluse isiku õiguste rikkumist väärteomenetluses ei tuvastatud ning seetõttu on S.Senkel`i kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale jäetud rahuldamata. Maakohtule esitatud kaebuses leitakse, et kohtuvälise menetleja juht on kohustatud kaebuse rahuldamata jätmist põhjendama, kuid määrusest nähtub, et kohtuvälise menetleja juht seda teinud ei ole ning ei ole isegi süüvinud väärteoasja sisusse. Kohtunik nõustub kaebuses toodud viidetega selle kohta, et kohtuvälise menetleja määruses on neljal korral eksitud aastaarvuga ning et määruses on teo toimepanemise kohana märgitud Laekvere vald, kuigi tegelikult on väärteo toimepanemise kohaks Rakke vald Kamariku, kuid nimetatud ilmselged lohakusvead ei tõenda, et kohtuväline menetleja oleks kaebuse lahendamisse suhtunud kergekäeliselt ning ilma väärteotoimiku materjale sisuliselt uurimata ning sellest tulenevalt rikkunud kaebuse rahuldamata jätmise põhjendamist. Kohtuvälise 4 menetleja määrus ei ole küll põhjenduste osas pikk, kuid ei saa väita, et seda ei oleks üldse põhjendatud. Kuivõrd maakohtusse esitatud kaebuse esemeks on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli vaidlustamine ning selle õiguspärasuse tuvastamine, siis ei peatu kohus pikemalt kohtuvälise menetleja määrusel, millega jäeti Sten Senkel`i kaebus rahuldamata, vaid analüüsib ülekuulamise protokolliga seonduvat. Kaebuse esitaja põhiväiteks vaidlustamaks ülekuulamise protokolli ja tuvastamaks, kas selle käigus on rikutud menetlusaluse isiku õigusi on see, et talle ei selgitatud menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi ning sellest tulenevalt rikuti menetlusaluse isiku õigust ennast reaalselt kaitsta. Lisaks leiab kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja peab esmalt teavitama menetlusalust isikut ülekuulamise alustamisest ning seejärel andma talle võimaluse enda sõnadega juhtunu kohta ütlusi andes seda selgitama, mida aga kohtuvälise menetleja ametniku poolt ei tehtud. Veelgi enam, leitakse, et arvestades menetlusaluse isiku soovi algusest peale ise ütlusi anda ja
’ist tulenevat sellekohast õigust, oleks pidanud kohtuväline menetleja andma menetlusalusele isikule uue võimaluse algusest peale uuel plangil oma ütlused vormistada ning lõpuks väidetakse, et kuivõrd ülekuulamise plangil puudub menetlusaluse isiku allkiri
§-s 19 sätestatud õiguste ja kohustuste selgitamise kohta, siis on kohtuvälise menetleja poolt jäetud tagamata isiku õigus ennast aktiivselt kaitsta ning seetõttu on tegemist rikkumiste näol kogumis väärteomenetluse olulise rikkumisega. Kohus leiab, et kaebuses esitatud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll on koostatud 01.01.2009.a. selleks volitatud kohtuvälise menetleja ametniku poolt, selle koostamisel on järgitud seaduses sätestatud nõudeid, v.a. nõuet selle kohta, et ülekuulamise protokollile võetakse isiku allkiri selle kohta, et menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigusi ja kohustusi
järgi (
Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt on koostatud 01.01.2009.a. ka väärteoprotokoll, millisest nähtub, et menetlusalune isik on andnud allkirja temale
§-s 19 sätestatud õiguste ja kohustuste selgitamise juurde, siis on kohtu arvates ülekuulamise protokollil allkirja puudumise nõude täitmata jätmine nimetatud
osas täidetud väärteoprotokollis antud menetlusaluse isiku allkirjaga, mis tähendab, et menetlusalusele isikule on tema õigusi ja kohustusi selgitatud. Kaebuse esitaja väide, et kohtuväline menetleja on selgituskohustust täitnud üksnes formaalselt, mitte sisuliselt, on kohtu arvates menetlusaluse isiku püüd leida kaebuse esitamiseks argument. Kui isik asub sellise väitega ennast kaitsma, siis tekib tal ka kohustus teha väidetu kontrollitavaks. Antud juhul saab kohus nimetatud väidet kontrollida väärteoasja materjalide alusel ning kuivõrd kaebuse esitaja ei ole väitele mingisuguseid tõendeid esitanud, siis leiab kohus, et antud juhul on kohtuvälise menetleja ametniku Airika-Helle Kriisa 05.01.2009.a. ettekande ning väärteoasjas tunnistaja ülekuulamise protokolli 01.01.2009.a. alusel tuvastatud, et menetlusalune isik ei soovinud õiguste ja kohustuste selgitamist nii nagu ametnik seda seadusest tulenevalt vajalikuks pidas, vaid andis väärteoprotokollile
§-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste selgitamise koha järgi enda allkirja. Seega, üldjuhul tuleb õiguste- ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta ( RKL 3-1-1-6-07). Selgituseks kaebuses esitatule selle kohta, et kohtuväline menetleja oleks pidanud andma menetlusalusele isikule uue võimaluse algusest peale uuel plangil oma ütlused vormistada, et oleks täidetud
§-s 56 lg 1 sätestatud nõue, ei ole kohtu arvates õigustatud, kuivõrd ülekuulamise protokollist on võimalik tuvastada menetlusaluse isiku ütlused ja sellest 5 tulenevalt tema tegelik tahe asja selgitamiseks.
56 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ütlused ja juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli plangil. Menetlusalune isik võib kirjutada ütlused väärteo toimepanemise kohta ka omakäeliselt. Nimetatud sätte tähenduses ei loeta ebaõigeks kui ülekuulamise protokoll on alustatud kohtuvälise menetleja poolt isiku ütluste kirjapanekuga, kuid seejärel antud isikule võimalus protokolli kirjutada ütlused omakäeliselt. Kohus ei pea sellist protokolli vormistamist rikkumiseks ning leiab, et menetlusalune isik on saanud avaldada enda ütlused vastavalt seaduses sätestatud nõuetele. Eeltoodust tulenevalt jõudis kohtunik järeldusele, et 01.01.2009.a. menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli tegemise käigus ei ole rikutud Sten Senkel`i õigusi, mistõttu tuleb Sten Senkel`i kaebus kohtuvälise menetleja toimingu (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll) peale väärteoasjas nr AB1120587
lg 3 p 1 alusel jätta rahuldamata.
lg 5 kohaselt maakohus saadab kaebust lahendades koostatud määruse vaidlustatud menetlustoimingu või määruse teinud kohtuvälisele menetlejale ning määruse koopia kaebuse esitajale.
p 12 sätestab, et määruskaebust ei saa esitada kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel käesoleva seadustiku § 79 kohaselt tehtud kohtu määrusele, välja arvatud kohtu määrus, mis on tehtud konfiskeerimise kohta väärteomenetluse käigus. Kohus juhindus
Kohtunik /allkiri/ H.Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus 21. jaanuaril 2009.a Nooremreferent I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.