4-08-11026\1

Väärteoasi nr.4-08-11026 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Vaidlustatud lahend Kaebuse esitanud isik Menetluse liik 31.12.2008.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 20.10.2008.a. otsuse väärteoasjas nr. 2373,08,009703 Raimo Nõmm, isikukood: 37603030223, elukoht: xxx; töökoht puudub Kirjalik menetlus LÕPPOSA Jätta Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 20.10.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2373,08,009703muutmata ning Raimo Nõmme kaebus rahuldamata. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kättesaamisest. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati kaebajat LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut summas 3000 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et Raimo Nõmm 01.10.2008.a kella 14.35 ajal Rannamõisa tee 10 juures, Harku vallas Harjumaal, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust 39 km/h võrra, sõites kiirusega 92+-3 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Menetlusalune isik rikkus seega LE § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi. 2 Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, millede eest määratud karistused ei ole mõjutanud isikut seaduskuulekalt käituma. Sellisel määral sõidukiirust ületades seab sõiduki juht ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu, tervise ning vara. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Arvestades eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, määrab menetleja Raimo Nõmmele LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut summas 3000 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse otsuse osalist tühistamist – juhtimisõiguse äravõtmise osas. Raimo Nõmm põhistab oma kaebust sellega, et juhtimisõigus on väga oluline, et maksta eluasemelaenu ja viia lapsi Tallinna kooli/lasteaeda.

1. Juhtimisõiguse olemasolu on ainuke sissetulek. Selle puudumisel ei suuda 1 kuu makse maksta, mis viiks eluaseme müügini.
2. Juhtimisõiguse puudumisel peaksid lapsed hommikul 5.30 ärkama, et jõuda õigeks ajaks kooli. Abikaasal lube pole.
3. Kahetseb väga, et kiirus üle oli. Ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus oma kirjalikus vastuses kaebusele nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Jääb otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel: Väärtegu on tõendatud liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et isik ületas asulasisesel teel lubatud 50 km/h sõidukiirust 39 km/h võrra, sõites kiirusega 92 +-3 km/h. Isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Asulasisesel teel sellisel määral sõidukiirust ületades seab sõiduki juht ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu, tervise ning vara. Kiiruse ületamine sellisel määral on üks enamohtlikke liiklusväärtegusid ja sellele järgnev sanktsioon on vastav teo tõsidusele. Sellise teguviisiga seadis ta teised teel liiklejad reaalsesse ohtu ning rikkus LS § 2 tulenevat hoolsuskohustust. Sellise ohu loomine on objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Antud juhul kohtuväline menetleja leiab, et karistus sellise liiklusväärteo eest peab olema mitte ainult menetlusaluse isiku poolt ratsionaalselt tajutav, vaid ka emotsionaalselt läbielatav, tema tundeid ja püüdlusi tabav ning neid soovitavalt ka positiivses suunas mõjutav. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Kohtu seisukoht Menetlusalune isik ei vaidlustanud väärteo toimepanemist. Raimo Nõmme poolt asulasisesel teel lubatud sõidukiiruse ületamine on tõendatud liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et isik ületas asulasisesel teel lubatud 50 km/h sõidukiirust 39 km/h võrra, sõites kiirusega 92 +-3 km/h. 3 Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab isiku poolt toimepandud teo raskusele ja karistuse vähendamiseks puudub alus. Isikut oli eelnevalt karistatud sarnaste liiklusalaste väärtegude eest, milline asjaolu iseloomustab teda kui liikluseeskirjade täitmisest mittehoolivat liiklejat. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt otsuses väljaöeldud seisukohaga, et lubatud sõidukiiruse ületamisega sellisel määral on tegemist on enamohtliku väärteoga. Kiiruse ületamise tagajärjel toimuvate arvukate liiklusõnnetuste tagajärjel hukkub või invaliidistub palju inimesi, saab kahjustada või hävib rikkujale ja/või teistele isikutele kuuluv vara. Eeltoodust tulenevalt on üld- ja eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud taolise väärteo eest lisakaristuse kohaldamine. Liiklusseaduse § 7422 lg 4 kohaselt võib juhtimisõiguse ära võtta 1 kuust kuni 3 kuuni. Kohtuväline menetleja on antud juhul lisakaristuse määranud sanktsiooni minimaalses määras, s.o 1 kuu. Arvestades eeltoodut, ei ole põhjendatud lisakaristuse osas otsuse tühistamine. Menetlusaluse isiku töötamise seotus juhtimisõiguse olemasoluga ei ole lisakaristust välistav asjaolu. Sellisel juhul peab isik ise olema eriti hoolas ja täitma liikluseeskirju. Eeltoodu alusel jätab kohus Raimo Nõmme kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus juhindub VTMS § 132 p 1, § 109, § 110, §
4. Julia Vernikova Kohtunik