lg 1 ja
lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja
lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks,
Kohtuväline menetleja: J Paju Menetluses osalenud isikud Kaebuse esitaja: Viive Marnat, ik: 45808070257, elukoht: xxx. Kaitsja: OÜ Advokaadibüroo Brett ja Soop vandeadvokaadi vanemabi I Sirk, xxx(xxx) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Viive Marnati kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 28.10.2008 otsusele nr 2302,08,033863 Viive Marnati karistamises
lg 1 ja
lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja
lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks,
2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 28.10.2008 otsus nr 2302,08,033863 Viive Marnati karistamises
lg 1 ja
lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja
lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks,
lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni määratud karistuse osas ja lisakaristuse kohaldamise osas. 3. Teha uus otsus ja karistada Viive Marnatit
§de 7419 lg 1; 7422 lg 1 ja 7435 lg 1 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel
lg 1 ettenähtud sanktsiooni kohaldades rahatrahviga 130 (ükssada kolmkümmend) trahviühiku ulatuses, so 7800 (seitse tuhat kaheksasada) krooni.
lg 1 ja
lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja
lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks,
lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni selles, et menetlusalune isik 03.10.2008 kell 22.40 Peterburi tee 75 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, sõidukiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust 19 km/h võrra, sõites kiirusega 72 km/h +/- 3 km/h ning kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument ja sõiduki registreerimistunnistus, millega menetlusalune isik rikkus LE § 76 p 1, § 124 p 1, § 70 p 1, 3 nõudeid, pannes sellega toime
Otsusele esitas Viive Marnat kaebuse, milles ei vaidlustata väärtegude toimepanemist, kuid taotletakse otsuse tühistamist mõistetud rahatrahvi ja lisakaristuse osas, samuti taotletakse rahatrahvi tasumise ositi määramist. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik esitatud kaebuse juurde. Kaitsja leidis, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada ning kohus peaks tegema uue otsuse. Kohtuväline menetleja on määranud ühe karistuse
lg 1, 7435 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest ja eraldi karistuse
Arvestades kohtupraktikat on tegemist teoühtsusega kõigi inkrimineeritud väärtegude puhul ning kohtuväline menetleja pidanuks määrama ühe karistuse KarS § 63 lg 1 alusel. Peale selle leidis kaitsja, et arvestades menetlusaluse isiku sissetulekuid, võetud laenu tasumise kohustust, avaldatud kahetsust ning karistusandmeid, tuleks määratud rahatrahvi KarS § 60 lg 2 sätteid kohaldades oluliselt vähendada ja määrata karistuse tasumine ositi arvestusega, et igakuiselt tasutav rahatrahvi osa ei ületaks 500 krooni. Arvestades aga tuvastatud joobeastet ja karistuste puudumist tuleks otsus lisakaristuse kohaldamise osas tühistada. Kohtuväline menetleja leidis, et kaitsja väide teoühtsuse ja ühe karistuse määramise osas on põhjendatud, samuti nõustus kohtuväline menetleja otsuse tühistamisega lisakaristuse osas, kuid leidis, et määratud rahatrahvi vähendamiseks alus puudub. Küll pidas kohtuväline 2 menetleja võimalikuks määratava rahatrahvi tasumist ositi, kuid mitte vähem kui 1000 krooni kuus. Kohus, tutvunud kaebuse väidetega, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku seletused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamused ning tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kaebuses ega kohtulikul arutamisel ei vaidlustatud menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemist. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusalusel isikul indikaatorvahendi kasutamisega alkoholijoove 0,27 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Menetlusalune isik tuvastatud joovet ei vaidlustanud ning nõustus joobe tuvastamise tulemusega kohapeal ega taotlenud joobe meditsiinilist tuvastamist. Taolisi asjaolusid arvestades leiab kohus, et joove on tuvastatud ettenähtud korras ja menetlusalusel isikul tuvastati kerge alkoholijoove. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt mõõdeti kiirusemõõteseadet kasutades menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks 72 km/h kohas, kus on suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h. Kiirusemõõteseadme laiendmääramatuse tõttu arvestati mõõdetud kiirusest maha 3 km/h ning menetlusalune isik ületas sõidukit juhtides lubatud sõidukiirust 19 km/h võrra. Peale selle ei olnud menetlusalusel isikul esitada kontrollijale ei juhtimisõigust tõendavat dokumenti ega sõiduki registreerimistunnistust. Eelmärgitud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud teod on õigesti kvalifitseeritud ning alus nende tegudele antud hinnangu muutmiseks puudub. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ja kontrollijale juhtimisõigust tõendava dokumendi ning sõiduki registreerimistunnistuse esitamata jätmist võib hinnata ühe teona ja lubatud sõidukiiruse ületamist tuleb hinnata eraldi teona. Taolisest otsuse seisukohast võiks teha järelduse, et LE § 124 p 1 sätteid eirav tegu on toime pandud kas teisel ajal ja teises kohas või ei ole see seotud sõiduki juhtimisega. Kohus leiab, et kuivõrd väärteoasja materjalidest võib järeldada, et menetlusalune isik pani need teod toime siiski ühel ajal ja ühes kohas, juhtides sama sõidukit, siis tuleb asuda seisukohale, et kolm erinevat väärtegu on toime pandud ühe teoga ning karistuse määramisel tulnuks lähtuda KarS § 63 lg 1 sätetest ning karistus tulnuks määrata
Seetõttu leiab kohus, et selles osas on kohtuistungil taotletud otsuse muutmise motiivid põhjendatud. Kohtuistungil taotleti ka lisakaristuse tühistamist ning karistuse vähendamist ja määratava rahatrahvi tasumist ositi. Kohtuväline menetleja vaidles karistuse leevendamisele vastu, kuid nõustus taotlusega vaidlustatud otsuse tühistamises lisakaristuse osas ja karistuse ositi tasumise osas. Kohus asub seisukohale, et arvestades asjaolu, et menetlusaluse isiku viimane karistus väärteo toimepanemise eest kustus 07.07.2004 ja menetlusalust isikut ei ole pärast seda, so enam kui nelja aasta jooksul liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, rääkimata siis rasketest liiklusalastest väärtegudest, siis ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist liiklejaga, kes oleks süstemaatiline liikluseeskirja nõuete rikkuja, kes tuleks liiklusest kõrvaldada, tagamaks teiste liiklejate ohutuse. Seetõttu, vaatamata sellele, et käesolevas väärteomenetluses süüdistatakse menetlusalust isikut raske liiklusalase väärteo toimepanemises, puudub küllaldane alus menetlusaluse isiku liiklusest kõrvaldamiseks, kuivõrd tema varasem käitumine liikluses ei viita sellele vajadusele. Eelmärgitud motiividel peab kohus esitatud taotlust vaidlustatud otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas, arvestades seejuures ka kohtuvälise menetleja esindaja seisukohta, põhjendatuks. Mis puudutab esitatud taotlust määratud rahatrahvi kergendamiseks, siis asub kohus seisukohale, et vastavalt kohtupraktikale mõistetakse üldjuhul karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kui esinevad karistust kergendavad asjaolud või karistust raskendavad 3 asjaolud, siis mõistetakse karistus vastavalt siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või keskmist määra ületavana.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arest kuni 30 päeva. Menetlusalust isikut karistati rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so rahatrahviga 12 000 krooni. Keskmine määr aga olnuks rahatrahv 150 trahviühikut, so 9000 krooni. Kohus asub seisukohale, et menetlusaluse isiku kahetsust arvestades pidanuks menetlusalusele isikule määrama karistuse alla ettenähtud keskmise määra. Samas on aga menetlusalune isik ühe teoga toime pannud kolm erinevat väärtegu, mis muudab menetlusaluse isiku poolt toimepandu ohtlikumaks, kuid KarS § 63 lg 1 sõnastus ei sätesta kohustust raskeima sätte järgi karistades karistusmäära suurendada. Teisalt, kui arvestada seda, et menetlusalusel isikul tuvastati kerge alkoholijoove, mis oli selle joobe alumise piirmäära lähedal, leiab kohus, et menetlusaluse isiku seisund ei olnud nii ohtlik kui see olnuks siis, kui joove oleks olnud kerge joobe ülemise piirmäära lähedane. Kuivõrd menetlusalusel isikul on viimase nelja aasta jooksul üldse puudunud karistused süütegude toimepanemise eest, siis menetlusaluse isiku karistusandmeid arvestades leiab kohus, et tagamaks õiguskorra kaitsmise huvisid ja sundimaks menetlusalust isikut edaspidi loobuma väärtegude toimepanemisest, piisab ka oluliselt kergemast rahatrahvist kui seda kohaldas kohtuväline menetleja oma otsusega. Mis puudutab esitatud taotlust määratava rahatrahvi ositi tasumise kohta, leiab kohus, et kohtuistungil esitatud tõendeid ja selgitusi arvestades on menetlusaluse isiku majanduslik olukord selline, et annab piisava aluse KarS § 66 lg 2 ja 3 sätete kohaldamiseks. Ülaltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada määratud karistuste ja lisakaristuse kohaldamise osas ning kohus teeb uue otsuse, millega kergendab määratud karistust, tühistab lisakaristuse kohaldamise ja määrab rahatrahvi tasumise ositi. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.