; § 79 lg.3 p.3 palub kaebaja esindaja tunnistada menetlusaluse isiku õiguste rikkumist tema väärteoasja menetlemisel isiku poolt, kes kuulub taandamisele ning kõrvaldada menetlusaluse isiku õiguste rikkumine, taandada väärteoasjas Põhja Politseiprefektuuri ametnikud ning saata väärteoasi edasiseks menetlemiseks teisele pädevale kohtuvälisele menetlejale. Kohus, tutvunud kaebusega ja teiste asja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta läbivaatamata.
kohaselt juhul, kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt kaebuse läbivaatamisel tehtud määrusega, saab ta kohtuvälise menetleja tegevust vaidlustada maakohtus. Seega ei vaidlustata kaebuses mitte kohtuvälise menetleja juhi määrust, vaid ikkagi kohtuvälise menetleja toimingut. Kaebuse saab esitada juhul, kui vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Esitatud kaebusest iseenesest ei nähtu, milliselt oleks Aleksei Brill’i õigusi ja vabadusi rikutud. Kaebusest jääb arusaamatuks. milline on käesoleval juhul olnud kohtuvälise menetleja tegevus, mis sunniks kaebajat kahtlema menetleja erapooletuses. Veelgi enam, esitatud kaebuses ei viidatagi kohtuvälise menetleja tegevuse väidetava rikkumise peale, vaid kogu kaebuse sisu koosneb taotlusest taandada menetlusest kogu Põhja Poliseprefektuuri ametnikud.
lg 1 p 3 näeb ette kohtuvälise menetleja taandumise alusena lisaks sama §-i punktides 1 ja 2 toodud alusetele ka muud isiku erapooletust takistavad alused.
lg.4 kohaselt kohtuväline menetleja taandab ennast ise põhistatud määrusega või taandamise taotluse rahuldamata jätmise korral esitab taandamata jätmise põhistuse väärteoasja lahendis.
alusel võib kohtuvälise menetleja ametniku taandamise taotluse rahuldamata jätmise peale taotluse esitanud menetlusosaline esitada vastuväiteid asjas tehtud lahendi peale esitatavas kaebuses. Vastuväidetes on õigus viidata kohtuvälise menetleja ametniku taandumise alusele, kui taandamise taotlus on esitatud õigeaegselt, kuid jäetud rahuldamata. Juhul, kui taandamise taotlus jäetakse rahuldamata, saab seda vaidlustada kaebemenetluse reeglite kohaselt kas maakohtus või ringkonnakohtus või Riigikohtus. Kaebemenetlus on aga reguleeritud
12 peatükis. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse komissar R Tänak vaadanud läbi 20.04.2008.a. Aleksei Brill kaitsja I Sirk taotluse kohtuvälise menetleja taandamiseks ning esitatud taotlus on jäetud motiveeritult rahuldamata. Vastavalt
on kaebuse esitajal õigus nimetatud määrusele viidata oma vastuväidetes ning nimetatu vaidlustada kaebemenetlusereeglite kohaselt maakohtus. Vastavalt
peab kohus kohtuotsuse tegemisel muuhulgas selgitama, kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt. Käesoleval juhul ei ole kohus tuvastanud isiku õiguste rikkumist kohtuvälise menetleja ametniku poolt, täpsemalt öeldes, sellele polegi kaebaja esindaja viidanud. Taotletud on kohtuvälise menetleja ametnike taandamist, kuid nimetatud on reguleeritud
§ -des 25-27. Taandamistaotluse rahuldamata jätmise määrus määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu, selle peale võib esitada vastuväiteid kaebemenetluse reeglite kohaselt ning ülaltoodu alusel jätab kohus esitatud kaebuse läbivaatamata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 25 lg 3; § 26 lg 4; § 27; § 118 kohus määras: Jätta kaebuse esitaja I Sirki taandamise taotlus Põhja Politseiprefektuuri ametnike vastu läbi vaatamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Piret Liivo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.