lg.1 alusel Einar Vaiknurm’ele karistuseks määratud rahatrahv 210 trahviühiku ulatuses,s.o. 12600kr- jätta muutmata. Vastavalt KarS § 66 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi,s.o. aasta jooksul igakuuliselt tasuda 1050kr. Tühistada osaliselt Põhja Politseprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 22.09.2008a. otsus nr.2373,08,008631
lg.2 järgi määratud lisakaristuse osas ning
lg.2 alusel lisakaristusena Einar Vaiknurm’elt võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast. Määratud rahatrahvid tasuda kohtuvälise menetleja otsuses viidatud arvele. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib edasi kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul,teatades Tallinna Linnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaebuse arutamisel tuvastati: Põhja Politseprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 22.09.2008a. otsusega nr.2373,08,008631 määrati Einar Vaiknurm’ele
lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistuseks rahatrahv 210 trahviühiku ulatuses,so. 12600kr , selle eest ,et 03.09.2008a. kell 01.55.Harjumaal,Saue vallas, Tallinn-Ikla tee 17,5km juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Eeltooduga rikkus LE § 76 p.1 nõudeid,pannes sellega toime väärteo
Oma kaebuses ülaltoodud otsuse peale,leiab kaebaja,et kohtuväline menetleja on arvestanud otsuse tegemisel asjaoluga,et joobes juhtimine on tahtlikult toime pandud süütegu,ja on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi,ning tegemist on enamohtliku väärteoga.Seega on kohtuväline menetleja seda arvestanud karistuse määramisel raskendava asjaoluna,mida võib määratleda KarS § 58 lg.7 alla süüteo toimepanemist üldohtlikul viisil.Seega on rikutud KarS § 59-st tulenevat korduva arvestamise keeldu.Eeltoodut arvestades taotleb kaebaja rahalise karistuse kergendamist,rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist ja lisakaristuse mitte kohaldamist.Karistust kergendavate asjaoludena palub kaebaja kohtul arvestada KarS § 57 lg.1 p.3 ja § 57 lg.2 asjaolusid,kuna on oma väärteost täielikult aru saanud,kahetseb juhtunut puhtsüdamlikult.Lisaks palub kohtul karistust kergendava asjaoluna arvestada seda,et viib ja toob autoga oma lapsi kooli,mis asub 2,5km kaugusel kodunt. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuses toodu juurde, soovides, et rahatrahvi tasumine võimaldatakse ositi,lisakaristus tühistatakse. Juhtis joobes autot põhjusel,et oli depressioonis. Ei osanud õigel ajal arsti poole pöörduda.Lisaks oli samal päeval riid,tahtis sõita autoga sõbra juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu,leides,et kaebaja poolt väärteo toimepanek on tõendatud ja kvalifitseeritud õieti,karistus on proportsionaalne,samas nõus trahvi tasumisega ositi.. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletuse ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis,leiab,et kaebuse esitanud isik ei ole vaidlustanud otsust sisuliselt. Isik tunnistab, et rikkus liikluseeskirju, saab aru rikkumise raskusest. Juhtis alkoholijoobes autot põhjusel,et oli depressioonis. Ei osanud õigel ajal arsti poole pöörduda.Lisaks oli samal päeval riid,tahtis sõita autoga sõbra juurde. Kaebuse esitanud isik vaidlustab talle lisakaristusena määratud juhtimisõiguse ära võtmist 6 kuuks. Tulenevalt
§-st 20 lg.3 ei või juht olla joobeseisundis. Sama seaduse kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
lg 6 alusel toimub joobeseisundi tuvastamine, joobeastme määramine ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamine Vabariigi Valitsuse 02.04.2001a. määrusega nr.120 kehtestatud“ Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ kohaselt.Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra § 3 kohaselt võivad joobeseisundit tuvastada ametiisik ja arst. 09.02.2008.a tuvastati rikkumise paigas seadmega Lion 500 kaebuse esitajal alkoholijoove 0,70 mg/l. Isik nõustus nimetatud tulemusega ning loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest, kinnitades seda oma allkirjaga. Kuna menetlusaluse isiku alkoholijoove tuvastati Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra § 4 lg 1 mõttes sündmuskohal, siis puudus politseiametnikel vajadus toimetada Einar Vaiknurm joobe meditsiiniliseks tuvastamiseks tervishoiuasutusse. Kaebaja süü lisaks süü omaksvõtule on tõendamist leidnud istungil avaldatud protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamise kohta, millest selgub,et Einar Vaiknurm’el 03.09.2008a. kell 01.55. tuvastati alkoholijoove 0,70mg/l kohta,millega viimane nõustus,vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobus,sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega,millest selgub,et 03.09.2008a. Einar Vaiknurm kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 201 lg.2 p.2 alusel,kuna oli alkoholijoobes, tunnistaja S Jakovlevi ütlustega selle kohta,et 03.09.2008a. olles patrullis,said teate,et Tallinna poolt Pärnu suunas hakkas sõitma joobes juht.Viis minutit hiljem pidasid kinni sõiduauto Xxx,reg.nr.xxx,mida juhtis Einar Vaiknurm,kellel tuvastasid alkoholijoobe. Arvestades eeltoodut ja antud tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et Einar Vaiknurm’ele süüksarvatud tegu, liikluseeskirja § 76 p 1 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 järgi, kui mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.
lg 1 sanktsioon näeb ette, et joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistuse mõistmisel peab arvestama eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud,et karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi Einar Vaiknurme käitumises puuduvad.Märgitu aluseks kaebaja poolt kohtuvälises menetluses mitteantud ütlused,kuna olles alkoholijoobes keeldus väärteoprotokolli allkirjastamisest. Kohus leiab,et karistust kergendavaid asjaolusid on võimalik arvestada käesoleva kohtuotsusega. Kaebajale määratud rahatrahvi suuruse otsustamisel arvestab kohus karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, teo ühiskonnaohtlikkust ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina ja ka õiguskorra kaitsmise huvides ei saa jätta liiklejatele muljet ühiskonna kergekäelisest suhtumisest mootorsõiduki juhtimisse joobeseisundis, mis võib kaasa tuua raskeid tagajärgi juhile endale ning lisaks ka paljudele kaasliiklejatele. Kuna kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Einar Vaiknurm ka varem liiklusalaseid väärtegusid toime pannud ning selle eest karistatud rahatrahvidega, siis otsuse tegija poolt kaebuse esitaja karistamine LS § 7419 lg 1 järgi üle keskmise trahvisuuruses, mida seadus kõnealuse rikkumise puhul ette näeb, on igati põhjendatud, kuivõrd isik ei ole teinud vastavaid järeldusi varasematest karistustest ega ole asunud seadusekuulekalt käituma. Nimetatule on karistust määrates põhjendatult ka hinnangu andnud kohtuväline menetleja. Kuna tõendamist on leidnud, et Einar Vaiknurm on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks rahatrahvi suuruses osas. Samas arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja ei tööta,tal on pere, määrab kohus rahatrahvi tasumise osade kaupa 12 kuu jooksul. Samuti on määratud rahatrahvi tasumine ositi põhjendatud asjaoluga, et isiku suhtes kohaldatakse lisakaristust, mis mõjutab tema igapäeva töid ja tegemisi ning nõuab elukorralduse muutmist ja võib mõju avaldada ka kaebuse esitaja majanduslikule olukorrale.
lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine antud juhul põhjendatud. Kaebuses esitaja ei eita oma varasemaid karistusi liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ja ka väärteoasja materjalidest nähtub, et isikul on kehtivad karistused 28.04.2007.a. rikkumise eest LS § 747 järgi, 16.07.2007a. LS § 7435 lg 1 järgi. Seega on enne käesolevas asjas vaidlustatud rikkumist isikul kaks kehtivat karistust, mis tähendab, et Einar Vaiknurm ei ole eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning õiguskorra kaitsmise huvides on lisaks põhikaristusele vajalik ka lisakaristuse kohaldamine.. Kaebuse esitaja on tasunud talle varasemalt väärtegude eest määratud rahatrahvid, kuid tema käitumisest järeldab kohus, et rahatrahvid ei ole avaldanud talle soovitud mõju. Arvestades, et kaebaja paneb jätkuvalt toime liiklusalaseid väärtegusid ja sellise käitumisega näitab kaebaja hoolimatut suhtumist varasematesse karistustesse, mis ei ole avaldanud soovitud tulemust, siis tuleb karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades KarS § 50 lg 1 p 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaksid kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Väide, et kaebuse esitaja vajab juhtimisõigust laste kooli viimiseks ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas. Kaebuse esitajat uskudes võib küll väita, et kaebuse esitajal oleks vaja sõiduki juhtimisõigust oma igapäevase elu korraldamiseks, kuid antud asjaolud olid Einar Vaiknurm’el teada ka rikkumise toimepanemise ajal. Seda enam oleks kaebuse esitaja pidanud jälgima oma liiklusalast käitumist. Einar Vaiknurm on oma rikkumist tunnistanud ja kohtulikus menetluses väljendanud kahetsust.Samas leiab,et kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramisel on rikutud KarS § 59-st tulenevat korduva arvestamise keeldu,sest kohtuvälise menetleja poolt oma otsuses tema rikkumise puhul on märgitud,et tegemist on enamohtliku väärteoga,mida võib määratleda KarS § 58 lg.7 alla süüteo toimepanemist üldohtlikul viisil.Kohus ei saa nõustuda antud seisukohaga,sest kohtuvälise menetleja otsuses on üheselt märgitud,et karistust raskendavad asjaolud puuduvad.Seega eeltoodud kaebaja poolt toodud asjaolu ei saa olla aluseks tühistamaks lisakaristust. Kohus leiab,et Einar Vaiknurm peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama oma teo keelatusest. Rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab kaebuse esitaja ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on veendunud, et turvalisus liikluses kaalub üles kaebuses toodud seisukohad lisakaristuse mittekohaldamiseks. Lähtudes teo ohtlikkusest on kohtuväline menetleja kohaldanud kaebuse esitajale põhjendatud ja seadusliku karistuse lisakaristuse kohaldamise näol. kuid ainuüksi sellele asjaolule toetudes ei ole lisakaristuse tühistamine põhjendatud Küll peab aga kohus vajalikuks muuta lisakaristuse pikkust. Kohus võtab arvesse isiku kahetsust, mida ta on kohtus selgesõnaliselt väljendanud ning arvestab asjaoluga, et sõiduki juhtimist alkoholijoobes ei ole kaebaja kordagi eitanud. Kohus usub, et isik on teinud edaspidiseks õiged järeldused. Kuna kaebuse esitaja ei ole varem sõidukit joobes juhtinud ning käesoleval juhul kohaldatakse kaebuse esitaja suhtes lisakaristust sellise rikkumise eest esmakordselt, siis kohus leiab õige olevat rakendada lisakaristust miinimummääras. Kohus tühistab vaidlustatud otsuse lisakaristuse mõistmise osas ning vähendab juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuni. Kohus juhindub VTMS §-st 132 p.2,133,134,135. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.